2-25-114438/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-114438

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1132,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline

esindaja Carlo Kask

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja poolte vahel 12. jaanuaril 2024 sõlmitud

liitumislepingutest nr 16727896 ja nr 16723384 ning 10. jaanuaril 2024 ja 12. jaanuaril

2024 sõlmitud üürilepingutest tulenev põhivõlgnevus 734,93 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 223,08 eurot.

3. Mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (734,93 eurot) alates 16.

septembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud 385 eurot.

6. Mõista Xlt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt (385 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Xle toimetada tagaseljaotsus

kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

tagaseljaotsus Xle avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 27. mail 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 906,33 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohus

andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Viru Maakohtu 29. augusti 2025

määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh

nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas Viru Maakohtule

hagiavalduse 15. septembril 2025.

2. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 12. jaanuaril 2024 sõlmitud

liitumislepingud nr 16727896 ja nr 16723384 ning 10. jaanuaril 2024 ja 12. jaanuaril 2024

sõlmitud vara üürilepingud. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 734,93 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 223,08 eurot ning viivise põhinõudelt alates 16. septembrist

2025 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 15. novembril 2025. Seega on praeguseks

ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 85 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks õigusabikulud tõendite kogumise,

korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest 85 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud

arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tunnitasu ja hageja lepingulise

esindaja eeldatavat ajakulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 385

eurot (280 + 20 + 85).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

13. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

30. oktoobri 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2 20

123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)