3-26-181/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-181

Määruse kuupäev

3. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Oleg Poltraki (Poltrak) kaebus kahju hüvitamiseks

seoses lukustatud kambris viibimisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Oleg Poltraki kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Oleg Poltrak esitas 22. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule

kaebuse kahju hüvitamiseks. Kaebaja viitas, et tutvus Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)

lahendiga Schmidt ja Šmigol vs Eesti, kus kohus tuvastas, et kinnipeetavat ei saa hoida

vanglas lukukambris. Kaebajale teadaolevalt määras EIK hüvitise, mistõttu ei pea kaebaja

uuesti kohtusse pöörduma. On olemas süsteem, et kaebaja võib hüvitise kiiresti kätte saada.

Kaebaja viibis eelkohtumenetlusel ajavahemikul 2012 – 2014. a Tallinna Vanglas (see oli

lukukambri süsteem). Tartu Vanglas oli kaebaja ka mitu korda lukukambris. Koos kaebusega

esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse

võimaldada kaebajale esindaja.

2. Vastusena kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 26. jaanuaril 2026, et kaebaja ei ole alates

2020. aasta juulikuust esitanud Tallinna Vanglale ühtegi pöördumist, sh kahjunõuet.

3. Tartu Vangla selgitas oma 2. veebruari 2026. a vastuses, et kaebaja on seoses lukukambris

viibimisega esitanud Tartu Vanglale 3. juunil 2020 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/117-1,

mille kaebaja võttis 9. juunil 2020 tagasi, ja 31. juulil 2024 kahju hüvitamise taotluse nr

1-13/24/467-1, mille kinnipeetav võttis tagasi 3. septembril 2024. Vangla otsuseid ei

koostanud.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

5. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tallinna Vanglalt ja Tartu Vanglalt kahju hüvitamist

selle eest, et kaebaja viibis lukustatud kambris.

6. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

7. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

8. Et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud Tallinna Vanglale kahju

hüvitamise taotlust ning Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlused võttis kaebaja

tagasi, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. Kohtueelse menetluse läbimise kohustus on kinnipeetaval ka juhul, kui

talle on teatavaks saanud teiste isikute suhtes tehtud EIK lahendid.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus O. Poltraki kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et

kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

12. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja

määramiseks käesolevas haldusasjas.

13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

14. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Kohus lisab, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse

tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks ilmselt vähene.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)