2-25-17427/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-17427

Tsiviilasi

K. M. V. hagiavaldus I. V. vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3303,90 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. M. V. (ik: XXX; elukoht: XXX-i ),

lepinguline esindaja Kaie Mandel

Kostja: I. V. (ik: XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K. M. V. lepingulise esindaja Kaie Mandeli poolt 30.1.2026 allkirjastatud

ja I. V. poolt 1.2.2026 allkirjastatud ja 1.2.2026 kohtule esitatud järgmise sisuga

kompromiss:

1.1.

I. V. tasub K. M. V. ülalpidamiseks elatist summas 260 eurot kuus, hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks, ülekandega K. M. V. isiklikule pangakontole XXX

selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates 01.02.2026. a kuni

õppeaasta lõpuni, mille jooksul saab K. M. V. 19-aastaseks.

1.2.

Hageja võtab arvesse kostja I. V. poolt perioodil 10.11.2025 kuni 31.01.2026

tasutud igakuulise elatise makse 250 eurot. Kostja I. V. tasub hageja K. M. V.

ülalpidamiseks nimetatud perioodi eest lisaks 30 eurot koos veebruarikuu

elatise maksega (kokku 290 eurot) K. M. V. isiklikule pangakontole XXX

selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.

1.3.

I. V. tasub K. M. V. ülalpidamiseks elatist summas 300 eurot kuus, hiljemalt

iga kuu 10. kuupäevaks, ülekandega K. M. V. isiklikule pangakontole XXX

selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates ajast, mil lõpeb K.

M. V.-le riigipoolse lapsetoetuse maksmine kuni K. M. V. omandab

keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui K. M. V. 21-aastaseks saamiseni.

1.4.

I. V. osaleb pooles ulatuses K. M. V. suuremate kulutuste tasumises, mis on

ühekordsed ja põhjendatud, tingimusel, et K. M. V. on plaanitavatest

kulutustest I. V.-d eelnevalt piisava ajavaruga teavitanud ning esitanud

kuludokumendi.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-17427.

Tsiviilasi nr 2-25-17427

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Menetluse lõpetamise peale saab määruskaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (TsMS §

430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi

kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K. M. V. (hageja/täisealine õppiv laps) hagiavaldus I. V.

(kostja, hageja isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Elatise 367,10 eurot kuus väljamõistmist taotleb

hageja alates 16.10.2025 kuni õppeaasta lõpuni, mille jooksul saab hageja 19 aastaseks ning 407,10

eurot kuus alates ajast, mil lõpeb hagejale riigipoolse lapsetoetuse maksmine kuni hageja omandab

keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni. Hageja palub elatise tasuda arvelduskontole nr XXX, selgitusega "elatis",

näidates makse selgituses ära ka kuu, mille eest elatist makstakse.

1.1. Esitatud asjaoludel hageja on kostja täisealine laps, kes õpib XXXi 11. klassis. Hageja ei ela

kostjaga koos alates 2010 aastast. Kuni käesoleva aasta septembrikuu lõpuni tasus kostja hagejale

elatist kohtulahendi alusel, oktoobrikuus kostja hagejale elatist enam ei tasunud, kuigi kohtulahend

nägi ette, et elatist tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejal ei ole õpingute tõttu

võimalik tööl käia, sissetulekut teenida ja nõnda ennast ise ülal pidada. Hageja pere on

kolmeliikmeline, lisaks hagejale kuulub sinna ka hageja ema ja tema abikaasa.

1.2. Hageja igakuised vajadused 814,11 eurot on järgmised: eluasemekulud 182 eurot, toit 200

eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, kodutarbed (puhastusvahendid, patareid, laadijad, tualettpaberid,

majapidamispaber, nõud, käterätid, mööbel jne) 20,00 eurot, hügieenitarbed ja nahahooldus 20

eurot, breketravile järgnev kaperavi, maksumus kokku 900,00 eurot jagatuna 36 kuu peale 44,44

eurot, näohooldus (hageja külastab regulaarselt kosmeetikut probleemse näonaha tõttu) 50 eurot,

autokooli eksamid kokku 60 eurot jagatuna 36 kuu peale 1,67 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot,

poksitrenn 80 eurot, koolitarbed, koolikott 20 eurot, sidekulud (kõne- ja internetiteenus) 56 eurot,

teater, kino, kontserdid, raamatud, klassi ja kooliüritused jms hariduslik meelelahutus 30 eurot,

juuksur 20 eurot.

1.3. Hageja saab kuni selle õppeaasta lõpuni, mille jooksul hageja saab 19 aastaseks, riigipoolset

Tsiviilasi nr 2-25-17427

lapsetoetust summas 80 eurot kuus.

2. Kostja ei vaidlusta oma kohustust osaleda täisealise lapse ülalpidamises ning ei ole keeldunud

elatise maksmisest. Kostja nõustub elatise maksmise kohustusega, kuid ei nõustu hageja poolt

esitatud elatise summa suurusega. Kostja peab nõutud summat (367,10 eurot) põhjendamatult

suureks ning leiab, et see ei vasta hageja tegelikele vajadustele.

2.1. Kostja ei nõustu hageja väitega, hageja ei ela kostjaga koos alates 2010 aastast. Tegelikult elas

hageja kuni sügiseni 2020 vaheldumisi oma emaga ja isaga (kostjaga). Alates 09.09.2020, kui Pärnu

Maakohus kinnitas kompromisslepingu elatise tasumiseks hagejale, ei ole hageja isaga (kostjaga)

suhelnud. Kostja ei nõustu ka selle hageja väitega, et oktoobrikuus kostja hagejale elatist enam ei

tasunud, kuigi kohtulahend nägi ette, et elatist tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja tasus elatise hageja seadusliku esindaja arveldusarvele septembris 2025, seega oli

oktoobrikuuks elatis hagejale tasutud. Kostja oli valmis, et täisealiseks saamisel võtab hageja

ühendust, et elatise edasises maksmises kokku leppida, kuid kahjuks hageja ei võtnud ühendust

kostjaga, vaid lepingulise esindajaga. Kostja sai hageja konto numbri teada hagist ning tasus

22.10.2025 hageja arvelduskontole elatise summas 250 eurot. Kostjale on teada, et hageja on

tegelikkuses töötanud ning tal on olnud/on hetkel sissetulek, samuti on hageja töötanud/töötab

õppetöö kõrvalt õhtuti (XXXs).

2.2. Kostja ei vaidlusta hageja kulutusi ühes kuus toidule 200 eurot, ravimid, vitamiinid 15 eurot,

meelelahutusele 30 eurot ja juuksurile 20 eurot. Ülejäänud kulutuste suurusega kostja ei nõustu.

3. Pooled esitasid 1.2.2026 kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt kostja tasub hageja

ülalpidamiseks elatist summas 260 eurot kuus, hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, ülekandega hageja

isiklikule pangakontole XXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates

01.02.2026. a kuni õppeaasta lõpuni, mille jooksul saab hageja 19-aastaseks. Hageja võtab arvesse

kostja poolt perioodil 10.11.2025 kuni 31.01.2026 tasutud igakuulise elatise makse 250 eurot.

Kostja tasub hageja ülalpidamiseks nimetatud perioodi eest lisaks 30 eurot koos veebruarikuu

elatise maksega (kokku 290 eurot) hageja isiklikule pangakontole XXX selgitusega „elatis ja kuu,

mille eest elatis tasutakse“. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist summas 300 eurot kuus,

hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, ülekandega hageja isiklikule pangakontole XXX selgitusega

„elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“ alates ajast, mil lõpeb hageja riigipoolse lapsetoetuse

maksmine kuni hageja omandab keskharidust, kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kostja osaleb pooles ulatuses hageja suuremate

kulutuste tasumises, mis on ühekordsed ja põhjendatud, tingimusel, et hageja on plaanitavatest

kulutustest kostjat eelnevalt piisava ajavaruga teavitanud ning esitanud kuludokumendi. Pooled

kannavad oma menetluskulud ise. Pooled kinnitavad, et on kompromissi sisust aru saanud ning

sõlmivad selle vabatahtlikult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele.

Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud TsMS §-s 432

ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud

(pooled avaldasid punktis 5, et kannavad oma menetluskulud ise) ning kohus jätab menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-25-17427

poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik