2-25-15448/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

03. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-15448

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V K vastu 29.12.2020

kliendilepingust nr xxx ja järelmaksulepingust nr xxx tuleneva

võlgnevuse 514,01 euro, intressi 44,92 euro, sissenõudmiskulu

40 eurot, viivise 338,32 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

1060,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja B T (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post xxx)

Kostja: V K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V K’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 29.12.2020 kliendilepingust

nr xxx ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 514,01 eurot ja viivis 338,32

eurot.

3. Välja mõista V K’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 24 % aastas

põhinõudelt, s.o 514,01 eurolt, alates 18.09.2025 kuni viiviste kogusumma ei tohi

ületada põhinõude summat.

4. Jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja V K’i kanda ja 8% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 588,80 eurot. Välja mõista V K’ilt

menetluskulu summas 588,80 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

6. Välja mõista V K’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (588,80 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 22.09.2025 määruse punktis 2 (dtl 67).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 29.12.2020 kliendilepingu nr. xxx ning

29.12.2020 järelmaksulepingu nr xxx seadme Huawei P40 Pro 5G hall ostmiseks, mille

netohind on 699,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastame lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel. Intress 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu nr xxx

kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,07% aastas ja intressimäär 21,90% aastas.

4.1.

Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu

vormistamise hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud

järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud

andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime

võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse

protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning

konto väljavõtte esitamise nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik

ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse

menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu

sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. Seega on hageja tõendanud, et

on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

4.2.

Arvestades hagi aluseks oleva lepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

4.3.

xxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas xxx AS teenuseid nende eest tasumata.

4.4.

xxx AS on kostjale edastanud e-kirja teel 17.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse,

kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 30.06.2022, 31.07.2022,

31.08.2022 ja 30.09.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Telia sõlmitud

lepingud üles öelduks 31.10.2022.a.

4.5.

xxx AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20220615055147,

20220715555378, 20220816210572, 20220916845536, 20221018057005

4.6.

xxx AS on saatnud kostjale veel 1 arve nr 11202211344699, mis koosneb järelmaksu

jääkväärtustest.

4.7.

Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata põhivõlgnevus summas 514,01 eurot

(millest järelmaks 68,08 eurot ja järelmaksu jääkväärtus 450,93 eurot) ning intress 44,92

eurot.

4.8.

Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 2. maksegraafiku-järgsest

osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni.

4.9.

xxx AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4.10.

Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste

punktist 8.1.11. Hageja palub välja mõista sissenõudekulude summa 40 eurot.

4.11.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt xxx AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet

õigeaegselt, on xxx AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses

seaduses sätestatud viivisemääras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid

viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.12.2022.a põhisummalt 514,01, kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.09.2025. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 338,32 eurot. Hageja palub kohtul

lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka

viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni määras 24%

aastas.

4.12.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja hagile omapoolset vastust esitanud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

xxx AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud 29.12.2020 kliendileping nr xxx (dtl 14).

7.2.

xxx AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud 29.12.2020 järelmaksuleping nr xxx seadme Huawei

P40 Pro 5G hall ostmiseks, mille netohind on 699,00 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi

määr 21,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 26,07% aastas (dtl 16-19). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

7.3.

Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (29.12.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09 % aastas (kehtiv alates 01.12.2020).

VÕS § 406² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kolmekordne määr oleks seega

60,27 % aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem

kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS

§ 406² lõike 1 alusel.

7.4.

xxx AS on kostjale edastanud e-kirja teel 17.10.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse,

kuna kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed summas 72,80 eurot. Kostjale

anti tasumiseks tähtaeg 31.01.2022 (dtl 50).

7.5.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud on Telia lugenud sõlmitud lepingud üles öelduks

31.10.2022.a.

7.6.

xxx AS on loovutanud oma nõuded hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 13.11.2024

(dtl 52).

7.7.

Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 53-58).

8. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 27.11.2025 hagejale, et tal

lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl

77-79).

8.1.

Hageja 03.12.2025 vastusest, esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb,

et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale antud järelmaks oleks vastanud tema

finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

8.2.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et xxx AS oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate finantskohustuste

kontrollimiseks ja tuvastamiseks midagi teinud. Seega on ka krediidiandja poolt teostatud

analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat

järelmaksu formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §-s 4034 sätestatud nõudeid.

8.3.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

8.4.

Antud juhul ei nähtu tõenditest, et krediidiandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud,

vaid on tuginetud üksnes krediidisaaja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa

lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda

kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma

eesmärke. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks laenutaotluses midagi võltsinud või oleks

krediidiandja eest midagi varjanud, mistõttu ei ole kohaldatav VÕS § 4034 lg 7 4. lauses

sätestatud tagajärg.

8.5.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole

veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud

kohustust.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest

29.12.2020 kuni 31.10.2022 oli null protsenti. Võlasuhtele kohalduv intressimäär

avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2)

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kostjal hagejale intressi tasumise

kohustust summas 44,92 eurot ei ole.

10. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise võlgnetavalt summalt lepingujärgses määras

24% aastas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib tarbijalt maksete tasumisega

viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siinsel juhul

leppisid pooled lepingu punktis 10.8.1 kokku, et arve õigeaegsel mittetasumisel võib Telia

nõuda Kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses

sätestatud viivisemääras. Kehtiv ja hetkel seaduses sätestatud viivisemäär on toodud

kodulehel (dtl 32).

10.1.

Kohus leiab, et põhjendatud on alates 21.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni

17.09.2025 summas 338,32 eurot ning alates 18.09.2025 viivis 24% aastas põhinõudelt,

s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 514,01 eurolt kuni

nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

11. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata.

Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus

ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi.

12. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hagiavaldus osaliselt ning kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 514,01 eurot, viivis 338,32 eurot ning alates

18.09.2025 viivis 24% aastas põhinõudelt, s.o 514,01 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid

viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1060,61 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1060,61 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 975,69 eurot (võlgnevus 514,01 eurot, viivis 338,32

eurot ja aastane viivis 123,36 eurot) ehk hagi rahuldati ~92%.

14.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 92% ulatuses kostja kanda ja

8% ulatuses hageja kanda.

15. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, esindajakulu summas 507

eurot (dtl 60). Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.

16.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 92% summas 257,60 eurot.

16.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja, mitte

(vande)advokaat, ning tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega.

Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

16.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele osaliselt. Kohus leiab, et tegemist on nö tüüphagiavaldusega, mis

on koostatud varem esitatud põhja peale. Samuti ei ole kohus antud asjas korraldanud

kohtuistungit ning tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega on

põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ehk summas 360 eurot

(1 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 331,20 eurot (360

eurot x 92%).

17. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 588,80 eurot, millest riigilõiv 257,60 eurot, esindajakulu summas 331,20 eurot.

18. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

19. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik