2-25-104159/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.veebruar 2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-104159

Hagi ese

Vindex Management OÜ hagi HL, OL ja TKi

vastu võla, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1017,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Vindex Management OÜ (registrikood

11473227)

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Jevgeni Tverdohlebov (e-post: info@vindex.ee)

Kostja I: HL (isikukood XXX; e-post: xxx)

Kostja II: OL (isikukood XXX; e-post: xxx)

Kostja III: TK (isikukood XXX), seaduslik

esindaja HL

Kostjate lepinguline esindaja: Krista Paal; e-post:

xxx

Kohtuistungi aeg

06.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Vindex Management OÜ hagi HL, OL ja TKi vastu võla,

sissenõudmiskulude ja viivise nõudes.

2. Mõista HLlt, OLlt ja TKilt solidaarselt Vindex Management OÜ kasuks välja

üürivõlgnevus summas 311,73 eurot.

3. Mõista HLlt, OLlt ja TKilt solidaarselt Vindex Management OÜ kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis summas 203,18 eurot.

4. Mõista HLlt, OLlt ja TKilt solidaarselt Vindex Management OÜ kasuks välja

viivis üürivõlgnevuselt summas 311,73 eurot alates 24.03.2025 kuni 311,73 euro

tasumiseni 0,06% päevas.

5. Mõista HLlt, OLlt ja TKilt solidaarselt Vindex Management OÜ kasuks välja

sissenõudmiskulud summas 120 eurot.

6. Mõista HLlt, OLlt ja TKilt solidaarselt Vindex Management OÜ kasuks välja

viivis sissenõudmiskuludelt summas 120 eurot alates 24.03.2025 kuni 120 euro

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

7. Menetluskulud jätta 72% ulatuses solidaarselt HL, OL ja TKi kanda ja 28%

ulatuses Vindex Management OÜ kanda.

8. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Vindex Management OÜ (edaspidi hageja või üürileandja) esitas 24.03.2025

hagiavalduse HL (edaspidi kostja I), OL (edaspidi kostja II) ja TKi (edaspidi kostja III)

(edaspidi kostja I, II ja III koos nimetatud kostjad või üürnikud) vastu võla,

sissenõudmiskulude ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjatega 22.08.2022 üürilepingu korteri asukohaga

XXX, Tallinn kasutamiseks kuni 22.08.2023 (dtl 51-53). Üürilepingu punkti 2 järgi

kohustusid üürnikud tasuma igakuiselt korteri kasutamise eest üüri 500 eurot, millele

lisandusid kommunaalkulud vastavalt korteriühistu esitatud arvel kajastatud summas.

Juhul, kui üürnik ei tea, palju ta peab tasuma (KÜ arved pannakse trepikojas korteri

postkasti), peab ta sellest üürileandjale teatama kirjalikult taasesitamist võimaldavas

vormis (üürilepingu punkt 13). Pooltel ei olnud kokkulepet, et hageja saadab kostjatele

kommunaalkulude arved. Kostjad tasusid üürilepingu sõlmimise päeval tagatisraha 500

eurot ja üüri ettemaksu perioodi 22.08.-22.09.2022 eest (dtl 71). Üürileping lõppes

22.08.2023. Kuigi kostjad kolisid korterist välja varem, oli pooltel kokkulepe, et kui uut

üürilist ei õnnestu enne 22.08.2023 leida, lõpeb leping 22.08.2023 (dtl 169-170). Kostjate

viimane tasumine toimus 26.07.2023, kui nad tasusid 58,50 eurot (dtl 71), mis vastab

korterühistu arvel nr 23138 märgitud summale 2023.aasta juunikuu eest (dtl 58).

Kostjatel on jäänud tasumata:

Üür perioodi eest 22.07.-22.08.2023 summas 500 eurot (maksetähtaeg 22.07.2023);

Kommunaalkulud perioodi eest 01.-22.08.2023 summas 76,23 eurot (arve nr 23282

summas 49,46 eurot (dtl 56), 22 päeva eest arvest nr 23426 summas 37,73 eurot (dtl

57).

Korteri ülevaatusel 06.08.2023 selgus, et korteri seinal oli sügav 30 cm pikkune

kriimustus, millest hageja teavitas kostjat I 06.08.2023 (dtl 55). Hageja pakkus korduvalt,

et kostjad ise kahjustuse likvideeriks, kuid kostjad seda ei teinud. Kostja I andis

15.08.2023 teada, et kahju likvideerimiseks kuluv summa tuleks tasaarvestada

tagatisrahaga (dtl 54). Ka 04.02.2025 kirjutas kostjate esindaja, et üürnik pakkus

07.08.2023 ja 15.08.2023 remondi kompenseerimist tagatisraha arvelt, kuna tagatisraha ei

oldud kostjatele tagastatud ja kostja I eeldas, et remondisumma tasaarvestati üürniku poolt

tasutud tagatisrahast. Seega oli pooltel kokkulepe, et kahjustuse likvideerimisele kuluv

summa hüvitatakse rahas ja tasaarvestatakse tagatisrahaga. Kahjustuse likvideerimine läks

maksma 481,82 eurot (dtl 59).

Hageja toob välja, et tagatisrahalt arvestatav intress on 0,05 eurot, kuna 2022.aastal

maksis Swedbank AS intressi 0,01% aastas (dtl 60). Hageja tasaarvestas kostjate

tagatisrahaga 500 eurot, millele lisandus intress 0,05 eurot, s.o 500,05 eurot korteri

üleandmise järgselt korteri ülevaatusel tuvastatud seinakahjustuse likvideerimisele

kulunud summaga 481,82 eurot ja kommunaalkulude võlgnevusega 18,23 euro ulatuses.

Hageja põhjendas arvete nr 2501Õ036-102/1B ja 2502Õ036-102/1 esitamist sellega, et

kostjate nõudel parandati arve 2501Õ036-102/1B arvega nr 2502Õ036-102/1, et oleks

kajastatud 2023.aasta oktoobris toimunud tasaarvestus.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja nõuda võlgnevuse üüri eest 500 eurot, millele

lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 183,30 eurot ja viivis alates 24.03.2025 kuni 500

euro täieliku tasumiseni 0,06% päevas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja nõuda

kommunaalkulude võlgnevus summas 58 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud

viivis 20,18 eurot ja viivis alates 24.03.2025 kuni 58 euro täieliku tasumiseni 0,06%

päevas. Hageja kohtuvälised sissenõudmisekulud on 120 eurot (meeldetuletuste saatmine

(dtl 61-68; 73-81) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 2 alusel 3x40), millele lisandub

viivis alates 24.03.2025 kuni tasumiseni VÕS-s sätestatud määras. Menetluskulud palub

hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Kostjad ei tunnista esitatud nõudeid ja vaidlevad hagiavaldusele vastu. Kostjad on

välja toonud, korteri valdus anti üle 03.08.2023 (dtl 174, ajamärge 00:08:59).19.08.2025

seisukohas märgivad kostjad, et üürileping lõpetati kostjate ettepanekul 03.08.2023 (dtl

180). Korteri üleandmisel kahjuks keegi kahjustusi ei näinud. 06.08.2023 teatas hageja

kahjustustest köögis kraani kõrval ja toas, lisades fotod. Kuigi kostjad ei nõustu kahjuga,

pakkus kostja I välja, et kahjustused võiks katta üürilepingu sõlmimisel kostjate poolt

tasutud tagatisest. Kostja I olevat välja pakkunud kahjustuste likvideerimist isiklikult või

Tlt (kellel on remondi tegemise kogemus). 10.08.2023 teatas hageja, et T ei võta nii

väikest tellimust, mille maksumus on 20 eurot, töösse. Kostja I mõistis, et hageja nõustus

variandiga, et tellib ise teenuse ja see kompenseeritakse tagatisraha arvelt (dtl 99-102).

Kostjad tunnistasid, et kostjatel jäi tasumata üür perioodi 23.07.-22.08.2023 eest summas

500 eurot (dtl 118, p 5), kuid korteri üleandmisel leppisid pooled suuliselt kokku, et

üürisumma tasutakse tagatisest. Hagejale jäi ka mulje sellest, et lisaks arvestatakse

tagatisrahast maha tasumata kommunaalkulud. Kuni 11.01.2025 ei saanud kostjad hagejalt

teateid võlgnevuse ja remondi finantseerimise kohta. Kostja I avaldas, et ei tasunud

2023.aastal 20 päeva eest üüri 171 eurot ja kommunaalkulusid 74,61 eurot, mille kohta

saatis hageja meeldetuletuse 15.08.2023 ja 27.08.2023. Kuivõrd kahjustused olid

väikesed, olid kostjad veendunud, et tagatis on piisav kõikide kulude katmiseks (dtl 93).

