3-26-208/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-208

Määruse kuupäev

3. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 24. novembril 2025 kaebaja

kirjade avamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebaja nõuab kahju

hüvitamist selle eest, et 24. novembril 2025 kell 17.09 avas ametnik kaebaja kirja ja tutvus

sellega, mida saab kinnitada videosalvestis. Pärast seda oli kaebajal väga kõrge vererõhu tõbi

ja paanikahoog. Vangla rikkus kaebaja eraelu puutumatust ning kaebaja tundis end

alandatuna. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ja taotluse asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Viru Vangla 2. veebruaril 2026 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse ja vangla otsuse. Ka lisas vangla, et kaebaja poolt viidatud 24. novembril

2025 toimunud sündmuse kohta puudub videosalvestis.

3. Kaebaja esitas 2. veebruaril 2026 avalduse, milles selgitas, et ei ole reaalne, et vanglas ei

salvestata videosalvestisi. Kaebajale teadaolevalt on vanglas videosalvestisi hoitud üle kolme

aasta. Seepärast palub kaebaja vangalt küsida, kui kaua vanglas videosalvestisi hoitakse ja

miks puudub 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

5. Kohtu hinnangul tuleb X kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et

kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et

24. novembril 2025 avas valvur kaebaja kirjad ja tutvus nendega, millega valvur rikkus

kaebaja eraelu puutumatust, alandas kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise korral.

Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis

erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate

põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise

raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-

1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

8. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt

saadetavad kirjad avatakse, välja arvatud VangS § 29 lg-s 4–5 sätestatud isikutele ja

ametiasutustele adresseeritud kirjad, vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava

juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla

sisekorraeeskirjadega keelatud. Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid

kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiits- ja

Digiministeeriumile (VangS § 29 lg 4). Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel

edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel

ja korras (VangS § 29 lg 2). VangS § 68 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus

teostada kinnipeetava isiklike asjade läbiotsimist vanglas keelatud esemete ja ainete

avastamiseks.

9. Viru Vangla 22. jaanuari 2026. a otsusest nr 1-9/3-26/190-2 nähtuvalt avas valvur 24.

novembril 2025 kella 17 paiku kaebaja erakirjad ning põhjalikumalt vajas uurimist postkaart.

Ametniku kinnitusel võis nimetatud toiming võtta aega, kuid valvur ei loe kirjade sisu, kuigi

see võib kinnipeetavale nii tunduda.

10. Kohus leiab, et kuna valvur avas 24. novembril 2025 kaebajale saadetud erakirjad, mis on

VangS § 29 lg-st 1 tulenevalt lubatud, ning valvur uuris vangla julgeoleku tagamise eesmärgil

postkaarti, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Ka ei toimunud valvuri sõnutsi sellise

kontrolli käigus kinnipeetavale saabunud kirja sisu kontrolli, s.o seda ei loetud läbi. Kuivõrd

vangla kinnitusel puudub vaidlusaluse 24. novembri 2025. a sündmuse kohta videosalvestis

ning kohtul pole alust vangla väites kahelda, on sõltumata videosalvestise puudumise

põhjustest tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte

seisukohtade usaldusväärsust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku

käitumist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma

seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja seda käesolevalt teinud aga ei ole.

11. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu.

12. Kohtule on usutav, et kaebajale saadetud erakirjade avamine ja nende uurimine võis

kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei ole usutav, et tegemist oli

sedavõrd intensiivse riivega, et tegemist saaks olla mõne RVastS § 9 lg-s 1 välja toodud

õigushüve riivamisega. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada tervise kahjustamisega ega

inimväärikuse alandamisega. Kaebaja poolt välja toodud terviseprobleemid võivad olla pigem

tingitud kaebaja varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3,

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)