2-24-141945/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141945

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2402,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)

Hageja esindaja: Pille Martin (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood: XXX)

Kostja esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2-24-141945

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

1. B2 Impact OÜ esitas kohtule hagi X vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja ESTO

AS vahel 11.11.2019 tähtajatu arvelduskrediidi leping nr 1605136938 alguses

krediidilimiidiga 2000,00 eurot ja 26.03.2020 Lisa 1a krediidikonto limiidiga 3000,00 eurot.

Kostja on perioodil 19.02.2020 – 12.06.2021 kasutanud krediiti kokku summas 2410,93

eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 3677,49 eurot, millest on

arvestatud põhiosa 744,59 eurot, intressi katteks 2745,12 eurot, kaardimakse tasu katteks 7,79

eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15,00 eurot; võlgnevuse meeldetuletustasu 25,00 eurot,

kliendilepingu muutmise tasu 15,00 eurot (Lisa 1b), krediidilimiidi muutmise tasu katteks

15,00 eurot, krediidiskooringu tasu katteks 15,00 eurot, meeldetuletustasud summas 120,00

eurot. Kostja jäi võlgnevusse 1.11.2023 arve summas 173,29 eurot; 1.12.2023 arve summas

259,94 eurot ja 01.01.2024 arve summas 276,42 eurot ja 1.02.2024 arve summas 267,89

eurot. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 14.02.2024 lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti

4.2 alusel üles. Krediidiandja edastas kostjale, milles teavitati kostjat tema ja ESTO vahel

sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2213,59 eurot, millest põhivõlgnevus

1543,41 eurot, intress 74,21 eurot, viivis 545,97 eurot, meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja

võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Välja mõista kostjalt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis

põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so

alates 20.12.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kostja seisukoht

2. Kostja esitas hagivastuse, avaldades, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja märgib,

et nõude loovutamine ja hagimisõigus ei ole tõendatud. Kostja märgib, et VÕS § 168 lõikest

2 tulenev termin „dokument“ viitab sellele, et loovutamisdokument peab olema kirjalikus

vormis (VÕS § 11 lg 4), st. senise võlausaldaja või tema esindaja poolt omakäeliselt

allkirjastatud või kandma vastavat digitaalallkirja (vt ka VÕS I osa kommenteeritud

väljaanne, 2016, § 168 komm 3.2.1). VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping

sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi

lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seadusest tulenevalt loetakse

kirjalik leping sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes

kohustatud lepingupool. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 järgi kui seaduses

on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt

omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 järgi loetakse

tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei antud või väljastatud kirjalikult dokumenti nõude loovutamise kohta. Kuna sellist

dokumenti hageja kostjale ega kohtule esitanud ei ole ning hageja ei ole tõendanud, et

laenuandja oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude

loovutamisest, siis on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale.

Samuti on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Kohtuotsuse põhjendused

2-24-141945

3. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

Hagi aluseks olev nõue tuleneb kostja ja ESTO AS-iga sõlmitud 11.11.2019 tähtajatu

arvelduskrediidi lepingust nr 1605136938 ja 26.03.2020 Lisa 1a ehk tarbijakrediidilepingust

Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis

laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

6. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seega

on nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse

sõltumata võlgniku tahtest.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-62-07 (p.12) selgitanud, et VÕS § 172 järgi võib võlgnik

keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja

väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja

on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Samas võisid kostjad kohustuse täitmisest

keelduda, kui neile ei esitatud dokumenti nõude loovutamise kohta või ei teatatud kirjalikult

nõude loovutamisest. Hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati

võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist.

7. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja nõude hagejale. Kostja vaidleb mh

nõude loovutamisele vastu. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud, et laenuandja

oleks olnud kostjat kirjalikult, s.t. allkirjastatud teatega, teavitanud nõude loovutamisest, siis

on kostjal õigus keelduda tema väidetava kohustuse täitmisest hagejale.

2-24-141945

8. Kohus andis hagejale tähtaja 25.08.2025, et välja tuua ja esitada tõendid, millega hageja

tõendab oma nõudeõigust kostja vastu.

9. Kohus leiab, et hageja on jätnud oma tõendamiskoormuse täitmata. Hageja ei ole kostja

vastuväidetest lähtuvalt tõendanud hagi aluseks oleva nõude loovutust. Seega ei loe kohus

nõuet loovutatuks. VÕS § 170 järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. Kuna kostja vaidleb teatise formaalselt lubatavusele vastu ning hageja

ei ole kostja väiteid ümber lükanud, siis on nõude loovutamise teatise õiguspärasus

tõendamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna nõude loovutus algselt

võlausaldajalt hagejale on tõendamata, hageja nõue ei ole selge.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise

tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik