2-25-15431/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15431

Tsiviilasi, hageja nõue

Aktiva Finance Group OÜ hagi A ja B vastu ühisvara

jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja esindaja: jurist Fränk Valdmann, OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: xxx

Kostja I: A (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja II: B (ik XXX, aadress xxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada A ja B ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, xxx linnaosa, xx linn, Ida-

Viru maakond (registriosa nr xxxxx), müües nimetatud kinnistu kohtutäituri

vahendusel avalikul enampakkumisel.

3. Korteriomandi müügist saadud raha jagada pärast täitekulude maha arvamist A ja B

vahel võrdsetes osades.

4. A raha arvelt täita A kohustused hageja ees, mis tulenevad kohtulahenditest nr 2-24-

121480, 2-24-120502, 2-24-123104.

5. A ja B nõusolekuid kinnistusraamatu kannete muutmiseks asendab käesolev

kohtuotsus.

6. Jätta Viru Maakohtu 19.09.2025 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu

(eelmärge) kehtima kuni uue omaniku kandmiseni kinnistusraamatusse.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud võrdsetes osades A ja B kanda.

9. Välja mõista Alt ja Blt võrdsetes osades hageja kasuks menetluskulud kokku 1166

eurot (kummaltki 583 eurot).

10. Välja mõista Alt ja Blt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (583 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

1 / 4

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30

päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale

kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale

või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole

nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hageja esitas hagi kostjate vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 19.09.2025

määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja 14 päeva hagile kirjaliku vastuse esitamiseks.

Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjatele isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 29.11.2025

kohtudokumendid kostjale Ale eluruumi postkasti, aadressile xxx. Kohus jättis 12.01.2026

kohtudokumendid kostjale Ble eluruumi postkasti, aadressile xxx.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostjate suhtes õiguslikult

põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele

tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel

hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kostja A sai hagimaterjalid kätte 29.11.2025 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga).

Vastuse esitamise tähtajaks oli 15.12.2025. Kostja saatis kahel korral (01.12.2025; 15.12.2025)

2 / 4

kohtule e-kirja. Kohus palus Al kohtule esitada korrektne allkirjastatud vastus (01.12.2025,

16.12.2025, 30.12.2025). Kostja A ei ole hagile nõuetele vastavast vastust esitanud. Kostja B sai

hagimaterjalid kätte 12.01.2026 TsMS § 326 ettenähtud korras (postkasti panekuga). Vastuse

esitamise tähtajaks oli 26.01.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud

vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja

õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas

osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Ale ja Ble kuulub ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru

maakond. Kinnistusraamatusse on omanikuna kantud vaid B alates 18.03.2005. Kuid alates

11.03.1999 on pooled abielus. Avalduse kohaselt on pooled kinnitanud hüpoteeki võttes, et

tegemist on ühisvaraga. Samuti on kinnisvara omandatud abielu ajal ning abieluvararegistrist ei

nähtu teavet vara jagamist puudutavate lepingute kohta. Kostja I suhtes on algatatud

täitemenetlused, kus hageja on sissenõudjaks (kohtulahendid nr 2-24-121480, 2-24-120502, 2-24-

123104). Kostja I poolt on rahalised täitmata kohustused kogusummas vähemalt 9651,71 eurot,

millele lisanduvad täiendavad viivised. Täitemenetluse raames laekumisi toimunud ei ole.

Võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostjate omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

perekonnaseaduse (PKS) §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38, § 211 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14

lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies

ulatuses. Lugeda kohtuotsusega omanikukannete tegemiseks registris A ja B tahteavaldused

antuks.

TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus Viru Maakohtu 19.09.2025 määrusega rakendatud hagi

tagamise abinõu (eelmärge) kehtima kuni uue omaniku kandmiseni kinnistusraamatusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle

(TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse täies ulatuses jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui

otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad

menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud 1166 eurot sh riigilõiv 490 eurot ja

õigusabikulud 676 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras. Kuna tegemist ei ole solidaarvõlgnikega, siis tuleb menetluskulud (1166 eurot)

kostjatelt välja mõista võrdsetes osades, so Alt 583 eurot ja Blt 583 eurott.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse ja hagi tagamise

avalduse koostamise eest on põhjendatud (4hx169 eurot/h).

3 / 4

Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Hageja on vastava taotluse esitanud.

Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjatelt välja hageja

kasuks menetluskulud 1166 eurot (võrdsetes osades, so Alt 583 eurot ja Blt 583) sh. riigilõiv 490

eurot ja õigusabikulud hagi- ja hagi tagamise avalduse koostamise eest summas 676 eurot ning

viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4 / 4