2-24-127205/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-127205

Tsiviilasi

Aktiva Finance Xx OÜ hagi M Mi vastu võlgnevuse,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitise

nõudes

Hagihind

5 720 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Xx OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindaja: S R (e-post xxx)

Kostja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M Milt põhivõlgnevus 3 200 eurot ja viivis 358,68 eurot Aktiva Finance Xx

OÜ kasuks.

3. Välja mõista M Milt Aktiva Finance Xx OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (s.o 3 200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 08.01.2026 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Xx OÜ nõuded M Milt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 32,11% ulatuses Aktiva Finance Xx OÜ ja 67,89% ulatuses M Mi

kanda.

6. Välja mõista M Milt menetluskulu 627,98 eurot Aktiva Finance Xx OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb M Mil tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

8. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Xx Xx OÜ ja kostja sõlmisid 06.12.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel sai

kostja kasutada krediiti summas 1 000 eurot, intressimääraga 40% aastas. 06.12.2023 sõlmisid Xx

Xx OÜ ja kostja ka lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati

kostja krediidilimiiti 3 200 euroni, intressimäär jäi samaks. Kostja kohustus täitma lepingust

tulenevad kohustused krediidiandja esitatud arvete alusel. Kostja ühtegi tagasimakset lepingu

katteks ei teinud, jäädes võlgnevusse 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 maksetega. Sellega

seoses saatis esialgne võlausaldaja 16.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav võlgnevuse tasumiseks kuni 30.03.2024 ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata

jätmisel ütleb võlausaldaja lepingu üles 31.03.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud. Esialgne

võlausaldaja loovutas 02.04.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli

kostjal saadud laenusummast tagastamata 3 200 eurot ja tasumata intress 270,22 eurot. Hageja on

arvestanud viivist põhivõlalt 3 200 eurolt määraga 40% aastas perioodi 01.04.2024 – 19.12.2024

eest kokku summas 919,78 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmistega on tekkinud kulu

kokku 50 eurot.

Krediidiandja järgis lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas 06.12.2023 lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja

krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ning avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet,

rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud

andmete alusel. Lisaks analüüsis krediidiandja kostja pangakonto väljavõtet ning arvestas kostja

kohustuste hulka krediidikonto kuumaksed. Esialgne võlausaldaja hindas kostja

krediidivõimelikust põhjalikult, mille tulemusel selgus, et kostja igakuine netosissetulek oli piisav

taotluste rahuldamiseks ning samuti olid igakuised kohustused väiksemad, kui kostja sissetulekud.

Krediidiandja hinnangul oli kostja laenuvõimeline (lepingujärgsed igakuised

osamakse/tagasimakse olid jõukohased) ning oli veendunud, et kostja suudab lepingutest

tulenevaid kohustusi täita.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, intressivõlgnevuse

270,22 eurot, viivise 919,78 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50 eurot ning täiendava viivise

põhivõlalt 3 200 eurolt 40% aastas alates 20.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Juhul kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, viivise 358,68 eurot ja

viivise põhivõlalt 3 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.01.2026

kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult 08.02.2025. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimused (dtl 42) ja lepingu

põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl 46), isikusamasuse tuvastamise ankeedi, mis on

edastatud Eesti Post AS-i esindusse 20.05.2012 (dtl 76) ja süsteemi väljavõtte IP-aadresside

logidega smart-ID paroolide kasutamise kohta (dtl 59-60). Lepingutel poolte allkirju ei nähtu.

Tulenevalt VÕS (võlaõigusseadus) § 404 lg 1 tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses

peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. VÕS § 410 lg 1

kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka

sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb

VÕS § 408 lg 1 järgne lepingu tühisuse tagajärg.

5. Hageja selgituste kohaselt (dtl 340-343) esitas kostja 06.12.2023 esialgse laenutaotluse ja

krediidilimiidi suurendamise taotluse Xx Xx OÜ kodulehe smsraha.ee vahendusel. Kõik

laenulepingu dokumendid edastati kostja taotluses märgitud e-posti aadressile xxx. Kohtule on

esitatud e-kirjad (dtl 363, 372, 384 ja 393), mis on saadetud lepingute sõlmimise päeval kostja

taotluses märgitud e-posti aadressile, saatjaks on xxx. Hageja on esitanud ka e-kirjadega edastatud

failid (dtl 365-371, 373-383, 386-392 ja 394). Kohus loeb tõendatuks, et kostja tegi 06.12.2023

tahteavaldused Xx Xx OÜ-lt laenu saamiseks ning et krediidiandja edastas kostjale

lepingudokumendid püsival andmekandjal (e-kirjaga elektrooniliste failidena), kuid tõendamata on

kostja tahteavalduste sisu. Hageja on viidanud kostja taotluste osas 07.01.2026 menetlusdokumendi

lisale 3 (dtl 355 ja 359), millelt nähtuvad taotluse andmed selgelt VÕS § 404 lg 2 loetletud mahus

teavet ei sisalda.

6. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping tulenevalt VÕS § 408 lg 2 siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama. Hageja selgituste kohaselt (dtl 234) kanti 290 eurot kostja kontole 06.12.2023.

Kogu krediidi kostja kasutusse andmise tõendamiseks on hageja esitanud maksekorraldused (dtl

348-353) ja väljavõtte enda logist (dtl 354). Kohtule arusaadavalt on esitatud maksekorralduste

puhul tegemist krediidiandja enda süsteemi andmete põhjal koostatud tõenditega, mis ei oma

seetõttu pangadokumendile omast usaldusväärsust. Kohus märgib, et krediidiandja enda

infosüsteemi andmed ja väljavõtted üksi ei tõenda seda, kas ja millises summas laen tegelikult välja

maksti. Siiski nähtub hageja esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 78-103), et krediidikonto lepingu

nr XXX alusel on kostjale tehtud järgmised väljamaksed: 06.12.2023 290 eurot, 07.12.2023 750 ja

1110 eurot, 15.12.2023 880 eurot, 19.12.2023 120 eurot ja 50 eurot. Vastavad summad ja

kuupäevad nähtuvad ka krediidiandja infosüsteemi väljavõttelt ning esitatud maksekorraldustelt.

Kohus leiab, et kuivõrd krediidiandja enda infosüsteemi ja kostja konto väljavõttelt nähtuvad

laenusummad ja väljamaksete kuupäevad ühtivad, on krediidiandja logi puhul tegemist

usaldusväärse tõendiga. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on ajavahemikul 06.12.2023 –

19.12.2023 kasutanud krediiti kokku 3 200 eurot.

7. Kohus loeb tõendatuks, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 06.12.2023 krediidikonto lepingu nr

XXX, mille alusel võimaldas krediidiandja kostjale alates 06.12.2023 krediidi kuni 1 000 eurot

kasutamist intressiga 40% aastas (dtl 42). Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49,26%

aastas (leping dtl 42, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 43-45). Samuti loeb kohus

tõendatuks, et 06.12.2023 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe kohaselt võimaldas

krediidiandja kostjale krediidi kuni 3 200 eurot kasutamist, intressiga 40% aastas (dtl 46).

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49,25% aastas (leping dtl 46, Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht dtl 47-49).

8. Nõude loovutamise teatise (dtl 64) kohaselt loovutas Xx Xx OÜ lepingust nr XXX tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale 02.04.2024.

9. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

10. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 06.12.2023 lepingute

sõlmimise ajal 16,72%. Kohus leiab, et lepingus nr XXX ja selle põhitingimuste muutmise

kokkuleppes märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt 49,26% ja 49,25% aastas vastavad

tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

11. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

14. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

15. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

16. Hageja selgituste (dtl 329 jj) kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust 06.12.2023

lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimisel kostja esitatud andmete ning

avalikest andmebaasidest (Maksu- ja Tolliamet, rahvastikuregister, kinnisvararegister, Ametlikud

Teadaanded, Taust.ee ja Creditinfo.ee) saadud andmete alusel Lisaks analüüsis krediidiandja kostja

pangakonto väljavõtet. Kogutud andmete analüüsi tulemusel võttis krediidiandja esmase

laenutaotluse rahuldamisel kostja keskmise sissetulekuna arvesse 1866,30 eurot,

finantskohustustena 750,09 eurot ja majapidamiskuludena 550 (dtl 338). Krediidilimiidi

suurendamise taotluse rahuldamisel võttis krediidiandja kostja sissetulekuna arvesse 1 482,65

eurot, finantskohustustena 744,63 eurot ja majapidamiskuludena 400 eurot (dtl 333). Mõlemal

juhul arvestas krediidiandja täiendavalt igakuise tagasimaksega 100 eurot. Taotluste esitamise ajal

kostjal maksehäired ning maksuvõlgnevused puudusid. Seejuures teavitas kostja esialgse taotluse

esitamisel oma majapidamiskuludeks 550 eurot, finantskohustusteks 234 eurot ja sissetulekuks 1

600 eurot (dtl 335). Krediidilimiidi suurendamise taotluse esitamisel teavitas kostja oma

majapidamiskuludeks 400 eurot, finantskohustusteks 634 eurot ja sissetulekuks 1 600 eurot (dtl

330).

17. Kohtule esitatud krediiditoimikust nähtuvalt oli kostja 06.12.2023 esialgses laenutaotluses (dtl 355)

märkinud oma majapidamiskuludeks 550 eurot ning finantskohustusteks liising/järelmaks 90 eurot

ja smsraha.ee 144 eurot; teises laenutaotluses (dtl 359) oli kostja märkinud oma

majapidamiskuludeks 60 eurot, finantskohustusteks liising/järelmaks 90 eurot, renditasu 300 eurot,

smsraha.ee 144 eurot. Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi 06.12.2023 päringud avalikesse

registritesse (dtl 356-357 ja 360-361), v.a päring Maksu- ja Tolliametile, mis on tehtud 27.05.2023.

Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust täiendava teabe küsimiseks

tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh kohustuste, välja selgitamiseks

tervikuna. Kohtule on esitatud kostja konto väljavõtte perioodist 24.06.2023 – 21.12.2023 (dtl 78

jj). Väljavõttelt nähtuva perioodi viimane kuupäev on hilisem kui laenutaotluste lahendamise

kuupäev. Kohus leiab, et väide kostja kontoväljavõtte analüüsimise kohta ei ole usutav, kuna

pangakonto väljavõte on kogutud hiljem, kui peaks olema läbi viidud krediidianalüüs. Samuti

puuduvad hageja väited selle kohta, millised andmed on krediidiandja väljavõttelt tuvastanud.

Seetõttu jääb kohtule ka arusaamatuks, kust pärinevad krediidiandja andmed kostja keskmise

sissetuleku kohta perioodil juuli 2023 kuni detsember 2023, kui päring Maksu- ja Tolliametile on

tehtud 27.05.2023 ning see on perioodi mai 2022 kuni mai 2023 kohta (dtl 356 ja 360). Esitatust ei

nähtu, et enne 06.12.2023 sõlmitud lepingu ja selle põhitingimuste muutmise kokkuleppe

sõlmimist oleks kindlaks tehtud juba olemasolevate kohustuste põhiosa ja intresside suurust,

lepingute kestust ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära

tõusu) mõju kostja maksevõimele, samas kui kostja märkis esialgses laenutaotluses (dtl 355) juba

kaks olemasolevat kohustust: smsraha.ee ja liising/järelmaks ning muudatuse taotluses (dtl 359)

juba kolm olemasolevat kohustust: smsraha.ee, liising/järelmaks, renditasu. Välja on selgitamata ka

kostja tegelikud kulutused esmavajalikule (nn majapidamiskulutused), samuti ei nähtu, et kostjalt

oleks küsitud selgitust, miks samal kuupäeval esitatud taotlustes on kostja esitanud oma

majandusliku seisundi kohta erinevaid andmeid.

18. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 06.12.2023 lepingu ja selle muutmise kokkuleppe

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse

võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud

tagajärg.

20. Hageja selgitas (dtl 344-345), et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, on esialgse võlausaldaja avaldus lepingu ülesütlemiseks toimeta. Tulenevalt sellest, et

leping on tähtajatu, lähtub hageja nõude ümberarvestamisel põhimõttest, et saadud krediit tuleb

tagastada ühe aasta jooksul viimasest krediidi kasutusele võtust. Krediidiandja maksis kostja arvele

krediiti kokku 3 200 eurot (viimane väljamakse 19.12.2023). Kostja pidanuks tagasimakseid

teostama alates 20.12.2023 kuni 20.12.2024, kuid ühtegi tagasimakset teinud ei ole. Viimase

tagasimakse tähtaeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

21. Leping oli tähtajatu. Kohus nõustub hagejaga, et maksete ümberarvestamisele kohaldub analoogia

alusel VÕS § 4062 lg 3-järgne regulatsioon, mille kohaselt tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel

saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061

sätestatud eeldusi. VÕS § 4061 lg 4 p 1-3 järgi kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse

tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral krediidi kulukuse määra arvutamisel, et krediit on antud

üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija

kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; kasutusse võetud krediit

makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest; intressi ja muid tasusid arvestatakse

tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse

koos põhisumma tagasimaksetega. Olukorras, kus kõigi osamaksete tasumise tähtpäev osa

saabunud, on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud.

22. Hageja märkis, et kui kohus asub seisukohale, et lepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 200 eurot, viivise

358,68 eurot ja viivise põhivõlalt 3 200 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.

23. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 3 200 eurot VÕS § 108 lg 1

alusel, viivise 358,68 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel (põhisumma 3 200 eurot, periood 21.12.2024 -

07.01.2026, VÕS § 113 lg 1 II-lause järgne määr, arvestus dtl 395), samuti viivise

põhivõlgnevuselt alates 08.01.2026 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni

põhikohustuste täitmiseni.

24. Kuivõrd hageja ümberarvestuse korral intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmist taotlenud ei

ole, jäävad vastavad nõuded täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagi hinnaga 5 720 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hagihinnale 3 883,48 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 32,11% ja kostja kanda 67,89% menetluskuludest.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja kulu

lepingulisele esindajale 991,75 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.

27. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised

toimingud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur;

-

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule – 3 tundi;

-

16.01.2025 vastuse koostamine - 2,5 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine - 0,25 tundi.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 2,5 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse

vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja, nõuded

tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on

kohtu hinnangul 330 eurot (2,75 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on kokku 925

eurot.

28. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei

saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

29. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

627,98 eurot (925 x 67,89%).

30. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

31. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik