Legislator Case Law & Legislation
3-26-107/3 AI generated

3-26-107/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-107/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja Mario Maasik esitas 08.01.2026 avalduse Pärnu Maakohtule. Avalduse sisuks on, ametnikke) ebavõrdselt ja tekitab vanglale varalist kahju. Kaebaja hinnangul on toime pandud

Legislator headnote

AI generated

3-26-107/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Avalduse sisuks on, ametnikke) ebavõrdselt ja tekitab vanglale varalist kahju. Kaebaja hinnangul on toime pandud

Keywords

AI generated
standing to appeal lack of standing post-flight grounds notice of defects hardship grounds unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-107

Määruse kuupäev

2. veebruar 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Mario Maasiku kaebus seoses ebavõrdse kohtlemisega

Menetlusosalised

Kaebaja Mario Maasik

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1. Kaebaja Mario Maasik esitas 08.01.2026 avalduse Pärnu Maakohtule. Avalduse sisuks on,

et Tartu Vangla huvijuht kuritarvitab huvitegevuse korraldamisel oma ametiseisundit, kohtleb

isikuid (huviringis tooteid valmistavaid kinnipeetavaid, tooteid osta soovivaid vangla-

ametnikke) ebavõrdselt ja tekitab vanglale varalist kahju. Kaebaja hinnangul on toime pandud

kuriteo tunnustega tegu (karistusseadustiku § 152 lg 1 p 1).

Kaebaja esitas 08.01.2026 ja 12.01.2026 kohtule täiendavad avaldused. Nende põhjal esitas

kaebaja avalduse kohtule eksituse tõttu ja tegelikult ei soovinud seda esitada.

2. Pärnu Maakohus leidis 09.01.2026.a määruses kohtuasjas 2-26-510, et tegemist on

haldusasjaga, ning edastas avalduse Tartu Halduskohtule.

3. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 07.01.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mis registreeriti kohtuasjana 3-26-50. Kaebaja küsis, kas ta saab pöörduda kohtu poole seoses

sellega, et isikuid ei kohelda vangla huvitegevuses võrdselt ja välditakse isikute kaasamist

vaimse puudujäägi tõttu. Kohus selgitas 14.01.2026.a määruses kaebajale põhjalikult, kuidas

saab isik esitada halduskohtule kaebuse. S.h selgitas kohus, et kaebaja tuleb välja tuua

konkreetne vaidluse all olev haldusakt või toiming ning põhjendada, kuidas rikub see kaebaja

õigusi. Kohus tagastas kaebuse 29.01.2026.a määrusega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud

kaebuse puudusi. Määrus ei ole jõustunud.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel,

kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning

varasem kaebus on kohtu menetluses.

Kohtu hinnangul saab nii kohtuasjas 3-23-50 kui ka praeguses kohtuasjas esitatud kaebusi

käsitleda tuvastamiskaebustena - kaebaja soovib, et kohus teeks kindlaks isikute ebavõrdse

kohtlemise huvitegevuse korraldamisel Tartu Vanglas. Kaebuse alust saab mõlemas

kohtuasjas pidada samaks. Isikute ebavõrdse kohtlemise kirjeldus on küll kohtuasjades

mõnevõrra erinev, kuid mõlema kaebuse aluseks on, et isikuid ei kohelda võrdselt.

Kohtuasjas 3-26-50 on küll tehtud menetlust lõpetav lahend, kuid see ei ole jõustunud. Kuni

lahendi jõustumiseni ei saa kaebaja esitada samas nõudes ja alusel uut kaebust. Pärast lahendi

jõustumist saab kaebaja soovi korral esitada kaebuse uuesti (eeldusel, et seda lubab

kaebetähtaeg).

5. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse oleks saanud tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik saab

kaebuse esitada üksnes oma õiguste kaitseks.

See tähendab, et kaebajal tuleb kaebuses välja tuua, kuidas on teda ennast huvitegevuse

läbiviimisel ebavõrdselt koheldud. Kaebaja ei saa tugineda teiste isikute (näiteks

vanglaametnikud, teised kinnipeetavad) ebavõrdsele kohtlemisele, teisele isikule (vanglale)

kahju tekitamisele või avalikule huvile. Kui kaebaja soovib tulevikus esitada kaebuse uuesti,

siis tuleb kaebajal eeltooduga arvestada. Kaebajal tuleb lisaks arvestada selgitustega, mida

kaebajale on kaebuse esitamise kohta antud 14.01.2026.a määruses kohtuasjas 3-26-50.

Kui kaebaja hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on kaebajal õigus esitada

uurimisasutusele kuriteoteade. Halduskohtu pädevuses ei ole kuritegude uurimine või

kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud vaidluste lahendamine.

6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks