3-23-2484/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Kaire Orion

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2026, Tartu

Haldusasja number

3-23-2484

Haldusasi

X.X-i kaebus Lõuna prefektuuri prefekti 03.11.2023

käskkirjale nr 1.9-2.6/222p

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, esindaja vandeadvokaat Mariliis

Timmermann

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X-i apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsuse nr 3-23-2484 resolutsiooni p 2,

millega halduskohus jättis X.X-ile õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitise

välja mõistmata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X.X-i

kasuks välja õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest hüvitis tema kolme kuu

keskmise palga ulatuses.

4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata osas, millega X.X taotles hüvitist 12 kuu

keskmise palga ulatuses.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt X.X-i kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud

2041,15 eurot.

6. Tagastada X.X-ile apellatsioonkaebuse esitamisel 23.04.2025 tasutud riigilõiv 20

eurot.

7. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2026.

3-23-2484

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna prefektuuri prefekt vabastas 03.11.2023 käskkirjaga nr 1.9-2.6/222p X.X-i

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 95 lg 1 alusel politseiteenistusest politseiametniku

kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu.

Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 38 kehtestab politseiametniku teenistusse võtmise

üldnõuded. Muu hulgas peab isik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele.

Siseministri 12.04.2013 määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti

struktuuriüksuse juhi ametkohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende

kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt peab politseiametnik olema aus ja

seadusekuulekas. ATS § 51 lg 4 sätestab, et ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses

olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda

ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Ametniku eetikakoodeks rõhutab

usaldusväärsuse olulisust.

Läbiviidud kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et X.X kasutab igapäevaselt täiskasvanute

suhtlusportaali Iha.ee ning temaga on seostatav rohkem kui 20 erinevat kasutajakontot, mille

alt on postitatud praktiliselt igapäevaselt avalikke kuulutusi seksuaalse eesmärgiga kohtumiste

soovidega. Perioodil 01.12.2021–19.03.2023 oli tehtud 725 postitust. Postitused näitavad

X.X-i äärmiselt sagedasi soove kohtuda seksi eesmärgil teiste, talle võõraste meestega.

Postitusi on tehtud ka aegadel, mil X.X täitis teenistusülesandeid. Kasutatud on Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) wifi võrku. Postituste maht, sõnakasutus ning nende sisu ja eesmärk

otsida juhuseksi ei ole selgelt politseiametnikule kohased ega väärikad. Ta on soovinud

kohtuda võõraste inimestega seksuaalsel eesmärgil suvalistes avalikes kohtades.

Kriminaalmenetluse raames toimunud auto ja elukoha läbiotsimise käigus leiti kaks 9x19 mm

täismantelkuuliga padrunit. Üks leiti auto keskkonsoolist ja teine elukohast magamistoa

telerilaua sahtlist. Tegu oli teenistusrelva laskemooniaga. Kuna padrunid olid

täismantelkuuliga, polnud X.X-il õigus hoida neid oma elu- või asukohas.

X.X on oma käitumisega Iha.ee portaalis, padrunite käitlemise nõuete rikkumise ja nende

asjaolude kohta antud selgitustega põhjustanud usaldusväärsuse kaotuse. X.X ei mõista oma

tegude tõsidust ega nende võimalikke tagajärgi. Ka suhtlemisel anonüümselt ja kinnises

suhtlusgrupis peab politseiametnik jääma väärikaks. Alati on oht, et ka anonüümne inimene

saab avalikuks ja tema käitumise tõttu võib tekkida risk väljapressimiseks, mis on risk nii

ametnikule kui ka ametiasutusele.

2(6)

3-23-2484

X.X pole usaldusväärne ega väärikas ning pole seetõttu võimeline täitma politseile pandud

ülesandeid. Ta pole samuti seadusekuulekas ning võimeline ette nägema oma otsuste

tagajärgi.

2. X.X esitas 03.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes teha kindlaks 03.11.2023

käskkirja õigusvastasus ning mõista välja hüvitis 12 kuu keskmise palga ulatuses.

Kaebaja pole ametnikuna pannud toime ühtegi süülist tegu, mille tagajärjel võiks

ametiasutusele saabuda oluline kahju. Vastustaja on põhjendamatult tunginud kaebaja eraellu

ning diskrimineerinud teda seksuaalse orientatsiooni pärast.

Kaebaja suhtes ei ole algatatud distsiplinaarmenetlust ega väärteomenetlust.

Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid ei tohtinud vastustaja kasutada

haldusmenetluses. Kaebajat ei ole ära kuulatud. Vastustaja rikkus kaebaja eraelu, lugedes

tema kirjavahetusi. Kaebaja teenistusest vabastamine täiskasvanute portaalides peetud

suhtlemise tõttu on suur põhiõiguste riive.

3. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 28.03.2025 otsusega kaebuse osaliselt, tehes kindlaks

03.11.2023 käskkirja õigusvastasuse (resolutsiooni p 1). Hüvitamisnõude osas jättis

halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Poolte vahel puudub vaidlus, et käskkirjas kaebajale ette heidetud tegevused on aset leidnud.

Vaidlus käib selles, kas vastustaja oleks pidanud alustama kaebaja suhtes

distsiplinaarmenetlust ning kas haldusmenetluses sai kasutada kriminaalmenetluses kogutud

tõendeid.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 järgi võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt või

muudelt isikutelt nende käsutuses olevaid tõendeid, et teha kindlaks asja lahendamiseks

olulised asjaolud. ATS-is ja PPVS-is pole sätestatud tõendite kogumise või tõendiliikide

erisusi. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vastustaja on haldusmenetluses

tuginenud süüteomenetluses kogutud teabele. Tegemist ei ole kriminaalmenetluses

jälitustoimingutega kogutud teabega, mida vastustaja oleks saanud kasutada juhul, kui see

oleks kajastatud kohtuotsuses. Tõenditena iha.ee täiskasvanute portaalis kaebaja loodud

kasutajakontode sisu hindamisel on keskse tähendusega kaebaja eraelu puutumatus ja

sõnumisaladuse kaitse. Kaebaja kinnitab, et andis kontode sisselogimise paroolid vastustajale

üle. Kriminaalmenetluses tõendite kogumisel ei ole oluliselt rikutud kaebaja põhiõigusi.

Tegemist on lubatavate tõenditega.

Kuigi vastustaja viitas kaebaja teenistusest vabastamisel õigusliku alusena ATS § 95 lg-le 1 ja

§ 15 lg-le 5, heitis vastustaja kaebajale sisuliselt ette ATS § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste

rikkumist (ebaväärikas käitumine, millega kaebaja diskrediteeris ennast ja kahjustas vastustaja

mainet). Vastustaja oleks pidanud selle rikkumise osas viima läbi distsiplinaarmenetluse,

tuvastades muu hulgas kaebaja süü ja andes hinnangu kaebaja tegevusele politseiametnikuna.

Vastustajale olid piisavalt teada asjaolud, mis viitaksid kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo

toimepanemisele. Seega oli ATS § 70 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigus distsiplinaarmenetluse

alustamise üle sisuliselt redutseeritud nullini ja esines kohustus distsiplinaarmenetluse

alustamiseks.

Juhuseksi otsimine samasooliste partneritega internetis täiskasvanute portaalis ei ole asjaolu,

mis seaduse järgi välistaks isiku politseiteenistusse võtmise. Olenevalt viisist ja kontekstist

võiks siiski olla tegemist vääritu ja vastustaja mainet rikkuva teoga. Ka eksimuses

laskemoona käitlemisel kujutavad endast distsiplinaarsüütegu, mitte kutsesobivuse rikkumist.

3(6)

3-23-2484

Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid HMS § 40 lg-s 1 sätestatud

ärakuulamiskohustuse täitmist. Vastustaja poolt kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbi

viimata jätmine ja kaebaja ärakuulamata jätmine toob kaasa käskkirja nii formaalse kui ka

materiaalse õigusvastasuse.

Hüvitamisnõude osas ei ole kaebus põhjendatud. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt

teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitist ametniku kolme keskmise palga

ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta. Vaatamata sellele, et kaebaja teenistusest

vabastamise käskkiri oli õigusvastane, arvestab kohus hüvitise nõudega seoses, et kaebaja

käitumine nii teenistuse kui ka teenistusvälisel ajal on teod, mida tuleb kvalifitseerida

väärituks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning ATS §-s 50 ja § 51 lg-s 4 sätestatud kohustuste

rikkumiseks. Oma käitumisviisiga diskrediteeris kaebaja korduvalt ennast ametnikuna.

Kaebaja käitumist ei saa pidada tavamõistusesse mahtuvas seksuaalseks käitumiseks. Kaebaja

seksuaalses käitumises ilmnevad ilmselgelt patoloogilised tunnused, mis kahtlemata

diskrediteerivad teda politseiametnikuna. Vastustaja esines tegelik õiguslik alus kaebaja

teenistusest vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel, kuna kaebaja töökohustuste rikkumised olid

tõsised, mille tagajärjel kaotas kaebaja vastustaja silmis usalduse (ATS § 75 lg-d 4 ja 5). Ka

laskemoona nõuetele mittevastav käitlemine on teenistusest vabastamise alus.

Põhjendatud pole kaebaja väide, et vastustaja vabastas ta ametist põhjusel, et ta omab

ebatraditsioonilist seksuaalset orientatsiooni. Põhjendatud on vähendada kaebaja õigusvastase

käskkirjaga teenistusest vabastamise eest seadusega ette nähtud hüvitist nullini.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X.X palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 28.03.2025 otsus osas,

millega kaebus jäeti rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies

ulatuses.

ATS § 105 lg 1 kohaselt oleks halduskohus pidanud kaebaja kasuks välja mõistma hüvitise

vähemalt kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Nimetatud hüvitise väljamõistmiseks

pole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise

(Riigikohtu 30.04.2024 otsus nr 3-20-129).

Kaebaja taotles hüvitist enda 12 kuu keskmise palga ulatuses, sest tema teenistusest

vabastamisel rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 105 lg 3). Vastustaja ametnikud

ähvardasid kaebajat, et avaldavad kolleegidele info kaebaja seksuaalse sättumuse ning

täiskasvanute portaalis suhtlemise kohta, kui kaebaja ei kirjuta ise lahkumisavaldust. Sellist

tagajärge poleks kaebaja suhtes ilmselt kohaldatud, kui ta oleks täiskasvanute portaalis

naisterahvastega.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajal esines alus kaebaja vabastamiseks ATS § 94 lg 1

alusel. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel hindama, kas kaebaja oli toime pannud

distsiplinaarsüüteo ning kas talle etteheidetavad rikkumised olid sedavõrd olulised, et selle

eest oleks saanud distsiplinaarkaristuseks määrata teenistusest vabastamise.

Isegi juhul, kui kohtul oli õigus muuta kaebaja teenistusest vabastamise alust, on kohtuotsus

ebaõige, sest kohus jättis olulised asjaolud välja selgitamata. Ebaõige on kohtu järeldus, et

poolte vahel pole vaidlust, et käskkirjas kirjeldatud tegevused on kaebajale omistatavad.

Kaebaja on sellistele väidetele korduvalt vastu vaielnud, märkides, et tema kasutajakontod oli

kaaperdatud ning ka kriminaalmenetluses ei tuvastatud, kaebaja tegi need postitused.

Käskkirjas on muu hulgas viidatud sisekontrolli kokkuvõttele, kui seda dokumenti pole

kohtule esitatud.

4(6)

3-23-2484

Kriminaalasja materjalid ei ole lubatavad tõendid. Käskkirjas on tuginetud süüteo kohtueelses

menetluses kogutud andmetele. Tegemist on andmete avaldamisega kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 214 lg 1 mõttes. Riigikohus on 07.10.2021 otsuses nr 3-19-467 leidnud,

et kui süüteo kohtueelses menetluses kogutud tõendite kasutamiseks haldusmenetluses pole

saadud prokuratuuri luba, on tegu haldusmenetluses keelatud tõenditega. Vastustaja ei ole

kontrollinud, kas prokuratuur oli andnud sisekontrollile loa kriminaalasja materjalide

edastamiseks Lõuna prefektile. Küsimus on ka selles, kas kriminaalasja materjalidest tehtud

kokkuvõte saab olla tõend. Tuginema peab algupärastele tõenditele. Tõendid saadi

kriminaalmenetluses tehtavate toimingutega, mis riivavad väga intensiivselt põhiõigusi. Neid

tõendeid ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.

7. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

ATS § 105 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurus muuta. See tähendab, et ka

miinimumhüvitise suurust võib vähendada.

Halduskohtu etteheited PPA-le olid suunatud kaebaja teo uurimise viisile, mis iseenesest ei

väära rikkumise aset leidmist. Kaebaja ise tunnistab oma käitumist. Halduskohus võis hüvitise

suuruse arvestamisel tugineda faktidele, mille üle puudus vaidlus või kahtlus.

Paljasõnalised on kaebaja väited, et PPA hirmutas ja diskrimineeris teda.

Õige pole kaebaja väide, et halduskohus asus haldusorgani asemel viima läbi

distsiplinaarmenetlust ning tegi valiku karistuse liikide vahel. Kaebaja ise on tunnistanud

suhtlust, selle stiili ning möönnud oma käitumise negatiivset mõju politseiteenistusele.

Kaebaja väited sotsiaalmeedia kontode kaaperdamisest on paljasõnalised.

HKMS § 65 lg 1 lubab halduskohtul arvestada tõendina haldus- või süüteomenetluses

protokollitud või salvestatud ütlusi või kirjalikult või suuliselt antud seletusi, samuti muid

tõendeid. Kehtiv õigus ei keela tõendite ristkasutust. Samas pole kriminaalmenetluse tõendite

kasutamise lubatavus hüvitise suuruse määramise ja väljamõistmise tingimus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kuna

vastustaja apellatsioonkaebust ei esitanud, on halduskohtu 28.03.2025 otsus nr 3-23-2484

jõustunud osas, millega kohus tegi kindlaks Lõuna prefektuuri prefekti 03.11.2023 käskkirja

nr 1.9-2.6/222p õigusvastasuse. Ringkonnakohtus toimub vaidlus eelkõige küsimuses, kas

halduskohus jättis kaebaja kasuks õigesti välja mõistmata ATS § 105 lg-s 1 nimetatud

hüvitise.

9. ATS § 105 lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigust nõuda

hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama lõike teine lause annab kohtule

õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema

poole huve.

Halduskohus leidis, et hüvitise väljamõistmine kaebajale pole põhjendatud, sest kaebaja

käitumine tuleb kvalifitseerida väärituks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning ATS §-s 50 ja §

51 lg-s 4 sätestatud kohustuste rikkumiseks, mistõttu esines vastustajal õiguslik alus kaebaja

teenistusest vabastamiseks ATS § 94 lg 1 alusel. Ringkonnakohus halduskohtu järeldusega ei

nõustu.

Hinnang sellele, kas isiku tegevus kujutas endast distsiplinaarsüütegu, antakse

distsiplinaarmenetluse käigus. Selleks on avaliku teenistuse seaduses (§ 69 jj) ette nähtud

konkreetne kord, sh on sätestatud, kes võib distsiplinaarmenetlust alustada ja karistust

5(6)

3-23-2484

määrata, kuidas toimub ametniku ärakuulamine, menetluse läbiviimine, millised on karistuse

määramise tähtajad. Olukorras, kus vastustaja on jätnud menetluse tervikuna läbi viimata, ei

saa kohus ise võtta seisukohta, et kaebaja oleks tulnud distsiplinaarsüüteo eest teenistusest

vabastada. Kohus kontrollib haldusorgani kaalutlusotsuste õiguspärasust, mitte ei vii

kaalumist ise läbi. Põhjendamatu oli ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja puhul oli

diskretsioon taandunud nullini. Lisaks ametniku teole antavast moraalsest hinnangust sõltub

karistuse määramise õiguspärasus veel mitmetest formaal- ja materiaalõiguslikest aspektidest.

Antud juhul on halduskohtu jõustunud otsusega tuvastatud, et kaebaja vabastati teenistusest

õigusvastaselt, korrakohast menetlust läbi viimata. Ainuüksi vastustaja võimuses oli viia

kooskõlas ATS-i sätetega läbi distsiplinaarmenetlus. Kaebaja ei ole selles osas vastustajat

kuidagi eksitanud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on kaebajale

ATS § 105 lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmine.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 12 kuu palga suuruse hüvitise väljamõistmine

ei ole põhjendatud, sest kaebajat ei ole diskrimineeritud. Ringkonnakohus nõustub vastavas

osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Puuduvad tõendid

selle kohta, et kaebajat oleks ähvardatud või oleks teda koheldud teisiti seksuaalse sättumuse

tõttu.

11. Eelnevat arvestades puudub vajadus hinnata teisi apellatsioonkaebuse väiteid.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 28.03.2025 otsuse resolutsiooni p-i 2 ning rahuldab

apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kaebajale

tema kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist.

12. Kuna kaebaja halduskohtus menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, jagab ringkonnakohus

alljärgnevalt üksnes apellatsioonimenetluse kulud. Kulud jäävad vastustaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Asjaolu, et ringkonnakohus mõistab kaebajale välja hüvitise tema kolme, mitte 12

kuu keskmise palga ulatuses, ei mõjuta menetluskulude jaotust. Kuna hüvitise suurendamine

ja vähendamine on kohtu diskretsioon, on menetluskulude jaotuse vaatest oluline vaid asjaolu,

et kaebajal on õigus hüvitisele tekkinud.

13. Kaebaja esitas 16.01.2026 ringkonnakohtule menetluskulude taotluse, milles soovib

riigilõivu 20 eurot ja esindajakulude 2041,15 eurot hüvitamist.

Ringkonnakohus tagastab kaebajale riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel, sest

vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 oli apellatsioonkaebus riigilõivuvaba.

Esindajakulu 2041,15 eurot (koos käibemaksuga) on vajalik ja põhjendatud (HKMS § 109 lg

6). Apellatsioonkaebuse koostamiseks on kulunud 5,5 h ning seda pole alust pidada

ülemääraseks. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendamatuks täiendavate seisukohtade

esitamiseks kulunud aega (3 h). Kuna asi lahendati kirjalikus menetluses, oli 16.01.2026

menetlusdokument kaebaja ainsaks võimaluseks esitada vastuväiteid vastustaja poolt

apellatsioonkaebusele esitatud vastusele. Halduskohus ei pea õigusabikulude vajalikkust ja

põhjendatust hindama iga üksiku töötunni täpsusega.

14. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)