2-14-3271/206 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

5. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-3271

Kohtuasi

O.R-i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja O.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Janika Drobot

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Maria

Kraav

Maksu- ja Tolliamet (Riigi Tugiteenuste Keskus,

registrikood 70000349), esindaja Maris Toomessalu

Ektornet Project Estonia I OÜ (registrikood 11980266),

seaduslik esindaja RJ

osaühing Lundet (registrikood 10457445), seaduslik

esindaja AH

Osaühing Kinnisvaramaailm (registrikood 10424416),

seaduslik esindaja N.G

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 12.12.2024 määruse resolutsiooni otsustusega

vabastada võlgnik O.R usaldusisiku kohustustest.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.12.2024 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada O.R-i taotlus kohustustest vabastamiseks.

4.2. Vabastada O.R kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

18.03.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

2-14-3271

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused.

4.3. Vabastada O.R usaldusisiku kohustustest.

4.4. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

4.5. Avaldada teade O.R-i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4.6. Jätta menetluskulud O.R-i kanda.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli O.R-i (avaldaja, võlgnik) avaldus enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohus kuulutas 18.03.2014 määrusega välja võlgniku pankroti.

3. Maakohus kinnitas 19.08.2015 määrusega võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku,

mille kohaselt võlgnikul on järgmised tunnustatud nõuetega võlausaldajad: pankrotiseaduse

(PankrS) § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus Swedbank AS tunnustatud nõudega 210 342,73

eurot, Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot, Ektornet Project Estonia I OÜ (endise

ärinimega Ektornet Land Estonia OÜ) – 43 002 eurot, osaühing Lundet – 448 385,52 eurot,

Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot; PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgus

Osaühing RTR AUTONDUS (äriühing kustutatud 07.02.2020) tunnustatud nõudega 55

594,05 eurot.

4. Maakohus lõpetas 07.01.2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ja

algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgniku enda täitma

usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlausaldajatel võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: Swedbank AS – 210 342,73 eurot;

Riigi Tugiteenuste Keskus – 319,55 eurot; Ektornet Land Estonia OÜ – 43 002 eurot;

osaühing Lundet – 448 385,52 eurot; Osaühing Kinnisvaramaailm – 266 745,05 eurot ja

Osaühing RTR AUTONDUS – 55 594,05 eurot.

5. Maakohus keeldus 06.06.2017 määrusega võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetas

kohustustest vabastamise menetluse.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2017 määrusega maakohtu 06.06.2017 määruse ja

saatis tsiviilasja maakohtule tagasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise

otsustamiseks.

2-14-3271

7. Maakohus määras 29.05.2018 määrusega jätkata võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust.

8. Maakohtu 12.03.2021 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust

kuni 07.01.2023.

9. Võlgnik esitas viimase aruande kohustustest vabastamise menetluses 18.02.2023.

Aruandest nähtuvalt on võlgnikul arvelduskontod Swedbank AS-is ja teistes Eesti

krediidiasutustes, kuid kuna kohtutäitur Urmas Tärno on arvelduskontod arestinud, ei saa

võlgnik internetipanga väljavõtteid kohtule esitada. Võlgnik kinnitab, et talle teadaolevalt ei

ole asjassepuutuval perioodil tema arvelduskontodel toimunud märkimisväärseid raha

liikumisi. Võlgnik on alates 11.01.2018 töötu ja registreeritud töötuna Rootsi töötukassas.

Võlgnik osaleb Rootsi töötukassa (Arbetsförmedlingen) ja Rootsi sotsiaalkindlustusameti

(Försäkringskassan) juhitavas töö- ja arengugarantii programmis. Võlgniku sotsiaalne ja

majanduslik olukord ei ole muutunud. 2022. a-l jätkas võlgnik haridusteed ja otsis tööd. Töö-

ja arengugarantii programmis osalemise ajal maksab sotsiaalkindlustusfond võlgnikule

hüvitist 510 Rootsi krooni ühe tööpäeva eest koos maksudega. 2022. a-l maksis

sotsiaalkindlustusfond võlgnikule kokku 100 251 Rootsi krooni. Lisaks saab võlgnik iga kuu

Sigtuna vallalt finantsabi, mis arvutatakse vastavalt riiklikule normile. Võlgniku sissetulek oli

