2-26-1169/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedT.N esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.B vastu tunnistada kehtetuks Pärnu Hagiavalduse kohaselt pärandaja A T.N suri ZZZZZZZZZZZ . Hageja sai CCCCCCC Pärnu
Legislator headnote
AI generated2-26-1169/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Hageja sai CCCCCCC Pärnu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Anu Talu
Egert Übner
Tsiviilasja number
2-26-1169
Määruse tegemise aeg ja koht
4. veebruar 2026, Pärnu
Tsiviilasi
T.N hagiavaldus J.B vastu testamendi tühisuse
tuvastamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmise ja hagi tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: T.N (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i )
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus (e-post:
XXX)
Kostja: J.B
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast T.N hagi J.B vastu 20.3.3023 koostatud ja tõestatud
notariaalse testamendi kehtetuks tunnistamiseks ning tagastada hagiavaldus koos
lisadega hagejale. Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente füüsiliselt ei tagasta.
2. Keelduda menetlusse võtmast T.N hagi tagamise taotlus.
3. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise
tõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud
hagejalt välja mõistmata.
Edasikaebamise kord: Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5, § 661 lg 1 ja 2). Kohtumääruse peale
määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (PLS § 59 lg 14).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.N esitas 16.01.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.B vastu tunnistada kehtetuks Pärnu
Notar EE poolt 20.03.2023 koostatud ja tõestatud A T.N testament.
Hagiavalduse kohaselt pärandaja A T.N suri ZZZZZZZZZZZ . Hageja sai CCCCCCC Pärnu
notarilt XX teate selle kohta, et Pärnu notari XX menetluses on XXXXXXX surnud A T.N
pärimisasi notariaalse testamendi alusel, milles hageja ei ole määratud pärijaks.
Pärimistunnistuse väljastamise ajaks oli notar planeerinud 03.12.2025. Notar väljastas hagejale
20.03.2023 notariaalselt koostatud ja tõestatud pärandaja testamendi, millest nähtuvalt nimetas
pärandaja kogu oma vara kostjale. Testaatorile kuulus Pärnu maakonnas kinnisasi. Hagejale
teadaolevalt oli pärandaja XXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX, mistõttu peab hageja
võimalikuks, et Pärnu notari EE juures 20.03.2023 koostatud ja tõestatud testamendi sisust
pärandaja tegelikult aru ei saanud XXXXXXXXX tuleneva tervisliku seisundi tõttu, mida
Tsiviilasi nr 2-26-1169
kasutas kostja ära enda huvides. Pärandaja kasutas kõigi notariaalset koostamist ning tõestamist
vajavate dokumentide korral üksnes Pärnu notarit XX, sh 26.06.2016 testamendi ja 04.03.2021
abielu lahutamise koostamiseks. Seega on kahtlust äratav, et 20.03.2023 pöördus testaator Pärnu
notari EE poole testamendi tegemiseks. Alates 2020 oli testaatori tervis halvenenud ning ta oli
kostja mõjutusalas, XXXXXXXXXX et testaatorit mõjutada kostjale soodsas suunas. Samuti oli
testaator rääkinud hagejale, et tema vara jääb hagejale, sest ta ei soovi, et see läheks kellelegi
teisele vaid jääks hagejale ja tema lastele. Kuna pärandaja ei saanud aru testamendi tegemise
ajal oma tervise seisundi tõttu allkirjastatud dokumendi tähendusest ja sisust, tuleb 20.03.2023
testament tunnistada tühiseks.
2. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, milles hageja palub hagi
tagamise abinõuna rakendada hagi tagamise abinõuna A T.N pärimisasjas pärimismenetluse
peatamine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni.
Arvestades asjaolu, et pärimismenetlus Pärnu notari XX juures on pooleli ning hageja pöördub
hagiavaldusega maakohtu poole notarile esitatud testamendi tühistamise nõudes, kuid milline
hagi ei peata pärimismenetluse jätkamist ning pärimistunnistuse väljastamist isikule, kelle poolt
esitatud testamendi õigsuse seab hageja kahtluse alla, tuleb hagejal tsiviilhagi tagamiseks
pöörduda hagi tagamise abinõude rakendamise poole. Hagejal on põhjendatud alus arvata, et
hagi tagamise abinõude rakendamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle
võimatuks teha arvestades testamendi tühisuse tuvastamis aluseks olevas pärimisasjas tehtavate
toimingute võimalikke tagajärgi. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolusid on hagejal
põhjendatud alus arvata, et ilma pärimismenetlust peatamata väljastatakse J.B-le
pärimistunnistus, mille alusel tehakse kinnistusregistris kinnisasja omaniku kanne, mille hiljem
tagasi pööramiseks tuleks alustada uut kohtumenetlust. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et
kostjal on soov testaatorile kuulunud kinnistu võõrandada, sest A T.N ainupärijana saab kostja
ainuõiguse kinnisasja käsutada, kasutada ja vallata.
3. 19.01.2026 kohus võttis menetlusse ja jättis rahuldamata T.N hagi tagamise taotluse ning
jättis käiguta T.N hagiavalduse. Kohus määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas, et
puuduste kõrvaldamata jätmise korral kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus
selgitas, et hagejal tuleb täpsustada esitatud nõuet. Hagiavalduse pealkirjast nähtuvalt hageja
soovib testamendi pealkirjas tühisuse tuvastamist ja hagiavalduse p-s 7 leiab hageja, et
testament tuleb tunnistada tühiseks. Samas hagiavalduse resolutiivosas p-s 3 palub hageja
tunnistada kehtetuks Pärnu Notar EE poolt 20.03.2023 koostatud ja tõestatud A T.N testament.
Kohus selgitas, et kohtul puudub õiguslik alus testamenti kehtetuks tunnistada, mistõttu hagiga
ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Küll on kohtul võimalus testamendi
tühisust tuvastada, kuid nimetatud nõue peaks olema ka hagiavalduses selgelt välja toodud.
Seetõttu tuleb hagejal oma nõuet täpsustada. Samuti märkis kohus, et hagi on ebaselge ka
esitatud asjaolude kohaselt. Hageja väitel ei lugenud testaator ise läbi 20.03.2023 testamenti ega
saanud testamendi allkirjastamise hetkel aru allkirjastatava dokumendi sisust ja tähendusest.
Hageja vaidlustab notariaalset testamenti. Lähtuvalt notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1 ja
tõestamisseaduse (TõS) § 11 ning § 13 lg 1 ja 3 tuli hagejal kaaluda esitatud hagi
perspektiivikust ka kohtu poolt viidatud sätete alusel. Kohus selgitas, et riigikohus on pidanud
võimalikuks testamendi tegemist ka piiratud teovõimega isikute poolt.
4. Hageja esitas 28.01.2026 kohtule hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega. Hagiavaldus
on sisult identne 16.01.2026 esitatud hagiavalduse va 28.01.2026 p 15, milles hageja analüüsib
hagi hinda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik
pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma või teise isiku eeldatava seadusega kaitstud
Tsiviilasi nr 2-26-1169
õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse
menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks
või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat
eesmärki võimalik saavutada. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 ls 1 ja 2 kohaselt, kui testamendi
tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi
tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud
pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi
kohtusse.
Kohus selgitas 19.01.2026 hagejale, et kohtul puudub õiguslik alus testamenti kehtetuks
tunnistada ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitas
missugune nõue on menetletav ning see nõue peab olema ka hagiavalduses selgelt välja toodud.
Hageja on kohtu märgitud puudused jätnud tähelepanuta nagu ka hinnata hagi perspektiivikust
kohtumääruses märgitud NotS ja Tõs sätete alusel. Seetõttu ei ole T.N hagiga taotletavat
eesmärki võimalik saavutada. Isegi kui eeldada, et kostja XXXXXXXXXXX motiveeris
pärandajat testamenti tegema, ei tee see testamenti kehtetuks.
6. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused: hagi
tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on
lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad
asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse
õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 11 ja
seal viidatud kohtupraktika). Kuivõrd kohus keeldub T.N hagiavalduse menetlusse võtmisest,
sest esitatud nõudel rahuldamise perspektiivi ei ole, siis puudub alus ka hagi tagamise taotlust
lahendada.
7. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse
avaldus koos lisadega ja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega esitajale. Kuna
hagiavaldus esitati elektrooniliselt, siis kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel dokumente
reaalselt hagejale ei tagasta.
8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamise
avalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja § 162 lg 1 kohaselt hageja
kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja
kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust
kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.
9. Kohtuinfosüsteemi andmetel on hageja tasunud 16.01.2026 riigilõivu 420 eurot ning hageja
28.01.2026 tasus täiendavalt riigilõivu 70 eurot. Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse ja hagi
tagamise taotluse menetlusse võtmisest, on hagejal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus
esitada kohtule avaldus avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu
tagastamiseks tuleb kohtule esitada kirjalik taotlus (TsMS § 150 lg 4). Taotluses tuleb
muuhulgas märkida kellele ja mis kontole soovitakse, et kohus riigilõivu tagastaks. Riigilõivu
tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta, millal riigilõivu tasuti, lõppemisest,
kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega riigilõivu tagastamise nõue
lõpeb 31.12.2028.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Talu
kohtunik