1-25-6011/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. veebruaril 2026. a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-6011

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Raivo Sirela süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 199

lg 2 p 9 - järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. novembri 2025. a otsus lühimenetluses

Apellandid

süüdistatav Raivo Sirela

süüdistatava kaitsja Liis Suik

Süüdistatav

Raivo Sirela, isikukood

35203130442, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Kristina Kivi

Kaitsja

Liis Suik

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Jätta süüdistatava Raivo Sirela ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata.

2. Liis Suik Advokaadibüroo vandeadvokaadile Liis Suigile makstava riigi õigusabi

tasu suuruseks 133,92 eurot ja jätta see summa Raivo Sirela kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule

alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud.

1. Prokuratuur süüdistas Raivo Sirelat KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, sest varemgi pidevalt

vargusi toime pannud süüdistatav üritas 4. septembril 2025. a varastada viina ja õlut, mis

maksid kokku 8,13 eurot ning 15. septembril 2025. a erinevaid toidukaupu ja alkoholi

kogumaksumusega 74,15 eurot.

2. Harju Maakohus tunnistas Raivo Sirela 25. novembri 2025. a otsusega süüdi ja karistas teda

KarS §-de 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta, mida vähendati KrMS § 238 lg 2

alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 8 kuu pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2

alusel eelmise, Harju Maakohtu 25. augusti 2025. a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata 5

kuu 15 päeva vangistuse võrra. Raivo Sirelale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 15 päeva

vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistus 17 päeva. Kandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 28 päeva vangistust ja see hakkas kulgema 25. novembrist

2025. a.

3. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii.

3.1 KarS 199 lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni viieaastane vangistus. Raivo Sirela süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem järgmistel põhjustel:

-

süüdistus hõlmas ja süü leidis tõendamist kahe varguse episoodi toimepanemises,

millest mõlemad jäid katsestaadiumisse;

-

kaup, mida Raivo Sirela proovis varastada, tagastati kauplusele rikkumata kujul ning

varalist kahju seega tegudega ei kaasnenud;

-

Raivo Sirela karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole.

3.2 Karistuse eripreventiivse toime puhul tuleb silmas pidada järgmist:

-

Raivo Sirelat on varem korduvalt karistatud, süüdistataval on 8 kehtivat kriminaal- ja

4 väärteokaristust, millest enamik on mõistetud varavastaste süütegude eest. Lisaks on

Raivo Sirelal 40 arhiveeritud kriminaalkaristust, millest pea kõik puudutavad

varavastaseid kuritegusid;

-

viimati karistati Raivo Sirelat Harju Maakohtu 25. augusti 2025 otsusega nr 1-25-4418

KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi liitkaristusena vangistusega 7 kuud ja 7

päeva alates päevast, mil ta ilmub vabatahtlikult vangistust kandma. Vangistust pidi ta

kandma asuma hiljemalt 1. oktoobril 2025, kuid ta pani ta 4. ja 15. septembril 2025

toime uued varguse episoodid, mille tõttu peeti ta 15. septembril 2025 varguse katse

toimepanemiselt kahtlustatavana kinni.

3.3 Ülaltoodu tõttu on põhjust väita, et Raivo Sirela ei ole talle varasemalt mõistetud

karistustest järeldusi teinud. Raske haigus, mida süüdistatav põeb, tema alkoholisõltuvust ei

mõjuta ning soov kohtuda suvel oma lähedastega käitumist ei muuda. Kokkuvõtlikult tuleb

Raivo Sirelat karistada taas vangistusega, kuid see peab olema raskem, kui eelmise

kohtuotsusega talle mõistetud sai. Kohtupraktikas kujunenud põhimõtte järgi peab iga järgnev

karistus samaliigilise süüteo eest olema raskem.

3.4 Raivo Sirelale mõistetavat vangistust asendada või tingimisi kohaldamata jätta ei saa, sest:

-

Raivo Sirela on alkoholisõltlane, kes ei suuda varastamisest hoiduda ja sellepärast ei

sobi ta kriminaalhooldusele ega tegema üldkasulikku tööd;

-

Raivo Sirelat on varem korduvalt karistatud, sealjuures on süüdistatav kandnud ka

reaalset vangistust. See teda mõjutanud pole;

-

Raivo Sirela kahetsuse siiruses on põhjust kahelda.

4. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks 17. detsembril 2025. a. Vanglas viibiv

süüdimõistetu sai motiveeritud kohtuotsuse kätte samal päeval.

Süüdistatava kaitsja apellatsioon.

5. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist Raivo Sirelale mõistetud karistuse osas ning

uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavale oluliselt leebem karistus. Kaitsja on

seisukohal, et maakohus ei lähtunud Raivo Sirela süü suurusest ega arvestanud asjaoludega,

mis võiksid süüdistatava suguse inimese elukäiku ja iseloomuomadusi silmas pidades parimat

mõju avaldada selleks, et isik käituks edaspidi õiguskuulekalt. Maakohus ei arvestanud Raivo

Sirela puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et ta tunnistas juba menetluse algfaasis tegude

toimepanemist ning andis põhjalikke selgitusi. Raivo Sirela teadvustab, et kuriteod on suuresti

tingitud alkoholi tarvitamisest, kuid XXX tõttu ta seda enam pärast vabanemist teha ei või.

Süüdistatava apellatsioon.

6. Raivo Sirela märgib järgmist:

-

ta proovis uurijale 16. septembril edutult selgeks teha, et tal oli kaasas ainult seljakott.

Teise koti ta leidis riiulite vahelt ja kui ta oleks väljunud kassade kaudu, poleks keegi

midagi tähele pannud. Uurija viitas, et tal on deliirium, midagi sellepärast kirja ei

pannud ja lubas tagasi tulla, aga ei tulnud ja ta ei tea, mis kirja sai, sest toimikut talle

ei näidatud;

-

tegelikult oli ta hingelise erutuse seisundis, sest temalt rööviti päise päeva ajal 200

eurot sularaha;

-

tal on jäänud elada vaid paar kuud. Teda päästaks operatsioon, milleks vanglal raha

pole. Vajaliku raha annaks tütar, kes tuleb suvel oma lastega Austraaliast Eestisse, sest

emal on 75 juubel ning siis oleks tal ainukene võimalus oma lapselapsi näha;

-

talle mõistetud karistus on liiga raske. Hiljuti saabus vanglasse 8 korda karistatud

inimene, kes oli toime pannud 7 varguse episoodi ning tollele mõisteti karistuseks

ainult 6 kuud vangistust;

-

ta ei saa vanglas vajalikku sõltuvusravi ning tema ülalpidamine läheb riigile maksma

ca 60 000 eurot.

Ringkonnakohtu seisukoht.

9. Kolleegium leiab, et Raivo Sirela ja tema kaitsja apellatsioonidel pole edulootust.

10. Maakohus lahendas Raivo Sirela süüküsimuse tõendite põhjal, tõendikogumisse kuulusid

ka videosalvestised, sest turvakaamerad jäädvustasid mõlemal korral selle, kuidas süüdistatav

müügisaalist asju võtab. Kooskõlas KrMS § 63 lg 1 on kriminaalasjas tõendiks süüdistatava

ütlus, mitte apellatsioonis esitatud selgitus. Kohtu viide, et kohtueelses menetluses oma

tegusid tunnistanud süüdistatav avaldas istungil soovi jääda nende ütluste juurde, on õige.

Kooskõlas KrMS § 224 lg-te 1 ja 11 tutvustatakse kriminaaltoimikut kaitsjale ning siis, kui

kaitsja osavõtt toimiku tutvustamisest pole kohustuslik, süüdistatava taotlusel prokuröri

valitud viisil. Seda, et kaitsja toimikuga ei tutvunud või tema taotlus toimikuga tutvumiseks

jäi rahuldamata, süüdistatav ei väida.

11. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse

sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Maakohu kaalutlusõigusesse ringkonnakohus sekkuda ei

või, sest kohus ei ole Raivo Sirelale karistust mõistes teinud selliseid vigu, mis annaks alust

süüdistatavale leebema karistuse mõistmiseks. Nii näiteks jääb Raivo Sirelale mõistetud 1

aasta pikkune vangistus sanktsiooni alam-, mitte kesk- või ülemmäära lähedale. Maakohtu

argumente, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lisaks teosüüle arvestada ka isiku

minevikukäitumisest tingitud karistustundlikkust ja tulevikuprognoosi tema käitumise osas,

toetab kehtiv kohtupraktika (RKKKo 1-22-227). Karistust mõistes võidaksegi reageerida

rangemalt siis, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud (RKKKo 3-1-1-

26-03).

12. Kinnipeetule tagatakse nii arstiabi kui ka kokkusaamised lähedastega VangS sätestatud

alustel ja korras.

13. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud

apellatsioonid läbi vaatamata.

14. Raivo Sirela kaitsja esitas taotluse 133,92 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja

hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning

kulutas nendele toimingutele 1 tund ja 15 minutit. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane

pole ning apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu

rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Liis Suik Advokaadibüroo

vandeadvokaadile Liis Suigile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 133,92 eurot. See

summa tuleb jätta Raivo Sirela kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/