2-24-12719/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12719

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus K.W kinnisesse lasteasutusse

paigutamise tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

K.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu)

Puudutatud isik I K.W (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II G.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik III P.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27. oktoobri 2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud K.W-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruse peale võib esitada määruskaebuse

isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 536 lõikes

2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht ja lapse

hooldusõiguslik vanem. K.W-l on iseseisev kaebeõigus.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (avaldaja) esitas 09.10.2025 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

pikendada alaealise K.W (puudutatud isik I, laps) kinnisesse lasteasutusse paigutamise

tähtaega alates määruse tegemisest kuni lapse põhihariduse omandamiseni ehk 2025/2026

õppeaasta õppetöö lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 31.08.2026.

1.1. Avalduse kohaselt on laps Harju Maakohtu 28.10.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-

12719 suunatud kinnise lasteasutuse teenusele AS-i Hoolekandeteenused Valgejõe keskusesse

kuni 28.10.2025. Laps on kõrge riskikäitumisega 16-aastane laps, kellel alates 2023. aasta

märtsist esinevad käitumuslikud probleemid, koolikohustuse mittetäitmine, agressiivne ja

sobimatu käitumine, vargused ning uimastite kuritarvitamine. Lapsel on diagnoositud

täpsustamata meeleoluhäire. Poiss on pidevalt politsei poolt tagaotsitav. Laps eirab politseile

ja lapse heaolu spetsialisti vestlustel antud lubadusi, on keeldunud erinevatest toetavatest

programmidest, teraapiatest ja psühholoogi vastuvõtust ning on arvamusel, et tuleb ise enda

sõltuvustega toime. Kuni kinnisesse lasteasutusse paigutamiseni elas laps koos vanemate,

kolme venna ja kolme õega xxx tn 3-toalises munitsipaalkorteris üheksakesi (sh 7 last). Pere

on väga kinnine, puudutatud isiku I sõnul peab pere kiriku liikmeid oma kogukonnaks ning

teiste inimestega lähikeskkonnas praktiliselt ei suhelda. Teenuse pikendamise vajadus tuleneb

asjaolust, et vaatamata senisele viibimisele kinnise lasteasutuse teenusel on laps korduvalt

rikkunud kokkuleppeid ning lahkunud loata kodukülastustelt. On suur risk, et laps ei lõpeta

kooli ega täida koolikohustust ilma jätkuva toe ja struktureeritud keskkonnata. Samuti on

oluline märkida, et risk suureneb juhul, kui laps naaseb kodusesse keskkonda. Tal ei ole enam

õppekohta varasemas koolis, ta on keeldunud teistesse õppeasutustesse suundumast ning on

oht, et ta katkestab täielikult koolikohustuse täitmise. Ajavahemikul, mil laps viibis 2025.

aasta augustis vanemate juures, rikkus ta kõiki koduseid reegleid ja kokkuleppeid. Tema

ööpäevarütm oli häiritud – ta magas lõunani ning ei võtnud psühhiaatri määratud ravimeid

õigel ajal. Need asjaolud viitavad, et laps vajab jätkuvalt järelevalvet, juhendamist ja toetavat

keskkonda, mida kinnise lasteasutuse teenus suudab tagada. Psühholoogi hinnangul ei ole laps

valmis toime tulema tavakeskkonnas ATH diagnoosist ja sõltuvusprobleemidest tulenevate

riskide tõttu ning on soovituslik KLAT teenusega jätkamine. Valgejõe keskuse spetsialistide

hinnangul on hetkel lapse ühiskonda naasmine raskendatud, probleeme on sõltuvusainete

tarvitamisega ja raskusi võib tekkida koolikohustuse täitmisega. Laps hindab oma võimeid ja

valmisolekut väljaspool teenust toimetulemisel ebareaalselt ning tema sotsiaalsed oskused on

puudulikud, emotsionaalne regulatsioon on madal ja sõltuvusainete tarvitamise oht kõrge.

Väljaspool keskust on jätkuvalt oht, et ilma toetava ja struktureeritud keskkonnata jätkab noor

ennast kahjustavate tegevustega - hulkumine, alkoholi tarbimine, ravimite- ja narkootiliste

ainete kuritarvitamine. Mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) terapeudi hinnangul vajab

laps samuti jätkuvalt struktureeritud ja turvalist keskkonda, mida on võimalik tagada üksnes

KLAT teenuse pikendamise kaudu. Lapse vanemate arvamusel suudab ainult kinnise

lasteasutuse teenus praeguses olukorras tagada lapsele turvalise ja järjekindla

kasvukeskkonna, kus tal on võimalik arendada enesekontrolli, kujundada sotsiaalseid oskusi

ning jätkata õpinguid talle sobiva individuaalse õppekava aluse ning nad paluvad, et laps

jääks 2025/2026 õppeaastal KLAT-teenusele.

1.2. Avaldaja on planeerinud lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse eel, ajal ja järel

järgmisi meetmeid: võrgustiku koostöö psühhiaatri, kinnise lasteasutuse sotsiaalpedagoogi,

politseiga, Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud nõustamisteenused võrgustikule ning

jätkutoena psühhoteraapia jätkamine. 28.08.2025 laste heaolu spetsialistiga kohtumisel

avaldas laps, et soovib lõpetada viibimise kinnises lasteasutuses ning jätkata õpinguid oma

endises koolis, pidades seda enda jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Ta kinnitas kohtumisel, et

on muutunud ning soovib muuta oma eluviisi – hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest,

mitte osaleda ebaseaduslikes tegevustes, järgida seadusi ning täita koduseid reegleid. Praktika

näitas siiski vastupidist. Pärast nimetatud kohtumist ei naasnud puudutatud isik 07.09.2025

kodukülastuselt Valgejõe õppekeskusesse ning kuulutati tagaotsitavaks. Järgmisel päeval leiti

ta sõbranna juurest ning politsei toimetas ta tagasi kinnise lasteasutuse teenusele. Narkotesti

tulemus osutus positiivseks amfetamiini (AMP) ja kanepi (THC) suhtes. Avaldaja on

seisukohal, et lapse suhtes on pikendamine kinnisesse lasteasutusse põhjendatud ja vajalik,

kuna muul viisil ei ole võimalik tagada alaealise koolikohustuse täitmist, õiguskuulekat

käitumist, ravi alkoholi ja narkootikumide sõltuvusest vabanemiseks ning järelevalvet tema

käitumise üle.

2. Sotsiaalkindlustusameti esitas arvamuse, mille kohaselt toetab lapse kinnises lasteasutuses

viibimise pikendamist vähemalt käesoleva õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31. augustini 2026,

eesmärgiga toetada lapse hariduse omandamist ja tagada talle turvaline keskkond.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul toimub kinnise lasteasutuse teenuse rakendamine alaealise

parimates huvides, kuna teenus toetab lapse heaolu ja arengut, aitab vältida ning piirata

enesele ja teistele ohtlikku käitumist ning loob eeldused lapse tuleviku planeerimiseks

vastavalt tema vajadustele.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja

hinnangul vajab laps käesolevaks õppeaastaks struktureeritud päevarežiimi, proaktiivseid

kokkuleppeid, stabiilset keskkonda, täiskasvanud isikuid, kellega tekiks turvalised

usalduslikud suhted. Õppimine kinnises lasteasutuses tagaks lapse hariduse omandamise.

Nooruk ei ööbi jätkuvalt kodus, mida kinnitab politsei poolt väljastatud vastus kohtunõudele.

Lapse senine eluviis ei ole olnud kohane 15-16 aastasele alaealisele. Ta on korda saatnud

tegevusi, millised on ilmselgelt ohtlikud eelkõige talle endale – keelatud ainete kasutamine,

korduv alkoholi tarvitamine, koolikohustuse mittetäitmine. Nooruki käitumine näitab, et

teenuse lõpetamisel on varasema mustri kordumine enam kui tõenäoline. Laps on

kodukülastustel kasutanud keelatud aineid. Arvestades lapse probleeme ja kogutud tõendeid ei

ole esindaja üheselt veendunud, et laps saab hakkama väljaspool kontrollitud keskkonda ilma

jätkuva riskita tema elule ja tervisele. Kuna lapse elustiil ja käitumine võivad põhjustada

lapsel endal tõsiseid ja pöördumatuid tervisekahjustusi. Alternatiivsed võimalused lapse

abistamiseks esindajale teadaolevalt puuduvad.

4. Lapse vanemad G.W (puudutatud isik II) ja P.I (puudutatud isik III) toetasid avalduse

rahuldamist ning palusid, et laps jätkaks 2025/2026 õppeaastal KLAT teenusel, et tagada tema

turvalisus, stabiilne areng, tervis ning põhikooli lõpetamine.

5. Kohus kuulas lapse ära telefoni teel 23.10.2025. Laps selgitas, et aasta jooksul lasteasutuses

olid tal alguses probleemid, sest tahtis põgeneda. Selgitab, et ei pidanud vastu, aga kõik oli

hästi. Väidab, et kodus oli hästi, täitis kokkuleppeid. Tunnistab, et on erinevatest

programmidest keeldunud, sest ei pidanud neid vajalikuks. Töötab praegu psühholoogiga.

Ema paneb talle ka aja narkoloogi juurde, seni ei ole narkootikumide sõltuvusraviga

tegelenud. Laps selgitas, et varem ei käinud ta (tava)koolis kohal, sest oli laisk, aga nüüd on

tal olemas motivatsioon, tahab põhikooli lõpetada ja minna õppima kokaks. Selgitab, et kodus

ööbimise asemel oli ta sõpradega. Nüüdseks on teinud vanematega kokkuleppe, et kui tahab

kellegi juurde ööseks jääda, siis peab sellest vanematele teatama. Lapse sõnul tunneb ta kodus

end hästi, suhted vanematega on paremaks läinud. Arvab, et suhted on paremaks läinud tänu

sellele, et töötavad psühholoogiga pereteraapias, lisaks on laps hakanud enda sõnul end

paremini ülal pidama. Samuti on kõik tema sõbrad (kellega varasemalt kooliajast aega veetis)

hakanud koolis käima. Nüüd saab ta koos nendega koolis käia. Sõprade mõjutuste osas arvab,

et ta ise otsustab, kuidas käituda. Laps oli veendunud, et saab kodus elamise ja koolis

käimisega hakkama, kindlasti ei soovi jääda kinnisesse lasteasutusse. Selgitab, et juba eelmise

aasta lõpus tekkis tal motivatsioon hästi käituda ja püüda välja saada. Möönab, et tal on olnud

ka hiljem rikkumisi, tunnistab, et need on olnud tema eksimused. Tahab väga olla kodus,

sõpradega. Kinnises lasteasutuses ta kellegagi ei suhtle. Põhjendab, et talle ei meeldi siin

kellegagi suhelda. Kõigi oma vendade-õdedega suhtleb.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2025 määrusega avalduse ning pikendas lapse kinnisesse

lasteasutusse (AS Hoolekandeteenused Valgejõe Õppekeskus) paigutamise tähtaega kuni

põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026. Maakohus tunnistas määruse

täitmisele kuuluvaks määruse edastamisega avaldajale. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt paigutatakse vastavalt sotsiaalhoolekande

seaduse (SHS) § 1302 lõikele 1 laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine

seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole

võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi otsustab

kohus lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja

lõpetamise, lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel TsMS-is isiku

kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kohta ettenähtud korras SHS-s sätestatud

erisustega. SHS § 1301 lõike 1 järgi on kinnise lasteasutuse teenus ööpäevaringne teenus,

mida osutatakse SHS §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud

kohtumääruse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kinnise lasteasutuse teenuse

eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset

arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise

lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute

elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-18-5333 tehtud määruse

p-s 19 selgitanud, et lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamine on asjakohane meede, kui see

aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat käitumist ja saavutada teenusega taotletud

eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete rakendamine ei oleks tulemuslik. Kuna

leebemad meetmed eeldavad enamasti lapse nõusolekut ja koostöövalmidust, ei tule

kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldusena tuvastada, et kõiki asjakohaseid meetmeid on

lapse suhtes tegelikult kohaldatud ja need ei ole olnud tulemuslikud. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamine on põhjendatud ka juhul, kui kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole

võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete rakendamiseks.

6.2. Kohtule esitatud avaldusest ja selle lisadest nähtub lapse senine riskikäitumine. Laps on

kodukülastusel viibides korduvalt rikkunud kokkuleppeid, ei naasnud koju kokkulepitud

ajaks, tema kadumisega seonduvalt on korduvalt pidanud pöörduma politsei poole, ta on

korduvalt tarvitanud narkootikume. Ta on küll oma probleemidest teadlik ja on väljendanud

valmisolekut end parandada, kuid viimase aasta sündmuste pinnalt puudub veendumus selles,

et ta suudaks koduses keskkonnas olles järgida kokkuleppeid. Hetkel ei ole ühegi vähem

piirava meetmega võimalik tagada turvalist ja lapse arengut toetavat keskkonda. Kohtul

puudub veendumus, et laps oleks võimeline tegema piisavalt koostööd muude meetmete

rakendamiseks. Laps on seni ka keeldunud toetavate programmide läbimisest. Kuigi kinnises

lasteasutuses viibimine on toonud kaasa väikeseid positiivseid muutusi, vajab ta siiski rohkem

aega muutumiseks. Kodukülastustel on ta korduvalt rikkunud reegleid ja kokkuleppeid

(ööpäevarütmi häirimine, ravimite võtmisega viivitamine, öisel ajal kodust lahkumine),

samuti on ta jätkuvalt korduvalt põgenenud ning tarvitanud sõltuvusaineid. Avaldaja on ka

välja toonud, et tal puudub koolikoht ning ta ei ole nõus uude kooli õppima asuma, mistõttu

on suur risk, et ta ei hakka koolikohustust täitma. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada,

et laps vajab jätkuvalt kontrollitud keskkonda, tuge ja juhendamist. Arvestades puudutatud

isiku vanust, on võimalik tema käitumist suunamise ja juhendamisega muuta, kui sellega

jätkuvalt ja järjepidevalt tegeleda. Lapse kinnises asutuses viibimise pikendamata jätmisel

õppeaasta lõpuni halveneb lapse igapäevane heaolu ja võib katkeda hariduse omandamine.

Avalduse rahuldamist toetavad kõik menetlusosalised ja ka Sotsiaalkindlustusamet. Kõike

eelnenut arvesse võttes leidis kohus, et muude abinõude kasutamine lapse suhtes ei ole

võimalik. Seega on põhjendatud avalduse rahuldamine ning lapse kinnisesse lasteasutusse

(AS Hoolekandeteenused Valgejõe Õppekeskus) paigutamise tähtaega kuni põhikooli

2025/2026. õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026.

Määruskaebus

7. Laps esitas 03.11.2025 temale määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaja osas ning teha uue

lahendi, millega määrata tema kinnises asutuses viibimise tähtajaks 2026.a. suvevaheaja

alguspäev.

7.1. Määruskaebuse kohaselt vestles esindaja lapsega 31.10.2025 ja selgitas lahendit. Laps

viibis siis Valgejõe õppekeskuses. Laps kinnitas, et on nõus jääma kinnisesse lasteasutusse

kuni kooliaasta lõpuni. Õppetegevus lõpeb 2026.a juunis ja laps ei ole nõus olema kinnises

asutuses kogu 2026.a suvevaheaja. Laps tunnistab seda, et põhihariduse omandamine on

oluline ja seetõttu aktsepteerib lisa aastat kinnises lasteasutuses, kuid seda vaid õpitegevuse

lõpuni ja mitte kauem. Igal juhtumi puhul tuleb põhjalikult kaaluda, kas konkreetse lapse

puhul on tõepoolest rakendatud kõiki muid võimalikke meetmeid peale kinnisesse asutusse

paigutamise. Kuna praegusel juhul on lapse puhul oluline koolikohustuste täitmine ja

põhikooli lõpetamine, siis ei ole lapse hinnangul mitte mingil juhul põhjendatud tema

pikemaks ajaks kinnisesse asutusse määramine.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Avaldaja oli seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamise tähtaeg kuni põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni ei tähenda, et laps peaks

viibima kinnises lasteasutuses kogu suvevaheaja vältel. Lahendis märgitud kuupäev on seatud

juhuks, kui lapsel tekivad õppetöös raskused või ta ei lõpeta põhikooli õigeaegselt. Sellisel

juhul on tal võimalik osaleda suvetöös ning omandada põhiharidus ja kool edukalt lõpetada.

Kui laps lõpetab kooli õigeaegselt ning õppetööga seotud probleeme ei teki, saab ta

suvevaheajaks koju vanemate juurde. Sel perioodil kehtivad talle kokkulepitud tingimused ja

reeglid, mille järgimine aitab vähendada riskikäitumist, toetada tema vastutustundlikku

käitumist ning tugevdada peresuhteid. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning lapse vajaduste

hindamisest on põhjendatud ja vajalik määrata lasteasutusse paigutamise tähtaeg kuni

õppeaasta lõpuni. Selline lahendus tagab lapsele järjepideva toe, turvalise ja struktureeritud

keskkonna ning aitab kaasa tema haridusliku ja sotsiaalse arengu stabiilsusele. Käesolev

korraldus on lapse parimates huvides, toetab tema arengut ning vähendab riskikäitumist ja

õigusvastaste tegude kordumise ohtu.

9. Puudutatud isikud I ja II toetasid avaldaja seisukohta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on vaidlustatud maakohtu määrus

lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtaja osas.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud

ning tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

13. Määruskaebemenetluses puudub vaidlus selle üle, et lapse suhtes on täidetud tema

kinnisesse lasteasutusse paigaldamise eeldused (SHS § 1302 lg 1). Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu määruse põhjendustega. Vaidlus seisneb selles, kas lapse kinnisesse

lasteasutusse paigutamine on põhjendatud kuni 2025/2026.a õppeaasta lõpuni või kuni 2026.a

suvevaheaja alguspäevani.

13.1. TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui

üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Harju

Maakohus on vaidlustatud määrusega pikendanud lapse viibimist kinnises lasteasutuses kuni

põhikooli 2025/2026 õppeaasta lõpuni, s.o kuni 31.08.2026. Sealjuures on maakohus leidnud,

et lapse kinnises asutuses viibimise pikendamata jätmisel õppeaasta lõpuni halveneb lapse

igapäevane heaolu ja võib katkeda hariduse omandamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Avaldaja on

määruskaebusele esitatud seisukohas põhjendanud, et määratud tähtaeg on lapse huvides

vajalik, kuna olukorras, kus lapsel tekivad õppetöös raskused, on tal võimalik osaleda

suvetöös ning omandada põhiharidus ja kool edukalt lõpetada. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu poolt lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise tähtajaga ning leiab, et

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Antud juhul on menetluses esile

toodud, et lapse paigutamine kinnisesse lasteasutusse kuni 2025/2026 õppeaasta lõpuni on

vajalik, et vähendada tema riskikäitumist ja toetada hariduse omandamist olukorras, kus

osutub vajalikuks korralda suvevaheajal õppega seotud tegevusi. Ringkonnakohus märgib, et

kui lapse käitumisest tingitud oht tema arengule langeb ära enne kohtu määratud tähtaja

saabumist, võib kohus TsMS § 539 lg 1 teise lause alusel kinnisesse asutusse paigutamise

lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse

taotlusel või omal algatusel. Seejuures peab TsMS § 539 lg 3 kohaselt kinnine asutus

viivitamata kohtule teatama, kui tema arvates ei ole isikut vaja kinnises asutuses hoida kohtu

määratud tähtaja lõppemiseni. Avaldaja on määruskaebusele esitatud seisukohas selgitanud, et

kui laps lõpetab kooli õigeaegselt ning õppetööga seotud probleeme ei teki, saab ta

suvevaheajaks koju vanemate juurde.

13.2. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

14. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause ja lg 8 alusel

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jäävad riigi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile