Legislator Case Law & Legislation
2-20-17974/62 AI generated

2-20-17974/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-17974/62
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

Legislator headnote

AI generated

2-20-17974/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: septembri 2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim bank guarantee claim event bank credit balance damage to credit consumer credit revocation fraudulent bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-20-17974

Tsiviilasi

E.X-i kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), seaduslik esindaja Alar East

Vastustaja

(võlgnik):

E.X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

2. Bondora AS (registrikood 11483929)

3. Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964)

4. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

5. Swedbank AS (registrikood 10060701)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Credit.ee OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri

2025. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Credit.ee OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2020. a määrusega kuulutati välja E.X-i (võlgnik) pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 21. juuni 2021. a määrusega

lõpetati võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti nimetamata ja võlgnikku ennast

kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnikku kohustati esitama kohtule aruandeid kaks

korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord

aastas, 15. juunil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 17 446 eurot 26 senti (II rahuldamisjärgu nõuded).

2. Võlgnik esitas kohtule aruande 31. detsembril 2021, 30. juunil 2022, 31. detsembril 2022,

30. juunil 2023, 1. jaanuaril 2024, 30. juunil 2024, 29. detsembril 2024 ning lõpparuande 28.

juulil 2025.

3. Võlgnik esitas 28. juulil 2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus vabastas 25. septembri 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule

pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud

korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi

pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud

pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega,

ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse algusperioodil ettevõttes XXXXXXXX

OÜ ning alates 2023. aasta veebruarist, mil tervislik seisund ei võimaldanud tal enam antud

ettevõttes töötada, oli võlgnik registreeritud Töötukassas. Seejärel tegi võlgnik lühiajalisi töid

GoWorkaBit Estonia OÜ vahendusel ning töötas ettevõttes XXXXXXXX. 2024. aasta

jaanuaris asus võlgnik tööle ettevõttes XXXXXXXX OÜ. Alates 1. veebruarist 2024 oli

võlgnik töövõimetuslehel raseduse tõttu seoses terviseseisundile vastava töö puudumisega

ettevõttes. Võlgnikul sündis 2024. aasta suvel laps, misjärel on võlgnik hooldanud oma last.

Võlgnikul oli kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime.

Kohus leidis, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit menetluse kestel ja lapse

hooldamise vajadust viimasel aastal ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise

kohustust.

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule õigeaegselt kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav ning

on teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu.

PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku

sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus,

töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, tulumaksutagastus ning lähedaste rahaline abi.

Võlgnikul on alates 2024. aasta juulist üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete

tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja

väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvel 674 euro 56 sendi

ulatuses. Võlgnikule kuulub ettevõte osakapitaliga 2500 eurot, mille kohta esitati 22. märtsil

2021 kohtule pankrotiavaldus, mis puuduste tõttu jäeti menetlusse võtmata. Ettevõtte

majandustegevus on lõppenud 2020. aastal ning käesolevaks ajaks on esitamata

majandusaasta aruanded 2021.–2024. aastate kohta. Võlgnikul muu vara puudub. Kohtule

teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud vara, mille väärtusest poole oleks ta

pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leidis, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11).

Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles

näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on

täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid enda

mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule või muuta

maakohtu määrust selliselt, et lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus ja jätta

võlgnik võlgadest vabastamata.

Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud valesti

materiaalõiguse norme ja jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

Maakohus oleks pidanud tulenevalt PankrS § 175 lg--st 3 esitama enne määruse tegemist

võlausaldajatele teate, kas nad soovivad olla ära kuulatud suuliselt või esitada seisukohad

kirjalikult. Maakohus ei teavitanud võlausaldajaid võimalusest esitada seisukoht või olla ära

kuulatud.

Võlgniku esitatud aruanded ei olnud võlausaldajale kättesaadavad e-toimiku vahendusel enne,

kui võlausaldaja palus kohtult juurdepääsu selleks, et koostada määruskaebus. Varasemalt

jättis maakohus võlausaldaja taotluse tagada aruannetele juurdepääs rahuldamata, st kohus

keeldus menetluse vältel võlausaldajale infot avaldamast.

PankrS § 175 lg 2 p 2 oli kohustav norm ega näinud ette kohtule kaalutlusõigust. Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga

võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused,

mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 3-2-1-49-16, p 15).

Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Maakohus ei ole

arvesse võtnud võlgniku tegelikke sissetulekuid ning arvestanud võlausaldajatele seaduse

järgi loovutamisele kuuluva osa suurust.

Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-tes 2–3 sätestatud kohustusi, kahjustanud

sellega võlausaldajate huve ning kohtul tulnuks materiaalõiguse norme õigesti kohaldades

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

Võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Võlgnikul on PankrS § 173 lg 3 kohaselt kohustus

loovutada võlausaldajatele 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi.

Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul on üks ülalpeetav alates juulist 2024. Võlgnik jättis

perioodil juuli 2023 – juuni 2024 võlausaldajatele väljamaksed tegemata, st võlausaldajatele

loovutamata kokku 868 eurot 59 senti.

Maakohus on jätnud asjaolud tuvastamata, olgugi, et võlgnik esitas kõik aruanded ja

pangakonto väljavõtted. Maakohtul tuleks kontrollida terve võlgadest vabastamise perioodi

kohta, kas võlgnik on õigesti täitnud loovutamiskohustust. Võlgnik ei saa teha väljamakseid

võlausaldajatele enda suva järgi. Võlgadest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik

kordagi kohtu poole pöördunud, kuna tal ei ole pädevust täita usaldusisiku ülesandeid.

Võlgnik on teinud väljamakseid kolmandatele isikutele, kes ei ole pankrotimenetluses

tunnustatud võlausaldajad – nt A.A. (kuni 150 eurot korraga), B.B. (80 eurot korraga). Suurtes

summades väljamaksed kolmandatele isikutele kahjustavad võlausaldajate huve. Seega on

võlgnik tahtlikult rikkunud kohustust teha väljamakseid kohtumäärusega tunnustatud

võlausaldajatele (st rikkunud PankrS § 173 lg-id 2 ja 3 ja § 172 lg-t 2).

Lisaks nähtub võlgniku pangakonto väljavõttelt, et võlgnik on teinud makseid Autosõit OÜ-

le, ilmselt sõiduki juhtimisõiguse koolituse raames. Võlgadest vabastamise perioodi jooksul ei

ole esmatähtis juhtimisõiguse omandamine ja seesugusel koolitusel käimine isiklikest

vahenditest. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas meelelahutusliku iseloomuga koolitus ja

juhtimisõiguse omandamine on lubatav kulu olukorras, kus võlgnik peab andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning viibib vanemapuhkusel.

Võlgniku tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid

kohustusi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-14-57021 sedastanud, et olukorras,

kus võlgnikul on piisavalt vahendeid võlausaldajate nõuete tasumiseks suuremas ulatuses, kui

võlgnik seda teeb, ei saa väita, et võlgnik on olnud pelgalt hooletu.

Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse

rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnikul tuleb pidada arvet ja olla kohusetundlik

terve menetluse jooksul.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, et kohustustest vabastamise võimalus on ette

nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõikidele isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm

04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14). Olukorda, kus võlgnik ei tee seaduses toodud ulatuses

võlausaldajatele väljamakseid, kuid samal ajal teeb suurtes summades ülekandeid

kolmandatele isikutele ja osaleb juhtimisõiguse omandamise koolitusel, ei saa pidada

selliseks, et võlgnik on andnud endast parima.

VÕLGNIKU SEISUKOHT

6. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu.

Võlausaldaja väited ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ega vasta olulises

osas tegelikele asjaoludele.

Juhilubade tegemine oli vältimatult vajalik. Võlgnik elab väikelinnas, kus sobivaid

töövõimalusi ja teenuseid ei ole käepärast. Liikumisvõimalus on vajalik nii töö leidmiseks,

igapäevatoimetuste korraldamiseks kui arsti külastamiseks. Võlgnikul on terviseprobleemid

ning kehtiv töövõimetus, mistõttu ta vajab regulaarselt erinevaid arsti visiite, mis asuvad tema

elukohast kaugemal. Seetõttu oli juhilubade tegemine mitte luksus, vaid vajalik ja praktiline

kulu, toetades nii võlgniku tervise eest hoolitsemist kui tulevast töövõimet ja sissetuleku

teenimise võimalust.

Maksete tegemine M.T.le ei olnud raha kõrvaletõstmine. M.T. on võlgniku elukaaslane,

kellega ta jagab majapidamiskulusid. Tehtud maksed olid seotud tavapäraste elamiskuludega

(toit, üür, kommunaalid, lapsega seotud kulud). Need kulud ei olnud pahatahtlikud ega

suunatud võlausaldajate kahjustamiseks.

Võlgnik selgitab A.A.ga seotud ülekande puhul, et see pärineb varasemast perioodist ning

kõik tookordsed tehingud olid seotud igapäevaste ja praktiliste kuludega. Täpset tehingu

detaili ei ole ajaliselt enam võimalik rekonstrueerida, kuid võlgnik kinnitab, et tegemist ei

olnud raha kõrvaletõstmise ega võlausaldajate huve kahjustava tegevusega.

Võlgnik on kogu menetluse vältel tegutsenud heas usus ning mitte ühegi tehingu puhul ei ole

olnud eesmärgiks kohustuste vältimine või kellelegi põhjendamatu eelistuse andmine.

Võlgnik on esitanud kõik nõutud andmed ja dokumendid. Võlgniku majanduslikku olukorda

mõjutas rasedus, lapse sünnitusjärgne periood, terviseprobleemid, töövõimetus ning piiratud

töövõimalused. Võlgnik on teinud endast parima, et kohustusi täita, ega ole tegutsenud

eesmärgiga kahjustada võlausaldajate huve.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

7. Võlausaldajad Swedbank AS, Bondora AS ja Evergreen Capital OÜ ei esitanud

määruskaebuse kohta seisukohta. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas, et toetab esitatud

määruskaebust.

Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance OÜ-lt ja

esitas nõude loovutamise lepingu. Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on

põhjendatud ja tuleks rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS §

667 lg 1, § 659 ja § 657 lg 1 p 21).

9. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 21. juuni 2021. a

määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku

ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 17 446 eurot

26 senti. Määruskaebuse esitaja pankrotimenetluses täitmata jäänud jaotise suuruseks oli 792

eurot 41 senti. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

tasunud määruskaebuse esitajale kokku 41 eurot 77 senti. Ülejäänud võlausaldajad ei ole

maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, vaidlustanud.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne

nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit

2020 kehtinud PankrS § 175 lg 1 nägi ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne

2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise

otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus

otsustama võlgniku kohustustest vabastamise 1. juuli 2025 seisuga.

11. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud PankrS § 175 lg-t 3, mis sätestas, et

kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole tegemist asjasse puutuva normiga, sest see

reguleerib võlausaldajate ärakuulamist juhul, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast. Praegusel juhul maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ning sellisel juhul ei tulene seadusest võlausaldajate ärakuulamise kohustust,

kuigi see võib olla mõistlik. Määruskaebuse esitaja ja teised võlausaldajad on saanud esitada

võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohti määruskaebemenetluses.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 nägi ette, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, põhjusel et võlgnik on

süüliselt rikkunud oma PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus leidis, et võlgnik on täitnud

loovutamiskohustust. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd võlgniku töö- või

teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel

usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda loovutamiskohustust. Väljamaksete

tegemine võlausaldajatele on aga usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.

15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus jättis võlgnikule usaldusisiku

määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Seega oli võlgnik

kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata jätmist saab võlgnikule ette heita

üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma sama seaduse §-s

173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega eeldab sätte

kohaldamine võlausaldajate huvide kahjustamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste

rikkumisega, usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka määruskaebuse väited, mille kohaselt

saab pidada võlgnikku oma kohustusi süüliselt rikkunuks ja võlausaldajate huve kahjustanuks

seetõttu, et võlgnik on teinud makseid kolmandatele isikutele ja Autosõit OÜ-le. Puudub alus

väita, et võlgnik tegi neid makseid võlausaldajatele väljamaksmiseks arvestatavate summade

arvelt ja kahjustas sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud makseid Autosõit

OÜ-le veebruar 2024 – mai 2024. Võlgnik ei teeninud määruskaebuse esitaja enda koostatud

arvestuse kohaselt nendel kuudel tulu üle määra, mida võlgnik ei pidanud võlausaldajatele

väljamaksmiseks üle andma. Eelöeldu kehtib vähemalt osaliselt ka määruskaebuses toodud

maksete kohta kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda ka

võlgniku selgituses, mille kohaselt maksed kolmandatele isikutele (sh võlgniku elukaaslasele)

on seotud igapäevaste kuludega.

17. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda usaldusisikuks, peab kohus

olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Kui kohus on võlgniku

usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause järgi ka kohustus

kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud kohustuse raames tuleb

kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt hakkama PankrS §-s

172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 18). Kohus peab

võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse olemust ja võlgniku

kohustusi menetluse alguses, aga vajaduse korral ka menetluse vältel (RKTKm 30.10.2019, 2-

11-24696, p 27).

Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, oli

kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise

usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5).

Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

18. Aktiva Finance Group OÜ teatas, et on omandanud nõude loovutuse teel ВВ Finance

OÜ-lt ja esitas nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingust (dtl 451 jj, 500 jj) ei

tulene, on loovutatud on mh praeguses pankrotimenetluses tunnustatud nõue.

19. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171

lg 1 alusel määruskaebuse estiaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)