2-25-9134/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-9134

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi

C.K.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4344,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht XXX

10617), esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: C.K. (isikukood XXX, elukoht XXX, xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista C.K. Kxxxxxx B2 Impact OÜ kasuks C.K. Kuigi ja ESTO AS-i vahel

02.09.2023. a sõlmitud krediidilepingu nr #42071575137 alusel põhivõlgnevus 2612,89

eurot, intress 51,17 eurot, viivis 250,67 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 595 eurot (riigilõiv).

4. Jätta hageja menetluskuludest 385 eurot C.K. Kxxxx kanda ja 210 eurot hageja

kanda.

5. Mõista C.K. Kxxxxxx B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna välja 385 eurot.

6. C.K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi C.K. Kxxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 02.09.2023. a krediidiandjaga ESTO AS

krediidilepingu, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediiti kokku 4520 eurot.

Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama ja tasuma intressi. Kostja ei täitnud

krediidilepingut nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.11.2024. a ning loovutas

nõude hagejale.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3933,01 eurot, intress 555,13 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis.

2. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja kohtu nõudel

30.09.2025. a ka nõude ümberarvestuse, mille kohaselt kõik kostja tehtud maksed on

arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Hageja ümberarvestatud põhinõue on eurot 2612,89

eurot, intress 51,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 250,67 eurot ning

sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.10.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 07.11.2025. a. Seega oli

hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 27.11.2025. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi

osaliselt, lähtuvalt hageja esitatud ümberarvestusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7).

Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kui

laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel ja maksehäirete

registril, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja hoolikust laenu

väljastamisel. Seda, et krediidiandja oleks kostja avaldatud kohustuste suuruse paikapidavust

kontrollinud, hageja tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 595 eurot. Hageja on

riigilõivu tasunud lähtuvalt esialgselt esitatud hagist. Hageja ümberarvestatud nõude eest

tulnuks tasuda riigilõivu aga 385 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümberarvestusest

lähtuvalt, jätab kohus riigilõivu 385 euro ulatuses kostja kanda ning ülejäänud (s.o 210

eurot) ulatuses hageja enda kanda.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista riigilõiv 385 eurot.

7. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin