2-25-14895/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse teatavakstegemise aeg ja

koht

3. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-14895

Tsiviilasi

P.T hagi R.H vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.T (ik: XXX; elukoht: , XXX-i) seaduslik

esindaja Q.K

Kostja: R.H (ik: XXX; elukoht: XXX-i )

Istungi toimumise aeg

3. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada P.T seadusliku esindaja ja R.H poolt kohtuistungil sõlmitud alljärgnev

kompromiss:

1.1 Alates 1. veebruar 2026 maksab R.H P.Tle kuni tema täisealiseks saamiseni (X)

igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o 301,74 eurot (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 301,74 eurot), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2 R.H tasub elatise jooksva kuu eest kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja Q.K arvelduskontole nr EEX (AS LHV Pank) selgitusega „kalendrikuu

elatis“.

1.3 Elatise võlgnevuse summas 2000 eurot (periood 11. september 2024 kuni 31.

jaanuar 2026) tasub R.H P.T arvelduskontole nr EEX (AS LHV Pank)

selgitusega „elatise võlgnevus“ igakuiste osamaksetena 200 eurot. Esimene

osamakse tasutakse 10. märts 2026.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-14895.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Tsiviilasi nr 2-25-14895

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi

kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav

määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on P.T (hageja/alaealine laps) hagi R.H (kostja, hageja isa)

vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise, s.o hagi esitamisel 301,74 eurot kuus

väljamõistmiseks alates 10.9.2025. Lisaks taotleb hageja tagasiulatuva elatise perioodist

11.9.2024 kuni 10.9.2025 summas 3527,41 eurot.

1.1. Esitatud asjaoludel hageja elab Q.K-ga (seaduslik esindaja, ema). Kostja toetas hagejat

majanduslikult kuni lapse umbes kolme aastaseks saamiseni. Peale seda on rahaline panus

olnud ebaregulaarne (aegajalt treeningute tasumine, riiete jms ostmine). Samas oli

kokkulepitud külastuskord, kus laps veetis enamus nädalavahetusi isa juures. Kostja on

viimase 1,5 aasta jooksul lapse elust peaaegu taandunud. Majanduslik panus on olematu ning

külastused on jäänud väga ebaregulaarseks (nädalavahetus kord 3-4 kuu jooksul). Praeguseks

võib öelda, et lapse isa ei osale regulaarselt lapse elus, ei tunne huvi tema käekäigu kohta (ei

helista lapsele) ega toeta ka majanduslikult. Viimane kohtumine leidis aset X lapse

sünnipäeval, kus isa panustas sünnipäevapeo korraldamisse

1.2. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 836,99 eurot järgmiselt:

eluasemekulud 250 eurot, toit 280 eurot, transpordikulu 67 eurot, sidekulud 8,99 eurot,

tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, koolikohustuse täitmiseks 16 eurot, riided ja

jalanõud 100 eurot, trenn 70 eurot, muud sotsiaalsed tegevused (sünnipäevad, kino jms) 25

eurot.

2. Kostja ei vaidle vastu hageja vajadustele, kuid soovib lahendada transpordi küsimuse.

Kostja tegi hageja seaduslikule esindajale kohtu kaudu ettepaneku transpordikulude

jagamiseks ja 150 euro elatise tasumiseks hageja pangakontole.

3. Kohtuistungil, milline toimus 3. veebruaril 2026, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille

kohaselt alates 1. veebruar 2026 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni

igakuist elatist miinimummääras. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu 10. kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja pangakontole. Elatise võlgnevuse 2000 eurot (periood 11.

september 2024 kuni 31. jaanuar 2026) tasub kostja osamaksetena 200 eurot kuus. Esimene

osamakse tuleb tasuda 10. märts 2026.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

Tsiviilasi nr 2-25-14895

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

arusaadavad.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada

või välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik