2-20-17974/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
Legislator headnote
AI generated2-20-17974/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: septembri 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. veebruar 2026
Tsiviilasja number
2-20-17974
Tsiviilasi
E.X-i kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. septembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Credit.ee OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Credit.ee OÜ
(registrikood 11898079), seaduslik esindaja Alar East
Vastustaja
(võlgnik):
E.X
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikud (võlausaldajad):
1. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
2. Bondora AS (registrikood 11483929)
3. Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964)
4. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)
5. Swedbank AS (registrikood 10060701)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri
2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.
2. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Credit.ee OÜ kanda.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2020. a määrusega kuulutati välja E.X-i (võlgnik) pankrot ja
pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 21. juuni 2021. a määrusega
lõpetati võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku
kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti nimetamata ja võlgnikku ennast
kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnikku kohustati esitama kohtule aruandeid kaks
korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord
aastas, 15. juunil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustused kokku 17 446 eurot 26 senti (II rahuldamisjärgu nõuded).
2. Võlgnik esitas kohtule aruande 31. detsembril 2021, 30. juunil 2022, 31. detsembril 2022,
30. juunil 2023, 1. jaanuaril 2024, 30. juunil 2024, 29. detsembril 2024 ning lõpparuande 28.
juulil 2025.
3. Võlgnik esitas 28. juulil 2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja
kohustustest vabastamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4. Tartu Maakohus vabastas 25. septembri 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses
täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule
pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud
korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi
pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud
kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud
pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest
vabastamisest keeldumiseks.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega,
ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse algusperioodil ettevõttes XXXXXXXX
OÜ ning alates 2023. aasta veebruarist, mil tervislik seisund ei võimaldanud tal enam antud
ettevõttes töötada, oli võlgnik registreeritud Töötukassas. Seejärel tegi võlgnik lühiajalisi töid
GoWorkaBit Estonia OÜ vahendusel ning töötas ettevõttes XXXXXXXX. 2024. aasta
jaanuaris asus võlgnik tööle ettevõttes XXXXXXXX OÜ. Alates 1. veebruarist 2024 oli
võlgnik töövõimetuslehel raseduse tõttu seoses terviseseisundile vastava töö puudumisega
ettevõttes. Võlgnikul sündis 2024. aasta suvel laps, misjärel on võlgnik hooldanud oma last.
Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime.
Kohus leidis, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit menetluse kestel ja lapse
hooldamise vajadust viimasel aastal ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise
kohustust.
PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast
elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja
usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik on esitanud kohtule õigeaegselt kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav ning
on teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu.
PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku
sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus,
töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi.
Võlgnikul on alates 2024. aasta juulist üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise
menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi
saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete
tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja
väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvel 674 euro 56 sendi
ulatuses. Võlgnikule kuulub ettevõte osakapitaliga 2500 eurot, mille kohta esitati 22. märtsil
2021 kohtule pankrotiavaldus, mis puuduste tõttu jäeti menetlusse võtmata. Ettevõtte
majandustegevus on lõppenud 2020. aastal ning käesolevaks ajaks on esitamata
majandusaasta aruanded 2021.–2024. aastate kohta. Võlgnikul muu vara puudub. Kohtule
teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud vara, mille väärtusest poole oleks ta
pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes
majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine
võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11).
Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles
näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on
täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda
mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastada.
MÄÄRUSKAEBUS
5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub
tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või muuta
maakohtu määrust selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus ja jätta
võlgnik võlgadest vabastamata.
Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud valesti
materiaalõiguse norme ja jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.
Maakohus oleks pidanud tulenevalt PankrS § 175 lg--st 3 esitama enne määruse tegemist
võlausaldajatele teate, kas nad soovivad olla ära kuulatud suuliselt või esitada seisukohad
kirjalikult. Maakohus ei teavitanud võlausaldajaid võimalusest esitada seisukoht või olla ära
kuulatud.
Võlgniku esitatud aruanded ei olnud võlausaldajale kättesaadavad e-toimiku vahendusel enne,
kui võlausaldaja palus kohtult juurdepääsu selleks, et koostada määruskaebus. Varasemalt
jättis maakohus võlausaldaja taotluse tagada aruannetele juurdepääs rahuldamata, st kohus
keeldus menetluse vältel võlausaldajale infot avaldamast.
PankrS § 175 lg 2 p 2 oli kohustav norm ega näinud ette kohtule kaalutlusõigust. Võimalus
vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga
võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused,
mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 3-2-1-49-16, p 15).
Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Maakohus ei ole
arvesse võtnud võlgniku tegelikke sissetulekuid ning arvestanud võlausaldajatele seaduse
järgi loovutamisele kuuluva osa suurust.
Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-tes 2–3 sätestatud kohustusi, kahjustanud
sellega võlausaldajate huve ning kohtul tulnuks materiaalõiguse norme õigesti kohaldades
PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
Võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Võlgnikul on PankrS § 173 lg 3 kohaselt kohustus
loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi.
Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul on üks ülalpeetav alates juulist 2024. Võlgnik jättis
perioodil juuli 2023 – juuni 2024 võlausaldajatele väljamaksed tegemata, st võlausaldajatele
loovutamata kokku 868 eurot 59 senti.
Maakohus on jätnud asjaolud tuvastamata, olgugi, et võlgnik esitas kõik aruanded ja
pangakonto väljavõtted. Maakohtul tuleks kontrollida terve võlgadest vabastamise perioodi
kohta, kas võlgnik on õigesti täitnud loovutamiskohustust. Võlgnik ei saa teha väljamakseid
võlausaldajatele enda suva järgi. Võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik
kordagi kohtu poole pöördunud, kuna tal ei ole pädevust täita usaldusisiku ülesandeid.
Võlgnik on teinud väljamakseid kolmandatele isikutele, kes ei ole pankrotimenetluses
tunnustatud võlausaldajad – nt A.A. (kuni 150 eurot korraga), B.B. (80 eurot korraga). Suurtes
summades väljamaksed kolmandatele isikutele kahjustavad võlausaldajate huve. Seega on
võlgnik tahtlikult rikkunud kohustust teha väljamakseid kohtumäärusega tunnustatud
võlausaldajatele (st rikkunud PankrS § 173 lg-id 2 ja 3 ja § 172 lg-t 2).
Lisaks nähtub võlgniku pangakonto väljavõttelt, et võlgnik on teinud makseid Autosõit OÜ-
le, ilmselt sõiduki juhtimisõiguse koolituse raames. Võlgadest vabastamise perioodi jooksul ei
ole esmatähtis juhtimisõiguse omandamine ja seesugusel koolitusel käimine isiklikest
vahenditest. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas meelelahutusliku iseloomuga koolitus ja
juhtimisõiguse omandamine on lubatav kulu olukorras, kus võlgnik peab andma endast
parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning viibib vanemapuhkusel.
Võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid
kohustusi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-57021 sedastanud, et olukorras,
kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas ulatuses, kui
võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu.
Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse
rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnikul tuleb pidada arvet ja olla kohusetundlik
terve menetluse jooksul.
Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, et kohustustest vabastamise võimalus on ette
nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse
saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud
automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm
04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Olukorda, kus võlgnik ei tee seaduses toodud ulatuses
võlausaldajatele väljamakseid, kuid samal ajal teeb suurtes summades ülekandeid
kolmandatele isikutele ja osaleb juhtimisõiguse omandamise koolitusel, ei saa pidada
selliseks, et võlgnik on andnud endast parima.
VÕLGNIKU SEISUKOHT
6. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu.
Võlausaldaja väited ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ega vasta olulises
osas tegelikele asjaoludele.
Juhilubade tegemine oli vältimatult vajalik. Võlgnik elab väikelinnas, kus sobivaid
töövõimalusi ja teenuseid ei ole käepärast. Liikumisvõimalus on vajalik nii töö leidmiseks,
igapäevatoimetuste korraldamiseks kui arsti külastamiseks. Võlgnikul on terviseprobleemid
ning kehtiv töövõimetus, mistõttu ta vajab regulaarselt erinevaid arsti visiite, mis asuvad tema
elukohast kaugemal. Seetõttu oli juhilubade tegemine mitte luksus, vaid vajalik ja praktiline
kulu, toetades nii võlgniku tervise eest hoolitsemist kui tulevast töövõimet ja sissetuleku
teenimise võimalust.
Maksete tegemine M.T.le ei olnud raha kõrvaletõstmine. M.T. on võlgniku elukaaslane,
kellega ta jagab majapidamiskulusid. Tehtud maksed olid seotud tavapäraste elamiskuludega
(toit, üür, kommunaalid, lapsega seotud kulud). Need kulud ei olnud pahatahtlikud ega
suunatud võlausaldajate kahjustamiseks.
Võlgnik selgitab A.A.ga seotud ülekande puhul, et see pärineb varasemast perioodist ning
kõik tookordsed tehingud olid seotud igapäevaste ja praktiliste kuludega. Täpset tehingu
detaili ei ole ajaliselt enam võimalik rekonstrueerida, kuid võlgnik kinnitab, et tegemist ei
olnud raha kõrvaletõstmise ega võlausaldajate huve kahjustava tegevusega.
Võlgnik on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning mitte ühegi tehingu puhul ei ole
olnud eesmärgiks kohustuste vältimine või kellelegi põhjendamatu eelistuse andmine.
Võlgnik on esitanud kõik nõutud andmed ja dokumendid. Võlgniku majanduslikku olukorda
mõjutas rasedus, lapse sünnitusjärgne periood, terviseprobleemid, töövõimetus ning piiratud
töövõimalused. Võlgnik on teinud endast parima, et kohustusi täita, ega ole tegutsenud
eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
7. Võlausaldajad Swedbank AS, Bondora AS ja Evergreen Capital OÜ ei esitanud
määruskaebuse kohta seisukohta. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas, et toetab esitatud
määruskaebust.
Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance OÜ-lt ja
esitas nõude loovutamise lepingu. Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on
põhjendatud ja tuleks rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse
resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §
667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
9. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 21. juuni 2021. a
määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku
ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 17 446 eurot
26 senti. Määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses täitmata jäänud jaotise suuruseks oli 792
eurot 41 senti. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel
tasunud määruskaebuse esitajale kokku 41 eurot 77 senti. Ülejäänud võlausaldajad ei ole
maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, vaidlustanud.
10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne
nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud
menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit
2020 kehtinud PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne
2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise
otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse
kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus
otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga.
11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud PankrS § 175 lg-t 3, mis sätestas, et
kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud
usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist asjasse puutuva normiga, sest see
reguleerib võlausaldajate ärakuulamist juhul, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest
vabastamast. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise kohustust,
kuigi see võib olla mõistlik. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on saanud esitada
võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohti määruskaebemenetluses.
12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,
samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.
PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;
2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2
alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, põhjusel et võlgnik on
süüliselt rikkunud oma PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja kahjustanud
sellega võlausaldajate huve.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173
tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus leidis, et võlgnik on täitnud
loovutamiskohustust. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd võlgniku töö- või
teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel
usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete
tegemine võlausaldajatele on aga usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.
15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku
määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik
kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita
üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus
võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s
173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte
kohaldamine võlausaldajate huvide kahjustamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste
rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuse väited, mille kohaselt
saab pidada võlgnikku oma kohustusi süüliselt rikkunuks ja võlausaldajate huve kahjustanuks
seetõttu, et võlgnik on teinud makseid kolmandatele isikutele ja Autosõit OÜ-le. Puudub alus
väita, et võlgnik tegi neid makseid võlausaldajatele väljamaksmiseks arvestatavate summade
arvelt ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.
Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud makseid Autosõit
OÜ-le veebruar 2024 – mai 2024. Võlgnik ei teeninud määruskaebuse esitaja enda koostatud
arvestuse kohaselt nendel kuudel tulu üle määra, mida võlgnik ei pidanud võlausaldajatele
väljamaksmiseks üle andma. Eelöeldu kehtib vähemalt osaliselt ka määruskaebuses toodud
maksete kohta kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda ka
võlgniku selgituses, mille kohaselt maksed kolmandatele isikutele (sh võlgniku elukaaslasele)
on seotud igapäevaste kuludega.
17. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus
olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku
usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus
kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb
kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s
172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohus peab
võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku
kohustusi menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (RKTKm 30.10.2019, 2-
11-24696, p 27).
Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli
kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise
usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).
Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
18. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance
OÜ-lt ja esitas nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingust (dtl 451 jj, 500 jj) ei
tulene, on loovutatud on mh praeguses pankrotimenetluses tunnustatud nõue.
19. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171
lg 1 alusel määruskaebuse estiaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)