17.01.2025 saatis hageja kostjale II arve nr 2501Õ036-102/1B kogusummas 571,70 eurot

- kahjuhüvitis 400 eurot, võlg seisuga 21.12.2024 111,19 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 30.11.2024 seisuga 56,99 eurot ja viivis perioodi 01.-31.12.2024 eest 3,52 eurot (dtl

98). Hageja selgitas 11.02.2025 kostjate päringule vastates, et tagatisraha on

tasaarvestatud 20.10.2023. 400 eurot on arvestatud kahju hüvitamiseks ja 100 eurot on

arvestatud viivise, majandamiskulude ja üüri katteks (dtl 106-107). 14.02.2025 saatis

hageja kostjale I uue arve nr 2502Õ036-102/1 summas 614,75 eurot, mis sisaldas 120

eurot sissenõudmiskulusid, võlgnevust 31.01.2025 seisuga 468,70 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivist seisuga 31.12.2024 summas 24,77 eurot ja arvestatud viivist perioodi

01.-31.01.2025 eest summas 1,28 eurot. Arvel on selgitus, et „Üürileandja nõustus

üürniku 4.02.2025 kirjas välja toodud argumentidega, et tagatisraha arvel kaeti korteri

kahjustamise hüvitist. Sel juhul jäi maksmata üüri püsi- ja muutuv osa suuruses

täiendavalt 400 eurot, mis on ka kajastatud antud arvel.“ (dtl 128). 11.06.2025 täiendavas

vastuses on kostjad nõus nõudega 58 eurot juulikuu kommunaalkulude eest ja viivisega

20,18 eurot perioodi 23.08.203-23.03.2025 eest (dtl 120, p 10).

Kostjad viitavad korteri kahjuhüvitise nõude aegumisele (VÕS § 338).

Kostjate hinnangul oleks saanud kahjustused likvideerida väiksemas ulatuses (dtl 200-

202).

KOHTU SEISUKOHT

3. Lihtmenetlus

Hageja esitas kohtusse hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt välja nõuda võlgnevuse

üüri eest 500 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 183,30 eurot ja viivis

alates 24.03.2025 kuni 500 euro täieliku tasumiseni 0,06% päevas. Hageja palun kostjatelt

solidaarselt välja nõuda kommunaalkulude võlgnevus summas 58 eurot, millele lisandub

sissenõutavaks muutunud viivis 20,18 eurot ja viivis alates 24.03.2025 kuni 58 euro

täieliku tasumiseni 0,06% päevas. Hageja kohtuvälised sissenõudmisekulud on 120 eurot

(meeldetuletuste saatmine (dtl 61-68; 73-81) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 2

alusel 3x40), millele lisandub viivis alates 24.03.2025 kuni tasumiseni VÕS-s sätestatud

määras. Seega, kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt.

Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 punkti 5 kohaselt

võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

-

hageja ja kostjad sõlmisid 22.08.2022 tähtajalise üürilepingu kestusega kuni

22.08.2023, millega hageja andis korteri asukohaga XXX, Tallinn kostjatele üürile.

-

Kostja II tasus 22.08.2022 500 eurot üüri ettemaksuks ja 500 eurot tagatiseks.

-

Korteri valdus anti kostjate poolt üle 03.08.2023.

-

Hageja teavitas 06.08.2023 korteris tuvastatud kahjustustest.

-

Hageja esitas 17.01.2025 arve nr 2501Õ036-102/1B kogusummas 571,70 eurot -

kahjuhüvitis 400 eurot, võlg 21.12.2024 seisuga 111,19 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 30.11.2024 seisuga 56,99 eurot ja viivis perioodi 01.-31.12.2024 eest

3,52 eurot.

-

14.02.2025 saatis hageja kostjale I uue arve nr 2502Õ036-102/1 summas 614,75 eurot,

mis sisaldas 120 eurot sissenõudmiskulusid, võlgnevust 31.01.2025 seisuga 468,70

eurot, sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 31.12.2024 summas 24,77 eurot ja

arvestatud viivist perioodi 01.-31.01.2025 eest summas 1,28 eurot.

-

Kostjad ei ole tasunud üüri perioodi eest 23.07.-22.08.2023 summas 500 eurot ega

kommunaalkulude eest perioodi eest 01.07.- 22.08.2023 summas 76,23 eurot.

Üürilepingu kestus

5. Poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Pooled sõlmisid 22.08.2022 üürilepingu tähtajaga kuni 22.08.2023

(üürilepingu p 1) ja selle üle pooled ka ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjad

andsid korteri valduse hagejale üle 03.08.2023. Samas on kostjad esitanud menetluses

erinevaid seisukohti lepingu lõppemise osas. Vastuses hagile märgivad kostjad, et kostja I

lõpetas lepingu 02.08.2023 (dtl 92). 19.06.2025 menetlusdokumendis väidavad kostjad, et

kostja I nõudel lõpetati leping ennetähtaegselt 03.08.2023 (dtl 118, p 2). 06.08.2025

istungil selgitasid kostjad, et kostjad ei öelnud lepingut erakorraliselt üles, kokkuleppel

hagejaga andsid kostjad korteri hagejale üle 03.08.2023. Kostjad on möönnud, et

üürileping lõpeb 22.08.2023 (dtl 173, ajamärge 00:00:03). Kostjad lisasid, et nad ei soovi

tõendada, et üürileping lõppes 03.08.2023, vaid nad soovivad üksnes öelda, et nad

vabastasid korteri (dtl 174, ajamärge 00:08:59). Hoolimata 06.08.2023 avaldatust

väidavad kostjad 19.08.2025 menetlusdokumendis uuesti, et kostjate ettepanekul lõpetati

üürileping 03.08.2023 (dtl 180).

6. VÕS § 309 lg 1 esimese lause järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja

möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 313 lg-d 1 ja 2

sätestavad, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise

üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt

lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et

ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–

319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 325 lg 1 järgi võivad üürileandja ja üürnik elu- või

äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

7. Seega tähtajalise üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peavad olema täidetud

nii materiaalsed, kui ka formaalsed eeldused. Kohus ei tuvasta, et kostjad oleksid hagejaga

sõlmitud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esitanud ülesütlemise avaldust, millest

nähtuks, millisel põhjusel on tähtajaline üürileping erakorraliselt enne tähtaja saabumist

üles öeldud. Seega ei tuvasta kohus, et üürileping oleks ennetähtaegselt üles öeldud.

8. Kostjad küll kohati viitavad kokkuleppelisele üürilepingu lõpetamisele, kuid kohtu

ette ei ole toodud asjaolusid ega neid tõendavaid tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et

pooled leppisid kokku, et üürileping lõpeb juba 03.08.2023. Hageja esitatud sõnumist

nähtub, et poolte vahel on olnud juttu sellest, et kui hagejal õnnestub pärast korteri

valduse saamist 03.08.2023, kuid enne 22.08.2023 leida uued üürnikud, siis kostjad ei

peaks lepingujärgseid kohustusi täitma (dtl 169-170). Kostjad ei ole tõendanud, et hageja

oleks enne 22.08.2023 leidnud korterisse uue üürniku. Pigem nähtub kostjate poolt

esitatud VN kirjalikust kinnitusest, et 2023.aasta septembris kohtus ta hagejaga, kelle

sõnul ei ole ta senini leidnud korterisse uut üürilist (dtl 149-153).

9. Tuginedes eeltoodule tuvastab kohus, et üürileping kehtis kuni 22.08.2023.

Üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus

10. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS §

271). VÕS 292 lg-te 1 ja 1 ¹ kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid

üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või

kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu

lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Eluruumi üürilepingu

korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve

hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi

hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui üürnik ja üürileandja

lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on

vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine.

11. Üürilepingu p 2 ja 3 järgi kohustusid kostjad üürnikuna korteri kasutamise eest

tasuma üüri 500 eurot kuus ette hiljemalt iga kuu 22. kuupäevaks. Üürilepingus leppisid

pooled kokku ka kommunaalkulude maksmises vastavalt korteriühistu poolt väljastatud

arvele (dtl 51-53). Kostjad on avaldanud, et kostjatel jäi üür perioodi eest 23.07.-

22.08.2023 tasumata (dtl 118, p 5). Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid ka tasunud

kommunaalkulude eest perioodil 01.07.- 22.08.2023. Vastuses hagile on kostjad toonud

välja, et kostja I ei tasunud kommunaalkulusid summas 74,61 eurot (dtl 93). Kostjad on

11.06.2025 menetlusdokumendis aktsepteerinud kommunaalkulusid summas 58 eurot (dtl

129, p 10). Nimetatud summa vastab hageja nõudele, millisel ulatuses kostjate tasutud

tagatis 500 eurot hageja kommunaalkulude kogunõuet summas 76,23 eurot

tasaarvestamise tulemusel ei katnud. Kuivõrd kostja vastuväited kommunaalkulusid

puudutavas osas on seotud pigem viivise arvestusega (kostjad ei teadnud väidetavalt

kommunaalkuludest, sest hageja ei saatnud korteriühistu arvet), siis võib sellest järeldada,

et kostjad ei väida nagu nad oleksid kommunaalkulude eest perioodil 01.07.-22.08.2023

tasunud.

12. Kohus tuvastab, et kostjatel on täitmata üürilepingust tulenev kohustus tasuda üüri

perioodi eest 22.07.- 22.08.2023 summas 500 eurot ja kommunaalkulude eest perioodil

01.07.- 22.08.2023 kokku summas 76,23 eurot (2023.aasta juuli eest 49,46 eurot (dtl 56)

ja 2023.aasta augustis 20 päeva eest summas 26,77 eurot (dtl 57)).

Viivis üüri- ja kommunaalkulude võlalt

13. Hageja nõuab kostjatelt üürivõlalt 500 eurot viivise tasumist alates 22.07.2023

kuni 23.03.2025 (dtl 69), mis oli 23.03.2025 seisuga 183,30 eurot, ja alates 24.03.2025

kuni kohustuse täitmiseni 0,06% päevas.

Hageja nõuab kostjalt ka kommunaalkuludevõlalt 58 eurot viivise tasumist alates

23.08.2023 kuni 23.03.2025, mis oli 23.03.2025 seisuga 20,18 eurot, ja alates 24.03.2025

kuni kohustuse täitmiseni 0,06% päevas (dtl 48).

14. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

15. Üürilepingu punktis 4 on pooled leppinud kokku, et üüri tasumisega viivitamisel

peab üürnik maksma viivist 0,06% päevas. Pooled kinnitavad, et viivise määr on eelnevalt

eraldi suuliselt läbi räägitud ja ei ole tüüptingimus (dtl 51, p 4). Arvestades, et üür koosnes

nii põhiosast (üür) ja muutuvast osast (kommunaalkulud), tuvastab kohus, et pooled oli

leppinud kokku, et kui kostjad viivitavad üüri ja/või kommunaalkulude tasumise

kohustuse täitmisega, on hagejal õigus arvestada täitmata kohustuselt viivist 0,06%

päevas.

16. Kohus ei nõustu hageja viivise arvestusega üürivõlgnevuselt 500 eurot. Hageja on

alustanud viivise arvestust 22.07.2023, kuid vastavalt üürilepingule kohustusid kostjad

tasuma üüri ette hiljemalt iga kuu 22. kuupäevaks. Seega tuleks viivist arvestada alates

23.07.2023 ja hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis

üürivõlgnevuselt summas 183 eurot.

17. Vastuses hagile märgivad kostjad: „Kuni 11.01.2025 ei saanud kostjad hagejalt

mingeid nõudeid ega teateid võla kohta, sealhulgas remondi kompenseerimise kohta.

Kostja I ei tasunud augusti 2023 rendimakset 20 päeva eest summas 171,00 eurot ja

kommunaalkulusid summas 74,61 eurot. 15.08.2023 kell 23:32 saatis hageja WhatsAppi

kaudu kostjale nõude tasuda rendimakse lepingu lõpptähtajani — 171,00 eurot. Sarnane

meeldetuletus saadeti 27.08.2023. Kostja teatas, et palub selle summa arvestada ette

makstud 500 euro suurusest tagatisrahast, mis on hageja käsutuses. Kokku summa 245,61

eurot. Kuna kahjustused olid väikesed (mida tunnistas ka hageja), olid kostjad õigusega

arvamusel, et tagatis on piisav kõigi kulude katmiseks.“ (dtl 93; 99-102). 11.06.2025

menetlusdokumendis märgivad kostjad seevastu seda, et hageja ei saatnud neile

2023.aasta juuli kommunaalkulude arvet, mis ei olnud veel korteri valduse üleandmise

ajaks laekunud, kuid pooled olid kokku leppinud, et kõik teated, arved jms edastatakse

vaid e-posti teel.

18. Üürilepingu punktis 13 on pooled kokku leppinud, et kui üürnik ei tea, kui palju

maksta (KÜ arved pannakse trepikojas korteri postkasti), peab ta sellest üürileandjale

teatama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Kui üürnik ei teata sellest nimetatud

vormis, loetakse, et üürnik teab oma kohustuse suurust (dtl 52, p 13). Üürilepingu punktis

10 on pooled kokku leppinud selles, et avaldused, informatsioon, pretensioonid ja nõuded

loetakse üürniku poolt kättesaaduks (sh ka peale üürisuhte lõppemist), kui see on

saadetud üürnikule 1, või 2, või 3 antud lepingus märgitud e-posti aadressile. Iga

kaasüürnik võib esindada üürileandja ees teisi kaasüürnikke. Loetakse, et tahteavaldus

ühelt nendest on tahteavalduseks kõikidelt (dtl 52, p 10).

19. Seega tulenes üürilepingust, et kommunaalkulude arve pannakse postkasti ning kui

kostjad ei tea, palju tuleb tasuda, peavad nad hagejat sellest teavitama. Pooled ei vaidle

selle üle, et korteri valdus anti üle 03.08.2023. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et

2023.aasta juuni kommunaal- ja juulikuu majandamiskulude arve on väljastatud

11.07.2023 maksetähtajaga 31.07.2023 (dtl 58), 2023. aasta juulikuu kommunaal- ja

augustikuu majandandamiskulude arve on väljastatud 10.08.2023 maksetähtajaga

31.08.2023 (dtl 56) ja 2023.aasta augusti kommunaal- ja septembrikuu majandamiskulude

arve on väljastatud 12.09.2023 maksetähtajaga 30.09.2023 (dtl 57).

20. Kostjad on esitanud pooltevahelise sõnumivahetuse ja selle tõlke. Kuigi kostjate

tõlkele vastavat originaalvestlust ei ole kohtule esitatud (üksnes osaliselt, st dtl 99-102), ei

ole hageja kostjate sõnumivestluse sisule vastu vaielnud. 27.08.2023 vestlusest nähtub, et

kostjad on 2023.aasta juuni arvest teadlikud, kuid viitavad sellele, et tagatisraha peaks

selle katma. Hageja on seepeale vastanud, et hageja ei ole veel tasaarvestust teinud ning

seni kuni ei ole võlgnevust tasutud, lisandub võlgnevusele viivis (vt dtl 100). Seega

arvestades, et juulikuu arve tasumise tähtaeg oli 31.08.2023, ei nõustu kohus hagejaga, et

nimetatud kommunaalkulude viivise arvestus algab 23.08.2023. Kohtu arvestuste kohaselt

on sissenõutavaks muutunud viivis summalt 49,46 eurot alates 01.09.2023 kuni hagi

esitamiseni 23.03.2025 summas 16,92 eurot.

21. Kuigi hageja esitatud teavitustest ei nähtu, et hageja oleks pärast 2023.aasta

augustikuu arve väljastamist (12.09.2023) seda kostjatele edasi saatnud, sest kostjad ei

vallanud enam selleks ajaks korterit (vt dtl 61-68, 73-81), tulnuks kostjatel ise hagejaga

ühendust võtta. Kohtu arvestuste kohaselt moodustas viivis 22 päeva eest 2023.aasta

augusti arvest summas 26,77 eurot alates 01.10.2023 kuni 23.03.2025 summas 8,67 eurot.

22. Seega kokku oleks tasumata kommunaalkuludelt arvestatud viivis 25,59 eurot.

Kuna hageja taotleb kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise väljanõudmist summas

20,18 eurot ja kostjad on samas ulatuses viivist tunnistanud, lähtub kohus hageja nõudest

ja loeb sissenõutavaks muutunud viiviseks kommunaalkuludelt 20,18 eurot.

Sissenõudmiskulude hüvitis

23. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt sissenõudmiskulude hüvitamist 120 euro

suuruses summas, millele lisandub viivis alates hagi esitamisest 24.03.2025 kuni

kohustuse täitmiseni.

24. VÕS § 113² lg 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

VÕS § 113² näol ei ole iseseisva nõude alusega, vaid piirab sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude ulatust tarbijast võlgnikult. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on

selgitatud, et kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise

sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Lõike 3 eesmärk on tagada, et meeldetuletuskirju ei saadetaks üksteise järel väga lühikese

aja jooksul, saamaks selle eest lihtsalt seaduses sätestatud ülempiiri ulatuses hüvitist (VÕS

I kom.väljaanne, lk 581, p 7.1, 7.2).

25. Hageja esitas väljavõtte saadetud meeldetuletustest (dtl 61-68, 73-81), millest

nähtub, et alates lepingu lõpetamisest on hageja saatnud elektronpostiaadressile xxx ja xxx

16 korral meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas

120 eurot on põhjendatud ja kostjad ei ole sellele ka vastu vaielnud.

Hageja nõuete ja kostja nõude tasaarvestus

26. Hagiavalduse kohaselt tasaarvestas hageja korteris tehtud remondikulu 481,82

eurot kostjate poolt tagatiseks tasutud 500 euroga. Hageja tuvastas pärast korteri üle

valduse saamist 06.08.2023, et kõige nähtaval seinal oli 30 cm pikkunine sügav

kriimustus, millest hageja teavitas kostjaid 06.08.2023 (dtl 55). Hageja pakkus korduvalt

kostjatele võimalust ise kahju likvideerida, kuid kostjad seda ei teinud.

27. Kostjad on vastuses hagile kirjutanud, et kostjatel tekkis mulje, et hageja nõustus

pakutud variandiga (hageja tellib ise teenuse ja see kompenseeritakse tagatisraha arvelt) ja

korraldab remondi. Kostjad hagejalt enam mingeid nõudeid ei saanud ning hageja

tagatisraha ei tagastanud, mistõttu jäi kõikidele mulje, et hageja lasi seinakahjustused

likvideerida ja võttis maha ka kostjate poolt tasumata jäänud üüriraha (dtl 93). Kuigi

menetluses on kostjad hakanud ka väitma, et kahjustust tegelikult üldse ei olnud, on

kostjad siiski tunnistanud, et kahjust teadasaamisel, ei ole nad sellele 2023.aasta augustis

vastu vaielnud. Kostjate enda esitatud sõnumivahetuse tõlkest (dtl 99-100) on näha, et

kostjad on pidanud võimalikuks, et kahjustus võis tekkida mööbli transportimisest.

28. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et

hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või

isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja

hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega. VÕS § 334 lg 2² kohaselt võivad eluruumi üürilepingu korral pooled

lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast

lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud

hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab

sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei

kohaldu asjadele, mille üürileandja on andnud koos ruumidega üürniku kasutusse.

Üürilepingus on pooled kokku leppinud, et korteri tagastamisel peab see olema vähemalt

samas seisundis, mis lepingu alguses, samuti puhas, lõhnatu ja koristatud. Selle kohustuse

rikkumisel tellib üürileandja koristuse ja remondi üürniku kulul (dtl 52, p 12).

29. Kostjad on esitanud kirjalikud selgitused korteri seisukorra kohta (dtl 149-167),

kuid need ei tõenda, et hageja väidetud kahjustused oleksid olnud korteris üürilepingu

sõlmimise ajal, so 22.08.2022. Tuginedes poolte sõnumivahetustele ja seinakahjustuse

piltidele ning asjaolule, et kostjad ei vaielnud vastu hageja 06.08.2023 teatele korteris

esinevate kahjustuste kohta, tuvastab kohus, et hageja lasi teha remonttöid.

30. Hagiavalduse kohaselt kulus remonttöödele 481,82 eurot (dtl 59) ja hageja

tasaarvestas oma kahjuhüvitamise nõude kostjate tagatisega summas 500 eurot 20.10.2023

(dtl 106-107).

31. VÕS § 197 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse

täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema

nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase

ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

32. Eelnevalt kohus tuvastas, et hagejal oli kahjunõue ja kostjatel oli õigus saada tagasi

tagatiseks makstuD summa ning tegemist on samaliigilise kohustusega, on täidetud

tasaarvestamise eeldused. Pooled vaidlevad selle üle, kas remonttöödele kulunud summa

oli mõistlik või oleks saanud hageja likvideerida kahjustuse odavamalt.

33. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kui tasaarvestuse üle tekib vaidlus,

tuvastab kohus kohtulahendi põhjendustes tasaarvestuse kehtivuse ja sellega kaasneva

nõuete lõppemise (VÕS § 186 p 2) kattuvas ulatuses, jättes hagi selles osas rahuldamata.

Resolutsioonis ei ole tasaarvestust vaja märkida, õigusjõu tekkimiseks piisab, kui

tasaarvestus nähtub kohtulahendi põhjendustest (3. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

7518/93, punkt 18; 28. juuni 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-21-2998, punkt 10).

34. Kostjad on toonud välja, et hageja on arvel nr 2501Õ036-102/1B (dtl127) ja arvel

nr 2502Õ036-102/1 (dtl 128) kajastanud remondile kulunud hüvitise summaks 400 eurot.

19.08.2025 menetlusdokumendis kostjad selgitavad, et kostjad olid saanud maalriga

kokkuleppe, et kahjustus likvideeritakse ja värvitakse üle ning töö maksab 20 eurot (dtl

99-100). Kostjad viitavad puudustele hageja esitatud hinnapakkumisele, kuna sellel

puuduvad remonditavate pindade mõõdud. Kostjad küsisid kolm hinnapakkumist

analoogse sanitaarremondi tegemiseks ja see summa jääb vahemikku 100-250 eurot (dtl

200-202). Hageja ei ole kostjate 19.08.2025 menetlusdokumendile vastanud, kuigi kohus

määras 06.08.2025 istungil hagejale vastamiseks tähtaja (dtl 178).

35. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kahjustuste likvideerimise maksumus

oleks saanud olla 20 eurot nagu kostjad viitavad. Tutvudes poolte vahel toimunud

sõnumivahetusega (dtl 99), siis on hageja sellele ka vastanud, et kui kostjad saavad

kahjustuse likvideerida 20 euro eest, siis on neil võimalus ise kahjustuse likvideerimisega

tegeleda. Kostjad seda ei teinud. Hageja on hagis selgitanud, et pakkus kostjatele esialgu

kompromissi korras hüvitada remondi eest 400 eurot, kuid kostjad sellega ei nõustunud

(dtl 45, p 1.4.4). Tutvudes arvetega nr 2501Õ036-102/1B ja 2502Õ036-102/1 ei nähtu, et

hageja oleks arvetel viidanud kompromissile nagu hageja on hagis selgitanud. Arvel nr

2501Õ036-102/1B on selgituseks lisatud, et seina parandamise eelarve on 400 eurot,

millest 100 eurot on materjalikulu ja 300 eurot töötasu (dtl 127). Arvestades, et

seinakahjustuse korral tuleks terve sein, kui mitte kõik sama ruumi seinad üle värvida

lähtub kohus kostjate esitatud pakkumiste ning hageja poolt arvetel 2501Õ036-102/1B ja

2502Õ036-102/1 kajastatud remontöödele kuluva summa keskmisest ning leiab, et

mõistlik ja põhjendatud kulu kahju likvideerimiseks on 235,50 (=400+100-250+192/4).

36. Pooled selle üle ei vaidle, et kostjad olid arvamuses, et kahjuhüvitis

tasaarvestatakse kostjate tagatise tagastamise nõudega.

37. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

38.

27.08.2023 seisuga ei olnud hageja enda nõuet kostjate tagatise tagastamise

nõudega veel tasaarvestanud (vt dtl 100 hageja 27.08.2023 kell 12.29 vastus kostjatele

„Me ei ole veel tasaarvestust teinud.“). 11.02.2025 e-kirjas on hageja märkinud, et hageja

tasaarvestas nõude 20.10.2023 (dtl 106). Arve nr 2501Õ036-102/1B tasaarvestust

kahjuhüvitisega ei kajasta (dtl 127). Hageja on 01.07.2025 selgitanud, et kostjate nõudel

parandas hageja arve nr 2501Õ036-102/1B arvega nr 2502Õ036-102/1 (dtl 128), et oleks

kajastatud 2023.aasta oktoobris toimunud tasaarvestus (dtl 133). Hageja ei ole esitanud

tasaarvestuse avaldust.

39. Eeltoodule tuginedes loeb seega kohus tasaarvestusavalduse esitamiseks

hagiavalduse esitamist, sest hagiavalduses on hageja selgeks toonud välja, et tasaarvestab

enda kahju hüvitamise nõude kostjate tasutud tagatisega.

40. Kostjad on viidanud kahju hüvitamise nõude aegumisele. VÕS § 338 lg 1 järgi

üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude

ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude

aegumistähtaeg on kuus kuud. Tulenevalt sama paragrahvi lõike 2 esimesest lausest algab

üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest.

41. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet

tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.

42. Seega, kuna kostjatel oli õigus nõuda tagatise tagastamist (VÕS § 337) ja kuivõrd

hageja õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne hageja kahjuhüvitise nõude aegumist

(03.02.2024), oli hagejal õigus tasaarvestada hagiavalduses nõue, mis oli aegunud.

43. Hageja ja kostja nõuded teineteise vastu tuleb seega tasaarvestada. Kostjate nõue

hageja vastu on väiksem (500,05 eurot (=500 eurot tagatis + aastane intress 0,05 eurot) kui

hageja nõuded kostja vastu (kahjuhüvitis 235,50 eurot, üürivõlgnevus 500 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis tasumata üürilt 183 eurot, kommunaalkulude võlgnevus

76,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kommunaalkulude summas 20,18 eurot,

sissenõudmiskulud 120 eurot). Kuna hageja on hagiavalduses avaldanud, et tasaarvestab

ka kommunaalkulude võlgnevuse, loeb kohus VÕS § 201 lg 1 ja 2 alusel hageja nõuetest

tasaarvestuse tulemusena esmalt tasutuks kahjuhüvitise 235,50 eurot, kommunaalkulude

võlgnevuse 76,23 eurot ja üürivõlgnevuse summas 188,27 eurot. Tasaarvestuse

tulemusena jääb hageja nõueteks kostjate vastu üürivõla nõue summas 311,73 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis kokku 203,18 eurot (=183 + 20,18) ja sissenõudmiskulud

120 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

44. Samuti tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista üüri maksmisega viivitamise

eest VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivis alates 24.03.2025 kuni nõude täieliku

tasumiseni 0,06% päevas. Hageja on taotlenud ka sissenõudmiskuludelt viivise

väljamõistmist alates 24.03.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus rahuldab ka selle nõude.

45. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja nõuda võlgnevuse üüri eest 500 eurot, millele

lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 183,30 eurot ja viivis alates 24.03.2025 kuni 500

euro täieliku tasumiseni 0,06% päevas. Hageja palun kostjatelt solidaarselt välja nõuda

kommunaalkulude võlgnevus summas 58 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud

viivis 20,18 eurot ja viivis alates 24.03.2025 kuni 58 euro täieliku tasumiseni 0,06%

päevas. Hageja kohtuvälised sissenõudmisekulud on 120 eurot VÕS § 113² lg 2 p 2 alusel,

millele lisandub viivis alates 24.03.2025 kuni tasumiseni VÕS-s sätestatud määras. Kohus

pidas põhjendatuks mõista kostjatelt hageja kasuks välja üürivõlgnevuse 311,73 eurot,

sissnõutavaks muutunud viivise kokku 203,18 eurot, viivise summalt 311,73 eurot alates

24.03.2025 kuni 311,73 euro tasumiseni 0,06% päevas, sissenõudmiskulu 120 eurot ja

viivise sissenõudmiskuludelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seaduses

sätestatud määras. Seega kohus rahuldas hageja nõude ca 72% ulatuses algselt nõutust.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 72% ulatuses solidaarselt

kostjate kanda ning 28% ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel seega kindlaks pärast otsuse

jõustumist.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik