2-25-19616/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 4. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-25-19616

Tsiviilasi

A.P hagi K.M vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.P (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX) lepinguline esindaja Meelis Pirn (e-

post XXX)

Kostja K.M (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.P 18.11.2025 hagi K.M vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul

põhineva otsusega.

2. Lahutada A.P ja K.M Soome Vabariigis 16.08.1998 sõlmitud abielu, mille

andmed on kantud rahvastikuregistrisse.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1

kohaselt Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest TsMS § 632 lg 1 kohaselt.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.P (hageja) esitas 18.11.2025 hagi K.M (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid pooled 16.08.1998 Soome Vabariigis abielu. Poolte suhted on olnud väga

halvad juba mitu aastat. Viimased neli aastat on nad elanud küll ühe katuse all (erinevates

tubades), kuid praktiliselt omavahel suhelnud ei ole. Tänaseks on hageja kolinud tööandja

eluruumidesse. Hageja leiab, et abielulisi suhteid taastada pole võimalik ning oleks vajalik

abielu lahutada. Hageja kinnitab, et pooled on elanud viimased neli kaks aastat sisuliselt

eraldi, on teineteisega vaid minimaalselt suhelnud. Hageja arvates on abielusuhted

pöördumatult lõppenud ja oleks vajalik abielu lahutada.

Pooltel on kümme ühist last, neist kaks on täisealised, kaheksa alaealised. Vanemad ja

alaealised lapsed elavad abikaasadele ühiselt kuuluval kinnistul asuvas eramus. Hageja

märkis, et ei taotle käesolevaga ühisvara jagamist ega laste hooldusõiguse osas otsuse

tegemist. Hageja peab mõistlikuks seda, et kostja jääb vähemalt esialgu koos lastega elama

senisesse elukohta; hagejal on võimalik kolida tööandja eluruumidesse. Hageja loodab, et

suhtlust lastega on võimalik korraldada ilma kohtu abita, mistõttu ta ei taotle ka suhtluskorra

kehtestamist.

2. Tartu Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.

3. Kostja esitas kohtule 04.02.2026 vastuse, milles märkis, et on kätte saanud hageja abielu

lahutamise hagi ja tal ei ole vastuväiteid, et kohus selle hagi menetlusse võttis, ta on nõus hagi

rahuldamisega ja abielu lahutamisega. Ta selgitas, et ei soovi esitada vastuhagi, ta palus

kohtul abielu lahutada selliselt, et kohtuistungit enam ei korraldata. See ei ole vajalik ning

palus jätta pärast abielu lahutamist enda perekonnanimeks K.M

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb TsMS § 440 lg 1 ja § 442 lg 6 järgi

rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus võib TsMS § 444 lg 3 järgi teha hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et kohtus abielu

lahutamise korral lõpeb abielu perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65 ja § 66 p 2 järgi

abielulahutuse kohtuotsuse jõustumise päeval. Kostja on palunud pärast abielu lahutamist

säilitada enda perekonnanimena K.M.

5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda. Kostjal ei ole kindlaks

määratavaid menetluskulusid tekkinud, seega kohus märgib, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin

2