3-26-208/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla kinnipeetav X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju
Legislator headnote
AI generated3-26-208/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju
Full text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-208
Määruse kuupäev
3. veebruar 2026
Kohtunik
Kadri Vool
Kohtuasi
X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses 24. novembril 2025 kaebaja
kirjade avamisega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru
Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju
hüvitamist selle eest, et 24. novembril 2025 kell 17.09 avas ametnik kaebaja kirja ja tutvus
sellega, mida saab kinnitada videosalvestis. Pärast seda oli kaebajal väga kõrge vererõhu tõbi
ja paanikahoog. Vangla rikkus kaebaja eraelu puutumatust ning kaebaja tundis end
alandatuna. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest
vabastamiseks ja taotluse asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
2. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 2. veebruaril 2026 kaebaja kahju
hüvitamise taotluse ja vangla otsuse. Ka lisas vangla, et kaebaja poolt viidatud 24. novembril
2025 toimunud sündmuse kohta puudub videosalvestis.
3. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2026 avalduse, milles selgitas, et ei ole reaalne, et vanglas ei
salvestata videosalvestisi. Kaebajale teadaolevalt on vanglas videosalvestisi hoitud üle kolme
aasta. Seepärast palub kaebaja vangalt küsida, kui kaua vanglas videosalvestisi hoitakse ja
miks puudub 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et
kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning
asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et
24. novembril 2025 avas valvur kaebaja kirjad ja tutvus nendega, millega valvur rikkus
kaebaja eraelu puutumatust, alandas kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,
4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et
füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse
alandamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise korral.
Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis
erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate
põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise
raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-
1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt
saadetavad kirjad avatakse, välja arvatud VangS § 29 lg-s 4–5 sätestatud isikutele ja
ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava
juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla
sisekorraeeskirjadega keelatud. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid
kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja
Digiministeeriumile (VangS § 29 lg 4). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel
edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel
ja korras (VangS § 29 lg 2). VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus
teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist vanglas keelatud esemete ja ainete
avastamiseks.
9. Viru Vangla 22. jaanuari 2026. a otsusest nr 1-9/3-26/190-2 nähtuvalt avas valvur 24.
novembril 2025 kella 17 paiku kaebaja erakirjad ning põhjalikumalt vajas uurimist postkaart.
Ametniku kinnitusel võis nimetatud toiming võtta aega, kuid valvur ei loe kirjade sisu, kuigi
see võib kinnipeetavale nii tunduda.
10. Kohus leiab, et kuna valvur avas 24. novembril 2025 kaebajale saadetud erakirjad, mis on
VangS § 29 lg-st 1 tulenevalt lubatud, ning valvur uuris vangla julgeoleku tagamise eesmärgil
postkaarti, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Ka ei toimunud valvuri sõnutsi sellise
kontrolli käigus kinnipeetavale saabunud kirja sisu kontrolli, s.o seda ei loetud läbi. Kuivõrd
vangla kinnitusel puudub vaidlusaluse 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis
ning kohtul pole alust vangla väites kahelda, on sõltumata videosalvestise puudumise
põhjustest tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte
seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku
käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma
seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja seda käesolevalt teinud aga ei ole.
11. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut
koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või
vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis
paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida
käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti
kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu
praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne
isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked
vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise
vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost
vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse
ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul
selliseid asjaolusid ei nähtu.
12. Kohtule on usutav, et kaebajale saadetud erakirjade avamine ja nende uurimine võis
kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei ole usutav, et tegemist oli
sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla mõne RVastS § 9 lg-s 1 välja toodud
õigushüve riivamisega. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega ega
inimväärikuse alandamisega. Kaebaja poolt välja toodud terviseprobleemid võivad olla pigem
tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud.
15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,
§ 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)