2022. a-l Rootsi riikliku elatusmiinimumi piires. Sotsiaalkindlustusfond kontrollib kõiki

esitatud aruandeid ja selle tulemusena makstakse võlgnikule töötuskindlustushüvitist. Võlgnik

jätkab ka praegu osalemist Rootsi sotsiaalkindlustusameti programmis ja saab sellest

tulenevalt jätkuvalt toetust. Võlgnik tegeleb järjepidevalt ka rootsi keele õppimisega, et

parandada oma väljavaateid võimetekohase töö leidmiseks Rootsi tööturul. Aruande kohaselt

õpib võlgnik Rootsi Kaitseülikoolis magistriõppes. Oma pankrotisituatsiooni arvestades on

võlgnik viinud oma elamiskulud miinimumini. Võlgniku kulud toidule on ligikaudu 4250

Rootsi krooni kuus ja transpordikulud 970 Rootsi krooni kuus. Võlgniku kulud toidule ja

rõivastele jäid toimetulekupiiresse. Võlgnikul ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele

väljamakseid. Võlgnik ei ole esitanud pensionikeskusele avaldust II pensionisambast raha

väljavõtmiseks.

10. Maakohus tegi 23.01.2023 järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile

(MTA), Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja Pensioniregistrile. Võlgnikul on

25.01.2023 seisuga AS-is SEB Pank arvelduskonto nr EE681010002004598001 saldoga 1,01

eurot ja kogumishoius nr EE511010031683778226 saldoga 0,92 eurot. Võlgniku Luminor

Bank AS arvelduskonto nr EE531700017001427057 on 13.06.2019 suletud. Võlgniku

Swedbank AS arvelduskonto nr EE452200001107613865 saldo on 9,60 eurot. Eesti

Töötukassa andmetel ei ole võlgnik töötukassalt saanud ühtki makset alates 07.01.2016 kuni

käesoleva ajani. MTA andmetel on võlgnikule makstud 2020. ja 2021. a-tel brutotulu 0 eurot.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole võlgnikule alates 07.01.2016 kuni käesoleva ajani väljamakseid

teinud. Võlgniku nimel on Pensioniregistris avatud pensionikonto, kuid võlgnik ei ole

esitanud raha väljavõtmise avaldust. Võlgnik ei ole liitunud ka täiendava kogumispensioniga.

11. Võlausaldaja OÜ Lundet teavitas kohut, et kohustustest vabastamise menetluse ajal, s.o

alates 07.01.2016 ei ole OÜ Lundet nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik tuleb jätta

kohustustest vabastamata.

12. Võlausaldaja Swedbank AS leidis, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks, kuna on alates 2018. a-st töötu ning ei ole võlausaldajale teinud 7 aasta

2-14-3271

jooksul ühtki väljamakset. Juhul, kui võlgnikul on olnud niivõrd pikalt võimatu leida Rootsis

tööd, tulnuks võlgnikul pöörduda tagasi Eestisse ning Eestis mõistlikult tulutoova tegevusega

tegeleda. Võlausaldaja palus kohtul lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja

jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

13. MTA avaldas kohtule esitatud seisukohas, et pärast kohustustest vabastamise menetluse

pikendamist, s.o alates 12.03.2021 ei ole Eesti Vabariigi (MTA kaudu) nõude katteks ega

Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks laekumisi olnud ning nõuete jäägid on endiselt

vastavalt 576,40 eurot ja 240,20 eurot. MTA jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada.

14. Võlgnik avaldas 22.03.2023 ärakuulamisel, et ta on töötu ja tema sissetuleku moodustab

sotsiaaltoetus. Võlgnik õpib kõrgkoolis kaitsevaldkonnas. Võlgnik lisas, et ta on järjepidevalt

kandideerinud erinevatele töökohtadele, sealhulgas vähetasustatud töökohtadele, kuid ei ole

valituks osutunud. Varasemalt on võlgnik tegelenud äritegevusega logistikavaldkonnas.

Võlgnik tegeleb puude vormistamisega.

15. Maakohus keeldus 24.04.2023 määrusega võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse

võlgnik.

16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 07.07.2023 määrusega maakohtu 24.04.2023 määruse

ja saatis asja samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.

17. Võlausaldaja Swedbank AS leidis jätkuvalt, et võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. Võlgnik ei

saa kohustustest vabastamise menetluse ajal töökoha suhtes olla valiv. Ei ole eluliselt usutav,

et võlgnik ei ole suutnud viie aasta jooksul tööd leida. Võlgnik on süüliselt rikkunud

pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole võlausaldajale teinud ühtegi

väljamakset. Menetlus ei ole täitnud oma peamist eesmärki, s.o võlausaldajate nõuete

võimalikult suures ulatuses rahuldamine.

18. Võlausaldaja OÜ Lundet teavitas kohut, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole

OÜ Lundet nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.

19. Võlgnik teavitas 23.10.2024 kohut, et ta ei saa osaleda ärakuulamisel 12.11.2024 ei

füüsiliselt ega ka virtuaalselt, sest tema tervis on oluliselt halvenenud. Võlgnikul on

liikumisraskused ning kehaasendi muutmine põhjustab kiirgavat valu ja lihasjäikust. Kuna

võlgniku tervis ei võimalda võlgnikul tööd teha, siis ei saa ta ka rahuldada võlausaldajate

nõudeid. Võlgnik palub lõpetada menetlus ja vabastada ta täitmata jäänud kohustustest, kuna

ta on 100% töövõimetu, ootab operatsiooni ja võtab valuvaigisteid, mh morfiini.

Maakohtu määrus ja põhjendused

20. Maakohus rahuldas 12.12.2024 määrusega võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks

ja vabastas võlgniku kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist

18.03.2014. Maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis

menetluskulud võlgniku kanda.

20.1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne

FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

2-14-3271

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele PankrS

redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või

võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, võlgnik on eelnimetatud kohustusi

rikkunud süüliselt ja võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate

huve.

20.2. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

20.3. Kohus selgitas, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et

võlgnik teeb kõik mõistliku, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Võlgniku aruandest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele

väljamakseid teinud. Tõlkebüroo poolt kohtule edastatud tõlgetest nähtuvalt on võlgnik töötu

ja registreeritud töötuna Rootsi töötukassas. Võlgnik osaleb Rootsi töötukassa ja Rootsi

sotsiaalkindlustusameti juhitavas töö- ja arengugarantii programmis. Võlgniku sissetulek oli

2022. a-l Rootsis riikliku elatusmiinimumi piires. Võlgnik tegeleb järjepidevalt ka rootsi keele

õppimisega, et parandada oma väljavaateid võimetekohase töö leidmiseks Rootsi tööturul.

Lisaks on võlgnikul diagnoositud aterosklerootiline südamehaigus. Muuhulgas nähtub kohtule

esitatud tõlgetest, et võlgnik on kandideerinud erinevatele töökohtadele, kuid ei ole osutunud

valituks.

20.4. Kohtule esitatud tõlgetest nähtub, et võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele

väljamakseid teostada, arvestades, et väljamakseid ei pidanud tegema sellisest tulust, millele

ei saanud pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk ja toetused (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 131 ja 132 ja PankrS § 173 lg 5). Kohus möönis, et kuigi kohustustest vabastamise

menetluse vältel tulnuks võlgnikul vähemasti osaliselt vähendada võlgnevusi, nähtus kohtule

esitatud tõenditest, et võlgnik ei ole osutunud valituks ühelegi ametikohale, kuhu võlgnik

kandideeris. Kuna võlgniku sissetuleku moodustab Rootsis makstav toetus, on ilmne, et

võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada võlausaldajale väljamakseid.

20.5. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et võlgnik ei olnud menetluse ajal kohustusi

rikkunud sellisel määral, et see toonuks kaasa kohustustest vabastamata jätmise, arvestades

siinjuures võlgniku tervislikku seisundit ja Rootsis makstava toetuse suurust.

20.6. Kohus leidis, et käesolevas menetluses oleks ebaõige ja ebaõiglane jätta menetluskulud

võlausaldajate kanda. Käesolevalt on lahend tehtud võlgniku huvides, mistõttu jättis kohus

menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

21. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata

jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja palub määruskaebuse rahuldamise korral

tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

21.1. Swedbank AS-i hinnangul ei vasta määrus TsMS § 436 lg-s 1 toodud nõuetele ning

võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik ei ole kohustustest

vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle otsimiseks

ka reaalseid pingutusi teinud ning on seega rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust.

2-14-3271

21.2. Reaalsest töö otsimise pingutusest tuleb eristada n-ö tööotsimisportaalis ühe

hiireklõpsuga CV saatmisest. Kuna võlgnik kandideeris enda sõnul väga erinevatele ametitele,

ei ole usutav, et ta nii paljude kandideerimiste puhul ka reaalselt ametikoha eripärast

tulenevalt oma CV-d või motivatsioonikirja muutis.

21.3. Võlgnik on tõendanud tööle kandideerimist ning tööpakkujatelt eitavate vastuste

saamist, kuid see pole piisav tõendamaks reaalset pingutust töökoha otsingul. Ka kohtule

esitatud tõlgetest (nt tõlkebüroo edastatud lisa 12) nähtub, et võlgnikul soovitatakse oma CV-

d töö leidmise võimaluse parandamiseks täiendada. Samuti nähtub tõlkebüroo esitatud lisast 8

(Planera-Arbetsf_Ärmedlingen), et Rootsi töövahendusbüroo hinnangu kohaselt olid

võlgnikul juba 2019. a-l head võimalused Rootsi tööturul töö leidmiseks.

21.4. Võlgniku koolis käimine takistas tal täiskohaga töökohta leidmast. Pärnu Maakohus on

10.04.2014 määruses asjas 2-10-52296 leidnud, et kui eluterve võlgnik ei ole kahe aasta

jooksul võimeline teenima miinimumpalgast suuremat tulu või ei teeni tulu üldse, on see

PankrS § 173 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine, mis on aluseks võlgadest vabastamise

menetluse lõpetamiseks. Tänaseks on võlgniku tervis küll halvenenud, kuid enamus

menetluse kestuse ajast oli võlgnik eluterve täiskasvanu, kelle puhul ei ole eluliselt usutav, et

ta reaalse tahtmise korral kogu menetluse ajal töökohta ei leidnud.

21.5. Võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt. Võlgnik on olnud vähemalt raskelt

hooletu. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega ka võlausaldaja huve, sest eeltoodud

kohustuse rikkumise tõttu ei ole võlgnik teinud võlausaldajale kogu menetluse jooksul mitte

ühtegi väljamakset ehk nõude jääk on 210 342,73 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamine

oleks võlausaldaja arvates võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest menetlus ei ole

täitnud oma peamist eesmärki, milleks on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses

rahuldamine.

21.6. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on rikkunud

süüliselt endal lasuvat kohustust, kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve ning seega

eksisteerib alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest

vabastamata.

22. Maksu- ja Tolliamet nõustus Swedbank AS-i määruskaebuses välja toodud

põhjendustega. Maksuhaldur jätab menetluse edasise käigu ning määruskaebuse üle

otsustamise kohtu otsustada.

23. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu. Võlausaldaja tugineb määruskaebuses

varasematele seisukohtadele, mis ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlgnik ei saa

anda vastust küsimusele, miks ta ei osutunud valituks töökohtadele, kuhu ta kandideeris.

Nendele küsimustele saaksid vastata tööandjad. Võlgnik oli registreeritud töötuna Rootsi

töötukassas ning ta osales Rootsi töötukassa ja Rootsi sotsiaalkindlustusameti juhitavas töö- ja

arengugarantii programmis, tegeles järjepidevalt ka rootsi keele õppimisega, et parandada

oma väljavaateid võimetekohase töö leidmisel Rootsi tööturul ning kandideeris erinevatele

töökohtadele. Võlgnik esitas tõendid ka terviseprobleemide osas, millest on näha, et

puudutatud isiku tervis on vilets ning teised dokumendid, millest on näha, et ta on töövõimetu

vanaduspensionieani.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-14-3271

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega

vabastada võlgnik usaldusisiku kohustustest. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta TsMS §

657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

26. Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS

redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus muu hulgas võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Lõikest 2 tulenevalt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

27. Määruskaebemenetluses on jätkuvalt vaidluse all, kas võlgnik on rikkunud PankrS § 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlausaldaja Swedbank AS on seisukohal, et võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega

selle otsimiseks ka reaalseid pingutusi teinud, mis annab aluse võlgnik jätta kohustustest

vabastamata. Maakohus järeldas, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel

määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kolleegium nõustub maakohtu

lõppjäreldusega ning leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks.

28. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt annab võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks aluse

PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning sellega võlausaldajate huvide

kahjustamine. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 175 lg 2 p-s 2 peetud silmas võlgniku

raskelt süülist käitumist (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Raske süülise käitumise

all tuleb mõista rasket hooletust võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 või tahtlust VÕS § 104 lg

5 järgi.

29. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et võlgnik rikkus oma kohustust vähemalt

raskest hooletusest. Võlaõigusseaduse § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja materjalide

põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 välja

toodud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest

vabastamine välistatud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, milles tulenevalt saaks järeldada

võlgniku poolt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süülist rikkumist. Puuduvad viited

võlgniku pahatahtlikkusele.

30. PankrS § 173 lg 1 järgi tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkuse hindamisel

tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 18).

Seega selleks, et hinnata võlgniku tulutoova tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb

kohtul tuvastada need asjaolud ja omadused, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova

tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik arvesse

võtta mh võlgniku isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist olukorda jne.

2-14-3271

31. Võlgnik on menetluse jooksul korduvalt esitanud maakohtule temalt nõutud infot ja

tõendeid. Maakohus määras 07.01.2016 määrusega võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi ning asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud usaldusisiku aruandeid ja

muid menetlusdokumente oma kohustuste täitmise kohta mh 31.03.2017, 13.04.2017,

16.06.2017, 27.12.2017, 16.05.2018, 25.02.2019, 15.02.2020, 06.09.2020, 19.10.2020,

11.02.2021, 27.02.2022 ning 18.02.2023.

32. Kolleegiumi hinnangul on põhistamata võlausaldaja väited, et õppimine takistas võlgnikul

töö leidmist. Selliseid järeldusi ei ole võimalik teha ka tsiviilasja materjalidest. Samuti ei ole

asja materjalidest võimalik järeldada, et võlgnik osutus mõnele töökohale valituks ning

võlgnik keeldus põhjendamatult tööle asumast. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise

menetluse ajal suures osas töötanud, kuid see-eest ei nõustu kolleegium võlausaldajaga, et

võlgnik ei ole tööle saamiseks reaalseid pingutusi teinud.

32.1. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik väitnud, et ta töötas ajavahemikul 26.10.2015 –

19.04.2016 osaühing K tehnilise töötajana (dtl 25) ja ajavahemikul 16.08.2017 – 10.01.2018

Osaühingus T samuti tehnilise töötajana (mh dtl 497), kuid sai mõlemas töökohas tasu

miinimumpalga ulatuses (dtl 691). Alates 11.01.2018 on võlgnik olnud töötu ja registreeritud

töötuna Rootsi töötukassas. Samas on võlgnik väitnud, et osaleb Rootsi töötukassa ja

sotsiaalkindlustusameti töö- ja arengugarantii programmis, mis hõlmab aktiivset tööotsimist.

Lisaks on võlgnik maakohtule esitatud aruannetes väitnud, et ta on tegelenud järjepidevalt töö

otsimisega, seda mh erinevatel ametikohtadel (nt manager, insener, tehnik, logistik,

spetsialist, müügiesindaja, laotöötaja jne), kusjuures nt 2019. a novembris saatis ta

kandideerimistaotluse 212 ametikohale ja 2019. a detsembris 157 ametikohale ning töö

leidmise soodustamiseks mh õppinud rootsi keelt ja läbinud koolitusi (nt dtl-id 1403, 1406).

Võlgnik on esitanud ka tõendeid, mis kinnitavad tema väiteid tööotsimise kohta (nt

15.02.2020, 19.10.2020 ja 11.02.2021 usaldusisiku aruannete lisad), samuti rootsi keele

õppimise ja koolitustel osalemise kohta (nt 27.02.2022 usaldusisiku aruande lisad). Samuti on

võlgnik väitnud, et jätkas 2022. a-l haridusteed ja õpib Rootsi Kaitseülikoolis (dtl 969).

Eeltoodust tulenevalt ei väljendunud võlgniku pingutused üksnes CV-de saatmistega, vaid

võlgnik osales ka koolitustel, mh Rootsi Kaitseülikoolis ja õppis rootsi keelt, et suurendada

tööle valituks osutamise tõenäosust. Kolleegiumile jääb ka selgusetuks ning võlausaldaja ei

ole sisustanud ega põhistanud, millise info võlgniku CV-sse lisamine oleks võlausaldaja

hinnangul suurendanud, millisele ametikohale võlgniku võimalusi tööle valituks osutamisel.

32.2. Samuti esitas võlgnik 23.10.2024 Rootsi perearsti väljavõtte, kes on hinnanud, et

võlgnik on oma tervisliku seisundi tõttu 100% töövõimetu (dtl 1479). Seega järeldas

maakohus põhjendatult, et menetluse lõpus vähendas võlgniku võimalust tööd leida oluliselt

ka võlgniku tervislik olukord.

32.3. Seega ei nõustu kolleegium määruskaebuse esitanud võlausaldaja väidetega, et võlgnik

on süüliselt rikkunud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või seda otsida, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata.

33. PankrS § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Maakohus

ei ole seda teinud, mistõttu täiendab kolleegium maakohtu määrus resolutsiooni võlgniku kui

usaldusisiku kohustustest vabastamise otsustusega.

2-14-3271

34. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, peab ringkonnakohus õiglaseks

jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 172 lg 1).

35. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PankrS § 175 lg 6

võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)