2-22-16182/46 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

03. veebruar 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

V.M. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-16182

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik: V.M. (ik XXX; elukoht XXX, xxxxx, XXX,

xxxxx XXX ; e-post: XXX)

usaldusisik: Evelin Laanemäe (MTÜ Nõutuba; e-post

XXX)

võlausaldajad:

1) Snel Service OÜ (rg-kood 14997899; e-post

info@ckeinkasso.ee)

2) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

3) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada V.M. (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded V.M.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse

täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada V.M.-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Evelin Laanemäe usaldusisiku kohustustest V.M.-i kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Rahuldada V.M.-i usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks V.M.-i kohustustest

vabastamise menetluses 165 eurot.

6. Usaldusisiku tasu summas 21,10 eurot maksta välja võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel.

7. Ülejäänud osas, s.o. summas 143,90 eurot anda V.M.-ile menetlusabi usaldusisiku

tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Evelin Laanemäe usaldusisiku

tasu katteks riigi vahenditest 143,90 eurot Mittetulundusühingu Nõutuba

(registrikood 80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele resolutsiooni punkti 8 osas.

10. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Usaldusisiku tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 10.11.2022. a määrusega 11.11.2022. a välja V.M.-i pankroti,

algatas V.M.-i kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks W.O

Krupi. Tartu Maakohtu 01.02.2024 määrusega lõpetati V.M.-i pankrotimenetlus

raugemise tõttu ja jätkati võlgniku suhtes 11.11.2022.a algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust. Kohus määras V.M.-i kohustustest vabastamise menetluses uueks

usaldusisikuks Evelin Laanemäe. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord

aastas 11. novembril kohtule aruande ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta

5. novembril.

2. Aruanded on kohtule esitatud 12.11.2024 ja 14.11.2025.

Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule määratud puuduv töövõime,

mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võlgnik töötanud. Võlgnik on sõlminud

03.07.2023 käsunduslepingu MTÜ-ga xxxxxxx, kus võlgnik saab teha tööd lähtudes enda

tervislikust seisundist ega olene ajafaktorist. Võlgnik on jälginud töökuulutusi, kuid

sotsiaalseid töökohti ei pakuta. Võlgniku sissetulekuteks on olnud peamiselt

töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik

on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle

anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud

perioodil 01.02.2024-31.10.2025 regulaarselt vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule

kogusummas 366 eurot, millest usaldusisik on jätnud enda tasu katteks 21,10 eurot ning

344,90 eurot on tasutud võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnikul vara puudub.

3. Usaldusisik esitas 14.11.2025 kohtule koos lõpparuandega võlgniku taotluse kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses

kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

2. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku poolt

avaldatust.

4. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. V.M. ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

6.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning

tervislikust seisundist tulenevalt on osalenud lühiajaliselt käsunduslepingu alusel

MTÜ xxxxxxx pakutavates tegevustes.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

6.2 FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara

oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3 FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud peamiselt töövõimetoetus,

sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus ning vähesel määral töötasu. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut, millele ei ole

täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt

on võlgnik menetluse jooksul vabatahtlikult loovutanud usaldusisiku ametikontole

raha kokku 366 eurot, millest 21,10 eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele

väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu katteks ning võlausaldajate nõuete katteks

on kahel korral tasutud kokku 344,90 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4 Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille

väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5 FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet.

Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud

oleks.

7. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.

9. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt, rahuldades

võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

10. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud FIMS §

47 nimetatud kohustusi ning puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et V.M. tuleb juhindudes FIMS

§ 49 lg 1 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

11. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka V.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. Kuna kohus lõpetab V.M.-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe

vabastada FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest V.M.-i kohustustest

vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

14. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku tasu

makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse

alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule

loovutatud varast.

15. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot; kokku 165 eurot

(käibemaksuta).

16. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 165

eurot.

17. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate tema ametialasele kontole võlgniku poolt tehtud

eraldismaksetest perioodil 01.11.2024-31.10.2025. Eraldisi on tehtud kokku summas 211

eurot ja sellest 189,90 eurot on usaldusisiku poolt võlausaldajatele välja makstud

14.11.2025.a. FIMS § 54 lg 6 näeb ette, et usaldusisiku tasu makstakse välja võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid see ei tohi ületada 10% usaldusisikule

loovutatud varast. Usaldusisikule on võlgniku poolt loovutatud 211 eurot, seega on selle

arvel usaldusisikule tehtav väljamakse 21,10 eurot. Ülejäänud osas, s.o. summas 143,90

eurot tuleb kasutada menetlusabi. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise

menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel

menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui

võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikul on

tuvastatud puuduv töövõime ning ta on regulaarse toimetulekutoetuse saaja. Kohus leiab,

et V.M.-ile tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

summas 143,90 eurot.

18. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi

väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest

teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest

vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik