4-25-4775/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

02.02.2026

Väärteoasja number

4-25-4775

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

Enn HAGA väärteoasi Liiklusseaduse §238 järgi

Kaebuse esitaja

Enn HAGA

sünd. 24.02.1972, isikukood 37202242710, elukoht xxx,

töökoht XXX

Kaitsja

Rene VARUL

vandeadvokaat

Kohtuväline menetleja

Eduard BLAŠKO

Ida Prefektuuri uurija

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi uurija Eduard BLAŠKO 08.12.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,006389

Enn HAGA karistamise osas Liiklusseaduse §238 järgi rahatrahviga 38 trahviühiku

ulatuses, s.o. summas 304 (kolmsada neli) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi

suuruse osas.

Mõista Enn HAGALE Liiklusseaduse §238 alusel karistuseks rahatrahv 25

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 200 (kakssada) eurot.

Enn HAGA kaitsja vandeadvokaat Rene VARULI kaebus jätta rahuldamata.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 02.02.2026.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik

Tanel

Tsirp

koostas

11.11.2025

väärteoprotokolli

nr.20251111202501 Enn Haga kohta selles, et viimane juhtis 11.11.2025 kell 18.48

Jõhvi – Tartu – Valga maantee 27-ndal kilomeetril mootorsõidukit IVECO FERQUI

SUNRISE (registreerimismärk XXX) ja vedades lapsi, rikkus reisijateveo nõudeid.

Bussil puudusid ees ja taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid.

Sellega rikkus Enn Haga Liiklusseaduse §36 lg.4 sätteid ja pani toime väärteo

Liiklusseaduse §238 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi uurija Eduard Blaško 08.12.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25, 006389

otsusega määrati Enn Hagale Liiklusseaduse §238 järgi karistuseks rahatrahv 38

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 304 €.

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja protokollitud

ütlustega, vastulausega ja rinnakaamera videosalvestisega.

Menetlusalune isik on teo toime pannud tahtlikult.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Menetlusalune isik on 26.11.2025 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunut ja ei

nõustu talle süüks pandud teoga. Menetlusalune isik oli seisukohal, et kuna tegu oli

17-aastaste noorukitega, siis pole nende veo puhul lasterühma tunnusmärk vajalik.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad

asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused.

Menetlusalune isik viitas vastulauses Liiklusseaduse §36 lg.4 sõnastusele, mille

kohaselt peetakse laste veol silmas Liiklusseaduse §2 p.26-1 mõistet. Kohtuvälise

menetleja esindaja sellega ei nõustu. Liiklusseaduse §36 lg.4 kohaselt on seadusandja

selgelt viidanud sellele, et just laste veol peavad olema sõidukil antud tunnusmärgid.

Tegu ei ole uue nõudega seaduses ja antud nõue on olnud juhtidele kohustuslik

juba väga pikka aega.

Menetlusaluse isiku Enn Haga kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas 23.12.2025

Viru Maakohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada,

väärteomenetlus lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu ja menetluskulud jätta

kohtuvälise menetleja kanda.

Kaebuse kohaselt on küsimus Liiklusseaduse §36 lg.4 kohaldamises. Liiklusseadus ei

määratle eraldi lapse mõistet, kuid defineerib §2 p.26-1 lasterühma.

Liiklusseaduse §36 lg.4 ongi mõeldud lasterühma vedu, kuid menetlusaluse isiku

poolt 11.11.2025 juhitud sõidukis olid valdavalt 17-aastased noorukid, kes on küll

alaealised, kuid ei kuulu Liiklusseaduse kohaselt lasterühma koosseisu.

Liiklusseaduse §36 lg.4 nimetatud laste vedu ei saa samastada alaealiste veoga, kuna

lasterühma kuuluvad alaealised on selgelt määratletud. Seega ei kuulu 11 – 17-

aastased alaealised enam lasterühma ja nende sõidutamisel ei pea sõidukil olema

lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal ei pea põlema ohutuled.

Kui kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõik alaealised, s.h. 17-aastased noorukid,

kuuluvad Liiklusseaduses sätestatud lasterühma, siis on ta ka seisukohal, et bussijuht

ja laste saatja peavad tagama ka 17-aastaste laste bussi sisenemise ja bussist

väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse. Samas on Eestis 16-aastaselt võimalik

teha juba ajutine juhiluba ja osaleda muudmoodi iseseisvalt liikluses. Kohtuvälise

menetleja tõlgendus ei ole olnud seadusandja mõte.

Kaebuse esitaja oli nõus kirjaliku menetlusega.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

liiklusgrupi uurija Eduard Blaško 21.01.2026 kirjalikus vastuse nr.3.1-1.1/18846-4

kohaselt on kohtuväline menetleja nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kirjaliku vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku

tegu ja määratud karistus on kooskõlas isikule etteheidetud teo raskusega. Ka

menetlusalune isik on ise nõustunud, et sõidukil puudusid nõuetekohased lasterühma

tunnusmärgid.

Liiklusseaduse §36 lg.4 kohaselt on laste veole kehtestatud lisanõuded ning nende

täitmine on oluline. Antud nõuet peavad täitma nii bussijuht kui ka laste saatja.

Bussil peavad olema lasterühma tunnusmärgid, kui tegu on laste veoga. Ka kaebuse

esitaja ise viitab sellele, et laps on alla 18-aastane isik.

Liiklusseaduse §36 lg.4 sätestab, et laste veol peavad bussil olema ees ja taga

lasterühma tunnusmärgid, mitte aga seda, et lasterühma veol peavad bussil olema

lasterühma tunnusmärgid. Siinkohal ei oma tähtasust, kui vanad on lapsed.

Liiklusseaduse §2 p.26-1 räägib sellest, mis on lasterühm, mitte aga seda, mis on

laste vedu.

Ka Transpordiamet on seisukohal, et kui reisijad on alla 18-aastased, siis peavad

sõidukil nii ees kui ka taga olema lasterühma tunnusmärgid ning bussijuht ja saatja

peavad tagama laste ohutuse bussist väljumisel ja sisenemisel.

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis, hinnanud

isiku süü suurust ja arvestanud karistuse määramisel kõikide seadusest tulenevate

asjaoludega, määras karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, tuvastas alljärgneva.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §120 lg.1 võib

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha

lahendi VTMS §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega.

Politsei- ja Piirivalveameti 21.01.2026 vastusest nr.3.1-1.1/18846-4 Viru Maakohtu

16.01.2026 päringule nr.4-25-4775 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus

väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt VTMS §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo

Liiklusseaduse §238 järgi.

Liiklusseaduse §238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate-

või veoseveo nõuete rikkumise eest.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus

nimetatud nõudeid kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning kas

määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 11.11.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.20251111202501 ja

08.12.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,006389, rikkus menetlusalune isik

Liiklusseaduse §36 lg.4.

Liiklusseaduse §36 lg.4 sätestab, et sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu,

kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal

peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja laste saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja

bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik juhtis

väärteoprotokollis ja väärteootsuses viidatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Samuti

puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, et menetlusaluse isiku poolt juhitud

sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma

tunnusmärgid.

Maakohtule on esitatud 2 fotot ja salvestis politseiametniku rinnakaamerast.

Maakohus tutvus nimetatud tõenditega.

Eelnimetatud fotodelt on selgelt nähtav, et sõidukil IVECO FERQUI SUNRISE

(registreerimismärk XXX) puuduvad nii ees kui taga laste veo tunnusmärgid.

Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtub kohe alguses, et sõidukit juhtinud

menetlusalune isik kinnitas, et reisijateks on lapsed. Samalt salvestiselt on näha, et

politseiametnik suhtleb ka juhi taga istunud täiskasvanuga, kes kinnitas, et tegemist

on noortekeskuse lastereisiga suunal Tartu – Narva – Tartu. Samuti nähtub salvestiselt,

et menetlusalune isik sõiduki juhina ei tea, kas nimetatud sõidukil on üldse olemas

lasterühma veoks nõuetekohased tunnusmärgid.

Seega ei ole ka menetlusalune isik ise vaidlustanud, et teostas sõitjatevedu, mille

puhul olid bussi salongis lapsed. Samas nähtub salvestiselt, et menetlusalune isik

peab lasteks isikuid, kes on nooremad kui 4-nda klassi õpilased. Oma vastulauses on

menetlusalune isik viidanud Liiklusseaduse §2 p.26-1.

Liiklusseaduse §2 p.26-1 sätestab, et lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja

põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm.

Maakohus nõustub igati selle seisukohaga, et Liiklusseaduse §2 p.26-1 on lahti

kirjutatud, kes moodustavad lasterühma. Samas nähtub Liiklusseaduse §36 lg.4 sisust

selgelt, et tegemist on laste veoga, mille puhul peab kasutama lasterühma

tunnusmärke. Maakohus on seisukohal, et Liiklusseaduse §36 lg.4 sätestatud väljend

laste vedu ei ole samastatav väljendiga lasterühm. Laste veo puhul tuleb lähtuda

laste vanusest, kõiki alla 18-aastaseid isikuid loetakse alaealisteks ehk lasteks.

Eeltoodust tulenevalt peab kõikide kuni 18-aastaste isikute veol kasutama

Liiklusseaduse §36 lg.4 kehtestatud ohutusnõudeid.

Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse §36 lg.4

sätteid ja pani toime väärteo sama seaduse §238 järgi.

Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik väärteo toime kaudse tahtlusega.

Vastavalt KarS §16 lg.4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et lasterühma tunnusmärkide

ja muude Liiklusseaduse §36 lg.4 sätestatud laste ohutust tagavate meetmete

mitterakendamine oleks olnud menetlusaluse isiku eesmärk ja tahtlus. Asja

materjalide kohaselt selgitas menetlusalune isik algusest peale, et talle teadaolevalt

tuleb eelnimetatud sättes kehtestatud meetmeid kohaldada vaid kuni 4-ndas klassis

õppivate laste osas. Seega ei ole menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas ise

olnud piisavalt teadlik ja kohusetundlik ning jätnud süüteo saabumise juhuse

hooleks.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §238 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 08.12.2025 otsusega

väärteoasjas nr.2440,25,006389 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 38

trahviühiku ulatuses.

Nagu nähtub Liiklusseaduse §238 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast

madalamas määras.

Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629,

26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-18-

2232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning

karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis

kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra

ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase

käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse

määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

Uurija Eduard Blaško poolt 08.12.2025 koostatud otsus väärteoasjas

nr.2440,25,006389 on väärteo toimepanemise ja karistuse suuruse määramise

põhjenduste osas üsna puudulik.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puudusid. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest süü suurus, antud väärteo

toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut

individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka

Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633).

Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on

oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada

karistuse läbi ning mil määral.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem

väärteokorras karistatud. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna liikmega.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rikkumine ei olnud kellelegi eluohtlik ega toime

pandud tahtlikult või kavatsetult. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, kui suureks

kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd hindas. Kaudse tahtluse puhul on teo

toimepanija ebaõigussisu ja süü suurus väiksemad. Maakohus leiab, et seega ei ole

menetlusaluse isiku süü suur.

Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses on märgitud, et hinnanud menetlusaluse

isiku süü suurust, määras kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi alla

sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse välja selgitamata jätmist puudutas

maakohus juba eespool. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise

menetleja esindaja tähelepanu sellele, et kõik väärteo tõendatuse ja karistuse

määramisega seonduvad asjaolud tuleb lahti kirjutada väärteootsuses. Hilisema

kirjaliku vastusega kaebusele ei ole väärteootsust võimalik kuidagi täiendada.

Liiklusseaduse §238 sanktsiooni keskmine määr on rahatrahv 50 trahviühiku

ulatuses.

Kuna maakohus peab väärteoasja läbi vaatama täies mahus ja ulatuses, analüüsib ta

nüüd kohtuvälise menetleja poolt koostatud karistusotsust ka karistuse suuruse osas.

Maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus 38

trahviühiku ulatuses ei ole käesolevas väärteoasjas põhjendatud ja seda on alust

vähendada.

Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, kohtuvälise menetleja otsus

tema karistamise osas on puudustega, samuti arvestab maakohus ka menetlusaluse

isiku tausta ning väärteo toimepanemise raskust ja asjaolusid.

Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi

seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra

üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka

väiksema rahatrahviga. Kuigi igale rikkumisele ei pea järgnema karistus, arvestab

maakohus siinkohal asjaolu, et sõidukis ei olnud üksnes menetlusalune isik, vaid

bussitäis alaealisi, kelle turvalisus oli ohus. Arvestades käesoleva väärteoasja kõiki

tehiolusid, on maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik laste veol

ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge signaal selle kohta,

et rikkumine ei jää karistuseta.

Eeltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §238 alusel

karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses.

Kuna oma kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja väärteootsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist koosseisu puudumise tõttu, jääb menetlusaluse isiku

kaebus rahuldamata.

Kuna oma kaebuses taotles menetlusaluse isiku kaitsja jätta menetluskulud

kohtuvälise menetleja kanda, kuid mingeid tõendeid kantud kulude kohta ei esitanud,

ei ole maakohtul võimalik teha otsustust menetluskulude osas. Kirjaliku menetluse

puhul tuleb kõik tõendid esitada koos kaebusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik