2-24-7418/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-7418

K O H T U O T S U S

Õigeksvõtul põhinev otsus

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Narva

Kohtuasja number

2-24-7418

Kohtuasi

A K hagi V L, A L vastu isaduse vaidlustamiseks

ja elatise maksmise kohustuse puudumise

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

Vincent Lehmani suhtes 3500 eurot + 2628 eurot

Amelina Lehmani suhtes 3500 eurot + 2628 eurot

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A K (isikukood XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Robert Sprengk

Kostja I V L (isikukood XXX)

Kostja II A L (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja J L (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A K hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lugeda tuvastatuks, et V L (isikukood XXX) ei põlvne A K (isikukood XXX).

3. Lugeda tuvastatuks, et A L (isikukood XXX) ei põlvne A K (isikukood XXX).

4. Tuvastada, et A K ei ole kohustust tasuda V L ja A L elatist alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

5. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks

registriandmetes ning V L ja A L sünniaktides.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Saata kohtuotsus pooltele. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Narva linnakantseleile

muudatuste tegemiseks laste perekonnaseisuandmetes.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja

ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada

apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

1(4)

Tsiviilasi nr 2-24-7418

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A K esitas 10.05.2024 Viru Maakohtule hagi V L, A L vastu isaduse vaidlustamiseks ja

elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt A K (hageja) ja J L (kostjate ema ja seaduslik esindaja) kooselust

sündis XXX laps V L ja XXX laps A L. A K võttis laste isaduse omaks. Hagejale sai

teatavaks asjaolu, et kostja I põlvnemine hagejast on küsitav, kuna uuringuakti nr 21T-

GL0041 kohaselt on V L isaks 99,9999997% tõenäosusega I J. Hagejal on seetõttu kahtlus,

et ka kostja II ei põlvne hagejast. Viru Maakohus tegi 28.06.2021 otsuse, millega rahuldas

kostjate elatise nõudmise hagi hageja vastu ja kohustas hagejat tasuma mõlemale kostjale

igakuiselt elatist, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär.

Hageja taotleb DNA-ekspertiisi määramist selleks, et tuvastada, et kostjad ei põlvne

hagejast. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostjad ei põlvne hagejast ning lugeda

kohtuotsus rahvastikuregistris vastava muudatuse tegemise aluseks. Kui kohus tuvastab, et

kostjad ei põlvne hagejast, palub hageja ühtlasi tuvastada, et hagejal puudub kostjatele

elatise maksmise kohustus.

Kohus arutas asja 29. oktoobri 2025 toimunud kohtuistungil. Hageja toetas DNA-ekspertiisi

määramise taotlust kummagi kostja suhtes. Kostja esindaja ei näe mõtet teha ekspertiis.

Viru Maakohus 03.11.2025 määras DNA ekspertiisi kostja II suhtes. Määruse alusel tegi

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut DNA ekspertiisi. 22.12.2025 ekspertiisi aktist nr 25E-

GL00141-01 nähtub, et A K ei saa olla A L bioloogiline isa.

Kohus ei määranud DNA ekspertiisi kostja I suhtes. Kohus selgitas, et hagiavaldusele on

lisatud Eesti Kohtute Ekspertiisi Instituudi (EKEI) 01.07.2021 uuringuakt nr 21T-GL0041

(uuringuakt), mille tulemuse kohaselt saab I J 99,9999997% tõenäosusega olla V L

bioloogiline isa. Kohus leidis, et tsiviilmenetluses esitati tõend, millest nähtuvalt põlvneb

kostja I teisest mehest, mitte hagejast. Sellekohane asjaolu ei ole vaidlusalune.

Kostjate seaduslik esindaja esitas 29.01.2026 kohtule taotluse, milles võtab hagi õigeks.

Kostjad tunnistavad hagi esitatud nõuded ning soovivad, et kohus teeks õigeksvõtul

põhineva otsuse, millega rahuldab hagi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-24-7418

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast

otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS §

450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet

või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud

vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha

neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete

osas jätkab kohus menetlust. Tsiviilasja menetlus jätkub elatise nõude osas.

Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle

isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud,

samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse vaidlustada kohtus ühe

aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise

aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103

lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise

tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.

Kohus leiab, et hagejal, kes on kantud laste isana laste sünniakti on õigus esitada hagi

isaduse vaidlustamiseks. Samuti on hagi esitatud õigeaegselt, sest kostja I suhtes tehtud

isadustesti tulemusest on hageja saanud teada sügisel 2023 ning hagi on esitatud 10.05.2024

Kostjad võtsid kohtule 29.01.2026 esitatud avalduses hagi õigeks. Kohus selgitab, et kohus

ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi seotud põlvemisasjas hagi õigeksvõtuga.

Siiski tugineb kohus TsMS § 231 lg 2, mille järgi hindab kohus põlvnemisasjas omaksvõttu

koos muude tõenditega.

Hageja esitas kohtule EKEI 01.07.2021 uuringuakti nr 21T-GL0041, mille tulemuse

kohaselt saab I J 99,9999997% tõenäosusega olla V L bioloogiline isa. Kohus loeb

tuvastatuks, et uuringuakti tulemuste põhjal on välistatud kostja I põlvnemine hagejast.

Kostja II mittepõlvnemine hagejast on tuvastatud tsiviilasjas määratud DNA ekspertiisi

kaudu. EKEI 22.12.2025 ekspertiisi aktiga nr 25E-GL00141-01 on tuvastatud, et A K ei saa

olla A L bioloogiline isa.

Ekspertiiside tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole.

Selliselt leiab kohus, et tõendatud on, et hageja ei saa olla kostjate isa. Kohus loeb

tuvastatuks, et kostjad ei põlvne hagejast.

Kohus selgitab, et jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks kostjate

sünniaktis ja registriandmetes.

Viru Maakohtu 28.07.2021 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-21-8128, mõisteti

A K välja A L ja V L kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 20. maist 2021 hagejate täiealisteks

saamiseni.

PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostja I ja kostja II

ei põlvne hagejast, siis on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine ka elatise maksmise

kohustuse puudumise tuvastamiseks.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-24-7418

Tsiviilasja hind

TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Tsiviilasja hinna arvestamisel

võetakse

aluseks hagi esitamise aeg (TsMS § 123). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind

on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue,

on selle nõude hinnaks 3500 eurot iga kostja kohta. Elatise maksmise kohustuse puudumise

nõude hinnaks on iga kostja puhul 2628 eurot (292 eurot x 9 kuud) TsMS § 129 lg 2 alusel.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka

siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle

sätte alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)