2-25-19106/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19106

Tsiviilasi

Saunasmile OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Saunasmile OÜ (registrikood 14645752;

asukoht Voika 3, XXX-i, 61601 XXX), seaduslik esindaja

E.W;

ajutine pankrotihaldur Z.Z (isikukood XXX, OÜ

Civilex, telefon 7407 662; 504 6694, e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Saunasmile OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Saunasmile OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada Z.Z Saunasmile OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

Saunasmile OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Saunasmile OÜ dokumentide hoidjaks E.W (isikukood XXX, e-post XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Z.Z-i tasuks 2114,20 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja OÜ-le Civilex (a/a EE312200221055387366 ), mille kaudu ajutine haldur

tegutseb. Tasust 8,56 eurot haldur loobub vahendite puudumise tõttu. Tasust:

6.1. 1098,64 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

6.2. 1007 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Saunasmile OÜ (avaldaja) esitas kohtule 10.11.2025 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on Saunasmile OÜ maksejõetu. Ettevõte on asutatud jaanuaris 2019 eesmärgiga

koostöös Eesti lehtpuidu höövelmaterjali toonase tootjaga Sawmill of Sadala OÜ-ga pakkuda

viimistletud saunamaterjale. Toonaseks potentsiaalseks kliendiks pidi saama Soome ettevõte

Siparila OY, kuid see ei realiseerunud. Aprillis 2019 leiti uueks kliendiks Eesti aiamajade tootja

Lasita Maja OÜ, kellega algas koostöö septembris 2019. Koostööst sündis Saunasmile OÜ nišš,

pakkuda viimistlusteenust Eest aiamajade tootjatele, mis on moodustanud ca 85-90% ettevõtte

käibest. Ajaga leiti uusi kliente – Rakvere Metsamajand OÜ, Astel EST OÜ, Palmako AS. Lisaks

tuli klientidena juurde ka saunatootjaid – Auroom OÜ, ÖÖD OÜ, Thermory AS. Koroona aeg oli

sektorile käibe poolest positiivne, kuid tarneahelate lünklikkuse tõttu tuli taluda hoogsaid

toorainete hinnatõuse. Korralikule käibele koroona ajal järgnes sõda Ukrainas, energia hinna tõus,

tooraine hindade tõus. Enamus Saunasmile’is viimistletud aiamaju liikus Saksamaa ja Hollandi

tarbijateni. Sõda aga oli mõjutanud ka sealsete tarbijate käitumist. Sisendid tootmiseks olid tõusnud,

samas aga klient hinnatundlik ja teenuse hinna tõstmisest tellijad kuulda ei tahtnud. Seega tuli

kasumiootused oluliselt alla hinnata. Aasta 2024 lõpetati 7000-eurose kasumiga. Lootused aastaks

2025 ei olnud optimistlikumad kui eelneval aastal. Kuna aiamajade aastane tootmise tükiarv ei

olnud kahanenud, vaid kahanenud oli kasum sisendite arvelt, ei olnud võimalik teha ka korrektuure

tööjõu arvelt. Seega tuli leida uusi võimalikke kliente. Aasta 2025 talv kujunes ettevõttele

aiamajade viimistlemises aegade halvimaks. Palmako AS sai valmis oma viimistlusliini ja asus ise

aiamaju viimistlema. Abiks olid muud kliendid (Barrus AS), kes aitasid veepeal püsida. Lootus

käibe tõusuks oli märtsiks, aiamajade tellimuste hooaja alguseks. Kui talv tekitas ettevõttele

oluliselt kahju, siis kevad näitas tellimustega, et suve lõpuks võiks olla taas kasumis. Paraku, läks

aga nii, et ka saunatootjad otsustasid hakata oma tooteid ise viimistlema. Lisaks kadus

kliendibaasist ära ka Rakvere Metsamajand OÜ. Samuti kahanes tellimuste arv suve teises pooles

Lasita Maja OÜ-st ligi 50%. Ettevõte oli vahepeal saanud läbirääkimistesse saunatootjaga Ecosauna

Project OÜ, kuid paraku ei tulnud otsust koostöö kohta. Põhjus – USA tollitariifide kartuses jääb

hetkel koostöö ootele. Septembri lõpuks oli selge, et nii jätkata ei saa ning tuleb alustada töötajate

koondamisega ja püüda leida oluliselt väiksemad tootmisruumid. Tänaseks on kujunenud välja

olukord, kus võlgnik on muutunud maksejõuetuks ning tekkinud olukord ei ole ajutise iseloomuga,

võlgniku majandustegevus on seiskunud ning puuduvad vahendid majandustegevuse jätkamiseks.

Võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt summas 242 457,41

eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara (23 758,10 eurot), mistõttu on võlgnik püsivalt

maksejõuetu..

2. Kohus võttis 11.11.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks

pankrotihalduriks Z.Z-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning

kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara, ainsaks varaks on rahalised vahendid

pangakontodel kokku 1007,36 eurot. Ajutise halduri andmete kohaselt moodustavad võlgniku

teadaolevad kohustused kokku vähemalt 151 061,54 eurot. Võlgniku maksejõuetus süvenes 2025.a.

ja kujunes lõplikult välja 2025.a. september-oktoober, kui võlgnik teatas tootmisruumide

üürilepingu lõppemisest ja võõrandas talle kuuluva põhivara ning tegevus lõppes. Maksejõuetuse

peamiseks põhjuseks peab ajutina haldur võlgniku suurt tööjõukulu ja sellega kaasnevat

maksukoormust. Kuigi müük oluliselt ei vähenenud, siis oleks juhatus pidanud ilmselt võtma

midagi ette tööjõu- ja tegevuskulude vähendamiseks. Käesolevaks ajaks kogutud tõendid ei anna

alust väitele, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu PankrS tähenduses.

Ajutise halduri hinnangul pole võimalik käesoleval ajal konkreetselt esitada ühtegi tagasivõitmise

hagi. Võlgnik on väljastanud juba maksejõuetuse seisukorras laenu ning võõrandanud vara, kuid

antud summa ei ole suuruses, mis oleks välistanud maksejõuetuse. Samuti on asjas tuvastanud, et

käesolevaks ajaks kumbagi nõuet enam tagasi võita ei saa seetõttu, et võlausaldaja on teostanud

tasaarvestuse.

Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige ettevõtte maksejõuetuse situatsioonile reageerinud

õigeaegselt, mis tähendab, et esitatud on pankrotiavaldus. Kahjuks enne pankrotiavalduse esitamist

on juhatus teinud otsuseid, mis ei ole aktsepteeritavad olukorras, kus võlgnik on juba muutunud

maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli juhatuse liikmel plaan ettevõtte tegevus üle kanda

uude ettevõttesse. Käesolevaks ajaks on teada, et selline plaan ei õnnestunud eeskätt väidetava

koostööpartneri (Ebatsuuga OÜ ja A. L. ) tegevuse tõttu. Viimane pööras võlgniku poolt „heas

usus“ tehtud otsused ja tehingud hoopis võlgniku kahjuks. Kuigi juhatuse liige on selgitanud, et

Saunasmile OÜ poolt läbirääkimised uute koostööpartnerite ja tellijate otsingul ebaõnnestusid, siis

pole täpselt selge, kuidas oleks olnud võimalik uue äriühinguga sama tegevust jätkata (ka sel juhul

oleks vaja olnud uusi tellijaid). Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige tegevuse lõppemisel

tasunud endale kui aruandvale isikule kuludokumentide alusel rahalised vahendid eelistades ennast

teistele võlausaldajatele. Kuigi tasutud summa (3200 eurot) ei oleks kuidagi aidanud vältida

maksejõuetust, võib see olla alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Heauskselt tehtud

tehingutega (laen ja vara võõrandamine) on tekitatud võlgnikule kahju summas 28 000 eurot. Vara

võõrandamise hinna osas ajutine haldur on seisukohal, et tegemist oli vara väärtusele vastava

hinnaga. Vara oli juba aastaid olnud kasutuses ning osaliselt juba üle toodud Ratva OÜ-st. Laenu

andmine olukorras, kus selle tagajärjel endale rahalisi vahendeid ei jää, on taunitav eriti seetõttu, et

mingeid kirjalikke kokkuleppeid selle laenu eesmärgi täitmiseks ei sõlmitud. Kuigi juhatuse liikme

kinnitusel on kogu tema äritegevus põhinenudki suures osas suulistel kokkulepetel, mis pole

keelatud, kuid millede tõendamine nt maksejõuetuse olukorras ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt

juhatuse liikme tegevuses on taunitavaid aspekte, mis lõppkokkuvõttes poleks nende tehingute

tegemine vältinud püsivat maksejõuetust, küll aga oleks võimaldanud pankrotimenetluse raames

ausamat võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2114,20 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 10.12.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 04.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 06.01.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

04.02.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

11. Ajutine haldur esitas 10.12.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1705 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 17,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu vahemikus 80-100 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning arvestades menetluse mahtu ja keerukust ei ole

ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1705 eurot, koos käibemaksuga 2114,20

eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Tasust 8,56 eurot haldur loobub vahendite

puudumise tõttu. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Ajutise halduri tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot

hüvitada riigi vahenditest.

15. Ajutise halduri tasu 1007 eurot välja mõista võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik