3-26-291/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

4. veebruar 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-291

Kohtuasi

X-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlakstegemiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X esitas 2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks avalik-

õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

1.1. Tegemist on üldise tuvastamiskaebusega (HKMS § 5 lg 1 p 6) tuvastamaks, et „28.

septembril 1979. aastal võeti Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee korraldusega kinnitatud riikliku

vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlva XXX 30-korteriga elamu nr 4 koos

välisvõrkudega, ning see oli ehitatud vastavalt projekteerimisasutuse Kommunaalprojekti poolt

koostatud ja Põlva Rajooni RSN TK esimehe poolt kinnitatud tüüpprojektile C-II-1-4“.

Eeltoodud faktilise asjaolu kindlakstegemine on kaebaja õiguste kaitseks väga vajalik, sest alates

2005. aasta juulikuust kuni tänase päevani on riigiametnikud (eesotsas sellel perioodil Põlvas

maa-ametnikuna töötanud Yiga) väitnud, et Piiri 4 korterelamu ehitamisel on jäetud üks

juurdepääs (maja põhjapoolsest otsast) majale tegemata. See seisukoht ei ole tänase päevani

muutunud ja sellise olukorra tekitamises süüdistatakse ehitajaid ning konkreetselt Põlva

Mehhaniseeritud Ehituskolonni. Seega süüdistatakse ka kaebajat, sest ta oli aastaid Põlva

3-26-291

Mehhaniseeritud Ehituskolonni tootmisosakonna juhataja. Olukorda on kirjeldatud televisioonis

ja ajakirjanduses ning küsimust on arutatud Piiri 4 korteriühistu koosolekutel. Kõikjal on

väidetud, et ehitajad ei ole Piiri 4 elamut ehitanud ja ekspluatatsiooni andnud vastavalt kinnitatud

projektdokumentatsioonile. Kaebaja astus seetõttu korteriühistu juhatuse liikme kohalt 2021.

aastal tagasi. Tuvastamisnõude rahuldamine annab kaebajale õigusliku kasu, sest ta saab

rehabiliteeritud. Tema au ja väärikus saab taastatud.

1.2. Kaebaja on aastaid andnud oma panuse ehitustegevusse Põlvamaal ning talle on omistatud

Põlvamaa teenete märk ja mitmeid aukirju. Riikliku vastuvõtukomisjoni akti on allkirjastanud

üheksa ametiisikut ning nad on teinud järgmise järelduse: „Komisjon, kontrollinud hoonestaja

(tellija) tehnilise komisjoni akti koos lisadega objekti peatöövõtjalt vastuvõtmise kohta tehtud

töid ja seadmete töökindlust, märgib, et Põlva, XXX 30- krt elamu ehitus- ja montaažtööd

vastavad kinnitatud projektile, eelarvele, tööjoonistele „Ehitusnormide ja reeglite” ning „Ehitus-

ja montaažtööde teostamise ja vastuvõtmise tehniliste tingimuste“ nõuetele“. Komisjon otsustas

võtta XXX korterelamu koos välisvõrkudega ekspluatatsiooni üldhindega ,, hea”.

1.3. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning ainuõige saab olla faktilise

asjaolu kindlakstegemine kohtulahendiga. Kui halduskohus leiab, et faktilise asjaolu

tuvastamiseks ei piisa riikliku komisjoni poolt ekspluatatsiooni võtmise aktist, siis soovib

kaebaja, et avalikult kohtuistungil kuulataks tunnistajana ära riikliku vastuvõtukomisjoni

esimees. Kaebaja õiguste riive on olnud väga pika perioodi kestel väga intensiivne ning ta on ka

Piiri 4 korteriomaniku rollis, tegemist on kaasomandi esemega. Kaebuse juurde on lisatud Põlva

Linnavalitsuse 22. juuli 2005. a vastus kaebaja teabenõudele, ajalehe Koit väljavõte, kaebajale

omistatud teenetemärgi tunnistuse ja aukirjade koopiad, riikliku vastuvõtukomisjoni poolt

korterelamu ekspluatatsiooni võtmise akt ja riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist

sellise olukorraga.

4. Kaebaja on esitanud kohtule üldise tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6). Ta soovib, et kohus teeks kindlaks, et

28. septembril 1979 võeti riikliku vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlvas XXX 4 asuv

korterelamu koos välisvõrkudega ning see oli ehitatud vastavalt projekteerimisasutuse

Kommunaalprojekt poolt koostatud ja Põlva Rajooni RSN TK esimehe poolt kinnitatud

tüüpprojektile C-II-1-4. Kaebaja on riikliku vastuvõtukomisjoni 28. septembri 1979. a akti

lisanud kaebuse juurde (dtl 17-24).

5. Kaebusest nähtuvalt on avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemine kaebajale vajalik rehabiliteerival eesmärgil, et tema au ja väärikus saaks

taastatud. Kohus mõistab, et kaebaja soovib kummutada hilisemaid väiteid (vastuses

teabenõudele, meedias ilmunud kirjas ning mujal), et üks juurdepääsuteedest jäi XXX 4

korterelamu ehitamisel rajamata. Kaebaja viitab erinevatele meediakajastustele ja korteriühistu

koosolekul väljendatud teabele, milles väidetakse, et ehitajad ei ole elamut ehitanud ja

ekspluatatsiooni andnud vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile. Kaebaja toob välja enda

3-26-291

seose kõnealuse ehitisega ja rolli ehitusettevõttes ning leiab, et taoliste väljaütlemistega teda

süüdistades on pikka aega ja intensiivselt tema õigusi riivatud.

6. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38

lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi,

mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda

ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus asjas nr

3-21-1366, p 15).

7. Tuvastamisnõue rehabiliteerival eesmärgil oleks lubatav, kui sellega soovitakse kaitsta oma

õigusi avaliku võimu tegevuse vastu. Seaduses on sätestatud piirang, et faktilise asjaolu

tuvastamine toimub konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Praegusel juhul ei nähtu kohtule,

milline on see avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja tuvastada kaebaja viidatud faktilist

asjaolu (vt ka Tallinna Halduskohtu 28. mai 2012. a määrus asjas nr 3-12-886, p 5).

Kaebaja väidab erinevatele olukordadele (teabe avaldamine ajakirjanduses, telekanalis, Põlva

Linnavalitsuse 22. juuli 2005. a vastuses teabenõudele, korteriühistu koosolekul) viidates, et

korterelamu põhjapoolses otsas juurdepääsu puudumises on süüdistatud ehitajaid. Kohus

märgib, et Põlva Linnavalitsuse 22. juuli 2005. a vastuses teabenõudele (dtl 6) ega ka ajalehe

Koit väljavõttes (dtl 7) ei ole juurdepääsutee puudumises süüdistatud kaebajat.

Kohus leiab, et praegusel juhul puudub avaliku võimu tegevus, mille eest kaebaja võiks

tuvastamisnõudega enda õiguste kaitset taotleda. Kohtule esitatud kaebusest ja selle lisadest ei

ilmne avaliku võimu tegevusest tingitud pikaajalisi ega intensiivselt riivavaid süüdistusi kaebaja

kui ehitaja või ehitusettevõttes juhtivat ametit pidanud isiku suhtes. Erinevates allikates on

pigem tõstatatud kahtlus endisaegse haldusorgani (Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee)

eksimusest hoone ekspluatatsiooni võtmisel, kui tähelepanuta võidi jätta väidetav projektile

mittevastavus (st ühe juurdepääsu ehitamata jätmine).

Kohus märgib, et kui kaebaja mainet on rikkunud muud isikud (ajakirjandus, korteriühistu

liikmed jne), siis on tegemist eraõigusliku suhtega, millest tulenevaid vaidlusi ei ole pädev

lahendama halduskohus. Kaebaja on juba varasemalt esitanud kohtule rehabiliteerival eesmärgil

sarnase kaebuse ning kaebajale on selgitatud, et erameedias kajastatud faktiväited ehitajate süül

juurdepääsutee rajamata jätmise kohta ei ole käsitatavad toimingutena avalik-õiguslikus suhtes,

mistõttu kaebaja rehabiliteeriv huvi lükata eraõiguslikus meedias kajastatud faktiväited ümber ei

tulene avalik-õiguslikest suhetest (vt Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2025. a jõustunud määrus

asjas nr 3-24-3247).

Kohus leiab, et kaebajal puudub praegusel juhul õigus nõuda rehabiliteerival eesmärgil faktilise

asjaolu (korterelamu vastavus projektile) kindlakstegemist, sest see asjaolu ei mõjuta kuidagi

tema suhteid avaliku võimuga. Kui kaebaja on enda põhjendatud huvi väljendanud, ent

tuvastamiskaebus ei ole kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega sobiv, siis on

tuvastamiskaebus võimalik tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16. mai 2025. a määrus asjas nr 3-25-360, p 12).

8. Kohus märgib lisaks, et seoses XXX 4 elamule juurdepääsu tagamisega on kaebaja pöördunud

nii haldus- kui ka maakohtu poole erinevate kaebustega, ning viidatud kohtuasjades esitatust on

selgunud, et kohalik omavalitsus on tõdenud XXX 4 elamu juurdepääsuga seotud probleemi ning

asunud seda lahendama sundvalduse menetluse algatamisega (nt haldusasi nr 3-25-2261, nr 3-

25-2323).

3-26-291

9. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et X-il puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt

kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada asja sisulise läbivaatamisega seotud

taotlusi (taotlused asja läbivaatamiseks kohtuistungil ning tunnistaja ülekuulamiseks).

11. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS §

121 lg 2 alusel, siis vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X ja Y

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik