2-25-103408/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-103408

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

560,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Telia Eesti AS-i ja X vahel 18. juulil

2020 sõlmitud liitumislepingust ning 19. jaanuaril 2021 sõlmitud seadmete

kasutuslepingutest tulenev põhivõlgnevus 370,68 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 118,42 eurot.

3. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 14. maist 2025 kuni

põhinõude (370,68 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

viivisemääras.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 448,50 eurot.

6. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (448,50

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 668,11 euro saamiseks. Kohus tegi 5. veebruaril

2025 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu 14. aprilli 2025 määrusega jäeti hagi

käiguta ja anti hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks,

mh esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas

kohtule hagiavalduse 13. mail 2025. Tartu Maakohtu 19. mai 2025 määrusega saadeti tsiviilasi

nr 2-25-103408 kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 27. mai 2025 määrusega

jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh täpsustamaks

sissenõudmiskulude aluseks olevaid asjaolusid.

2. Viru Maakohtu 17. juuli 2025 määrusega keelduti menetlusse võtmast Aktiva Finance

Group OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks, kuna hageja ei kõrvaldanud 27. mai 2025

puuduste määruses osundatud puuduseid, mis kohtu hinnangul takistasid asja menetlemist.

3. Hageja esitas 30. juulil 2025 Viru Maakohtule määruskaebuse, milles palus rahuldada

hageja määruskaebus täielikult, tühistada Viru Maakohtu 17. juuli 2025 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-25-103408, millega Viru Maakohus jättis nõude kostja vastu menetlusse

võtmata ning võtta hagi täies ulatuses menetlusse.

4. Viru Maakohtu 14. augusti 2025 määrusega võeti hageja 30. juuli 2025 määruskaebus

Viru Maakohtu 17. juuli 2025 määruse peale menetlusse. Kohus rahuldas määruskaebuse ja

tühistas Viru Maakohtu 17. juuli 2025 määruse, millega kohus keeldus Aktiva Finance Group

OÜ hagiavalduse X vastu menetlusse võtmisest.

5. Viru Maakohtu 3. septembri 2025 määrusega jäeti hagi veelkord käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja täpsustas hagi 17. septembril 2025.

6. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 18.

juulil 2020 sõlmitud liitumislepingust ning 19. jaanuaril 2021 sõlmitud seadmete

kasutuslepingutest tulenev põhivõlgnevus 370,68 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 118,42 eurot, lisaks viivised alates 14. maist 2025 kuni

põhinõude (370,68 eurot) täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.

7. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

10. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks postkasti jätmisega 9. oktoobril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile

vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata

jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

11. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

13. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud,

mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt

20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 3 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega

põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on

standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle koostamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid

põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 448,50 eurot (175 + 20 + 253,50).

15. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)