2-25-19083/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 9905,80 Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 18,9% põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-25-19083/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 9905,80 Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 18,9% põhinõudelt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-19083
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi G. J. vastu võlgnevuse
9905,80 euro, intressi 711,39 euro, haldustasu 10 euro,
sissenõudmiskulude 50 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
14 656,17 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja A. J.
Kostja G. J. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 9905,80
eurot, intress 711,39 euro, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 2106,78 eurot.
3. Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 18,9% põhinõudelt
(9905,80 eurolt) aastas alates 11. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
5. Toimetada tagaseljaotsus G. J.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise
päevast.
Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
1. Jätta menetluskulud G. J. kanda.
2. Välja mõista G. J.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud
riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb G. J.l tasuda Aktiva Finance Group
OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt
või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib
kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB
Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -
EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv
summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus
Esialgne võlausaldaja AS Inbank (võlausaldaja I) ja G. J. (kostja) sõlmisid 14.05.2021
laenulepingu nr L89005635637, mille alusel sai kostja laenu summas 15 000 eurot, mis sisaldab
lepingutasu summas 225 eurot. Lepingu nr L89005635637 kohaselt on krediidi kulukuse määr
22% aastas ja intressimäär 18,90% aastas. 19.04.2024 sõlmisid AS Inbank Finance (võlausaldaja
II) ja kostja lepingu nr L89015974142, millega muudeti esmast kokkulepet, võimaldades kostjale
maksepuhkust ajavahemikul 11.04.2024–10.08.2024 (hagi lisa 2 p 1). Lepingu nr L89015974142
kohaselt laenu jääk oli 9905,80 eurot, krediidi kulukuse määr 21,68% aastas ja intressimäär
18,90% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Võlausaldaja II saatis 04.09.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 25.09.2024
teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja
jooksul. AS Inbank Finance loovutas 26.09.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja)
koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,
et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning
lepingujärgne krediidi kulukuse määr (leping nr L89005635637 on 22% ja leping nr
L89015974142 on 21,68%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku
laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal
pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta.
Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 2796,50
eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud
viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2020 määratud eraisikutele antud
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09% ja Eesti Panga poolt alates 30.11.2023
määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastavad
lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määrade kolmekordsele määrale ning lepingutes kokkulepitud krediidi
kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.
Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 338
eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on
õigusabikulud summas 338 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat
tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise
esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte
toimetada.
(allkirjastatud digitaalselt)