2-24-110953/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Mai Grauberg, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

03.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-110953

Kohtuasi

L.L hagi W.F vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.F apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja L.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja ema

D.M

Kostja W.F (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

03.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2025 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-110953

menetlus.

2. Kinnitada alljärgnev kompromiss:

3.1.Ajal, mil W.F on töötu, tasub ta L.Lle alates 03.02.2026 igakuiselt elatist 200

eurot, tasudes selle D.M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX

jooksva kalendrikuu eest iga kalendrikuu 15. kuupäevaks.

3.2.Pärast seda, kui W.F on leidnud töökoha, tasub W.F alates töökoha leidmisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 14.04.2034) summas 301,74 eurot kuus

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.

3.3.01.02.2024-30.06.2025 perioodi elatisvõlgnevuse 2549,52 eurot tasub W.F koos

igakuise elatise maksega 60 kalendrikuu jooksul, arvestusega, et igal kuul tasub

W.F 42,49 eurot.

3.4.Alates 01.07.2025 kuni 31.01.2026 sissenõutavaks muutunud elatist L.L ei nõua.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Menetlusosalised on loobunud määruse vaidlustamise õigusest. Määrus ei ole

edasikaevatav.

2-24-110953

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.L (hageja, laps) esitas oma ema D.M (ema) kaudu 21.03.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse W.Flt (kostja) elatise saamiseks. Kohus tegi kostjale

makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite.

2. Hageja esitas oma ema kaudu 29.04.2024 hagi kostja vastu, paludes kohtul mõista kostjalt

hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 08.04.2023–07.04.2024 eest 3452,64 eurot

ning alates 08.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (16.04.2034) välja igakuine elatis

287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hagiavalduses on esile toodud, et hageja on kostja laps, kes sündis XX.XX.XXXX, kes alates

2017 elab üksnes emaga, on ema ülalpidamisel ning kostja ei osale lapse ülalpidamisel.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole nõus tasuma elatist nõutud ulatuses, kuna

on olnud 5 kuud haiguslehel ja sissetulek on väike. Kostja tõi esile, et tal on veel üks

ülalpeetav (7-kuune enneaegne laps) ning ka tema abikaasal on üks alaealine laps. Kostjal on

olnud tervisega probleeme, mistõttu on sissetulekud olnud väiksemad. Tal on kulud tervisele,

toidule ja autole, ülejäänud arved tasub kostja abikaasa. Kostja on hagejale tasunud elatist

võimaluste piires ja on olnud valmis hagejaga rohkem aega veetma.

4. Maakohus rahuldas 12.06.2025 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud elatise 4753,52 eurot perioodi eest 01.02.2024–30.06.2025 ja

igakuise elatise 301,74 eurot (nn miinimumsummas) alates 01.07.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o 14.04.2034). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele, ei esitanud kostja täiendavaid selgitusi või

tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, samuti ei toonud kostja esile asjaolusid, mis

takistavad kostjal raha teenimast, et enda alaealisi lapsi ülal pidada. Kostja ei toonud esile

asjaolusid, mille alusel oleks maakohus saanud leida, et kostjal on mõjuv põhjus

miinimumelatise mittetasumiseks. Puudus vaidlus, et lapse ema saab lapsetoetust 80 eurot

(PKS § 101 lg 5) ja et laps ei viibi kohustatud isikuga rohkem kui 7 ööpäeva keskmiselt kuus

(PKS § 101 lg 6).

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ei nõustunud maakohtu otsusega. Kostja väitis, et

on tasunud hagejale elatist võimaluste piires, arvestades, et tal on ka teine alaealine laps ja ta

ei ole saanud töötada, mistõttu on ta pikalt majanduslikult sõltunud oma abikaasast.

Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga oli kostjal tähtajaline tööleping kuni 31.07.2025.

Kostja on andnud vahetult ülalpidamist, kui hageja on aeg-ajalt olnud kostja juures (2 nädalat

juunis 2024, 2 nädalat detsembris 2024, 2 nädalat märtsis 2025 ning kooliperioodil

nädalavahetustel).

6. Ringkonnakohus võttis 01.09.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja tegi

ühtlasi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

7. Hageja esitas 08.09.2025 omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

Apellatsioonkaebuse osas hageja seisukohta ei esitanud.

2-24-110953

8. Pooled jõudsid 03.02.2026 toiminud kohtuistungil kompromissile käesoleva määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel ning esitasid kompromissi ringkonnakohtule

kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu

otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

ja § 659 alusel tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

10. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.

11. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolleegium peab

poolte menetluskuludega seotud taotlust põhjendatuks.

12. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled

loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa

kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)