2-23-16123/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16123 Kohtuasi H.V hagi S.V.K Viimistlus OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise saamiseks ning töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marek Ranne Kostja S.V.K Viimistlus OÜ (registrikood 11136493), seaduslikud esindajad J.C ja Z.Q ; lepinguline esindaja advokaat Artur Maljukov Kohtuistungi toimumise aeg

2. veebruar 2026 RESOLUTSIOON

1. Kinnitada H.V (isikukood XXX) ja S.V.K Viimistlus OÜ (registrikood 11136493) vahel 2. veebruari 2026 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. S.V.K Viimistlus OÜ kohustub tasuma H.V-le kahjuhüvitise 2200 eurot kuu aja jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Marek Ranne pangakontole nr EE374204278623882048 (Coop Pank AS) selgitusega „tsiviilasi nr 2- 23-16123 tasumine kompromissi korras“. 1.2. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja kompromissi nõuetekohast täitmist S.V.K Viimistlus OÜ poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast. 1.3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-16123.

1 (4)

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. H.V (hageja) esitas 15. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse S.V.K Viimistlus OÜ (kostja) vastu. Hageja täpsustas 10.12.2024 vastuses oma nõudeid. Kohtu menetluses on järgmised hageja nõuded: 1) tuvastada tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

(neto) 3419,58 eurot. 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja osaliselt saamata jäänud töötasu kokku (neto) 3065 eurot: maikuu 2022. a eest summas (neto) 639,86 eurot; juunikuu 2022. a eest summas

(neto) 1139,86 eurot; juulikuu 2022. a 1 päeva eest summas (neto) 54,28 eurot; töötasudelt perioodil august 2021 kuni aprill 2022 maha arvatud summa kostja korteri kasutamise eest summas (neto) 1231 eurot. 4) mõista

kostjalt

hageja

kasuks

perioodi

09.08.2021–31.12.2021 puhkusekompensatsioon 11,22 päeva eest summas (neto) 535,38 eurot. 5) mõista

kostjalt

hageja

kasuks

perioodi

01.01.2022–01.07.2022 puhkusekompensatsioon 13,96 päeva eest summas (neto) 556,28 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt tuli hageja Eestisse kostja juurde tööle 09.08.2021. Eestisse tulemiseks vormistas kostja hagejale tööle asumiseks kutse, mille alusel väljastati 23.07.2021 hagejale viisa. Töölepingu perioodiks oli 09.08.2021 kuni 31.05.2022. Kostja sõlmis hagejaga perioodiks 01.06.2022 kuni 08.08.2022 uue töölepingu. Esimese töötasu sai hageja kostjalt alles 04.10.2021. Kostja andis hagejale kasutada eluruumi Tartus, mida hageja kasutas koos teise kahe töötajaga. Igal palgapäeval võttis kostja eluruumi kasutamise eest raha töötasust maha. Kokku on kostja õigusvastaselt korteri kasutamise eest hageja töötasust kinni pidanud 1231 eurot. Kostja tasus hagejale töötasu töötatud kuu eest alati töötatud kuule ülejärgmisel kuul, s.t olulise hilinemisega. Samuti sai hageja töötasu kokkulepitust väiksemas summas. Hagejal ei olnud kogu töösuhte ajal võimalust kasutada korralist puhkust. Hageja esitas 01.07.2022 kostjale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 02.07.2022. Kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud. TLS § 100 lg 4 alusel on kostjal kohustus maksta hagejale hüvitisena tema 3 kuu keskmine töötasu. Töölepingus oli töötasu suuruseks 1448 (bruto), mis on 1139,86 (neto). Kolme kuu keskmiseks töötasuks on 3419,58 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

2 (4)

Töötamise registrist nähtub järgmine: hageja töötamise algus kostja juures on 09.08.2021; töötamise liigiks on märgitud tööleping tööaja määraga 1,0; töötamise lõpu ajaks on märgitud 04.07.2022; lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3 töökohustuste rikkumine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Kostja ei ole esitanud hagejale ülesütlemisavaldust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lõike 1 kohaselt tuleb hagi või avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Töötamise registrist nähtub, et hagejaga on töösuhe lõpetatud alates 04.07.2022, kanne selles osas on registris tehtud 12.07.2022. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja oleks pidanud oma avalduse hagejale üle andma hiljemalt 04.07.2022. Kui avaldus oleks kostja poolt hagejale kätte toimetatud hiljemalt 04.07.2022, siis oleks pidanud TLS § 105 lõike 1 kohaselt kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks olema esitatud hiljemalt 02.08.2022.

3. Pooled sõlmisid 2. veebruari 2026 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1. S.V.K Viimistlus OÜ kohustub tasuma H.V-le kahjuhüvitise 2200 eurot kuu aja jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest Marek Ranne pangakontole nr EE374204278623882048 (Coop Pank AS) selgitusega „tsiviilasi nr 2-23-16123 tasumine kompromissi korras“.

2. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja kompromissi nõuetekohast täitmist S.V.K Viimistlus OÜ poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3 (4)

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kostjat esindas kohtuistungil advokaadist esindaja.

6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

7. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

4 (4)