3-23-2035/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-23-2035 Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad B.E kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 09.05.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 2 tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2023 korralduse nr 697 tühistamiseks Kaebaja - B.E, esindajad Ilmo Maaroos ja T.S Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb RESOLUTSIOON 1. Kinnitada haldusasjas nr 3-23-2035 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev kompromiss: 1. Kaebaja loobub YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr xxxxxxxxxx) taastamisest eesmärgiga seadustada õigusliku aluseta püsitatud (uus)ehitis YYY kinnistul. 2. Kaebaja mõistab, et YYY kinnistul omavoliliselt lammutatud elamu (koodiga nr xxxxxxxxxx) taastamisest loobumisel jääb YYY kinnistul kehtima Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohane ehitusõigus ehk maksimaalne ehitusalune pind kuni 270 m2 ning kinnistul saab olla vaid üks põhihoone ja seda teenindavad abihooned. Täpsem ehitusõiguse ulatus ning selle sobivus piirkonna väljakujunenud keskkonda selgub konkreetses haldusmenetluses (projekteerimistingimuste menetluses või detailplaneeringu menetluses). 3. Kaebajal lasub kohustus täita Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00014 nõude nr 1 variant 2: „Juhul kui omanik ei soovi elamu nr 1 taastamist, siis tulenevalt EhS lisast 1 on elamu, mille ehitisealune pind on üle 60 m2, lammutamisel nõutav ehitusluba.“ Ehitisregistri andmetel on Tallinna Linnaplaneerimise Ametile esitatud 28.09.2018 menetlemiseks ehitusloa taotlus nr 1811271/20929 YYY elamu lammutamiseks. Taotlus on tagastatud taotlejale märkuste lahendamiseks. 4. YYY elamu lammutamise registreerimiseks (04.02.2019 ettekirjutuse nr 1912899/00014 nõude nr 1 variant 2 täitmiseks) ehitisregistris tuleb kaebajal esitada ehitisregistris andmete esitamise teatis koos vajamineva dokumentatsiooniga (esialgne vajaminev dokumentatsioon on kajastatud ehitusloa taotluse nr 1811271/20929 menetluses). 5. Käesoleva vaidluse esemeks oleva uue abihoone (ehitisealuse pinnaga üle 60 m2) 1(3)

püstitamiseks tuleb esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ametile läbi riikliku ehitisregistri uus projekteerimistingimuste taotlus. Projekteerimistingimuste väljastamise järgselt tuleb esitada ehitusloa taotlus abihoone püstitamiseks. Abihoone ehitusloa väljastamisel tunnistatakse ehitusluba nr 2012271/12810 (abihoone rekonstrueerimiseks) kehtetuks. 6. Kuivõrd pooled on kokku leppinud hoone koodiga 101004837 seadustamises, võib kaebaja jätkata vajalike ehitustöödega, et tagada hoone konserveerimine, vältimaks hoone kahjustumist ilmastikust tingitult. Pooled mõistavad, et hoone seadustamiseks on vajalik läbida haldusmenetlused, kuhu kaasatakse puudutatud isikud. Nii ei saa välistada pooltevahelise kokkuleppega haldusmenetlustest tõusetuvaid olulisi vastassuunalisi huvisid, millega arvestamine on vältimatu. 7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud HKMS § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 9. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-23-2035 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-2035 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) koostas 30.01.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015, milles nõude 1 kohaselt tuli YYY kinnistul asuval elamul-majandushoonel (YYY/1) peatada kõik tehtavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 30.01.2023. Ettekirjutuse nõude 2 kohaselt tuli TLPA-le esitada hiljemalt 30.05.2023 läbi riikliku ehitisregistri projekteerimistingimuste taotlus ja sellega seonduvad dokumendid YYY kinnistule uue (abi)hoone püstitamiseks. Nõude 3 kohaselt tuli ametile esitada hiljemalt nelja kuu jooksul peale projekteerimistingimuste andmist ehitusloa taotlus uue hoone püstitamiseks koos nõuetekohase ehitusprojektiga. 2. TLPA koostas 08.05.2023 hoiatuse nr 2312899/00015-1, milles rakendas ettekirjutuse nõude 1 mittetäitmise eest sunniraha 1500 eurot. 3. TLPA muutis 09.05.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 1 sõnastust ja kehtestas ning sõnastas selle järgnevalt: peatada kõik YYY/1 asukohas asuval õigusliku aluseta püsitatud (uus)ehitisel teostavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 30. jaanuaril 2023. (Uus)ehitise edasi ehitamine ja ehitustöödega jätkamine ei ole lubatud. TLPA muutis ettekirjutuse nr 2312899/00015 nõude 2 ja nõude 3 sõnastust ja lisas nõude 4 ning kehtestas need järgmises sõnastuses: Ettekirjutuse nõue 2: likvideerida YYY/1 asukohas asuv ja õigusliku aluseta püstitatud ehitis hiljemalt 30.08.2023. TLPA on õigusliku aluseta ehitise likvideerimise tähtaja määramisel arvestanud asjaoluga, et antud (uus)ehitis on elementhoone, mida on võimalik kergemini kinnistult teisaldada/likvideerida. Ettekirjutuse nõue 3: YYY/1 asukohas on võimalik abihoonet ehitada vastavalt TLPA poolt 12.05.2020 väljastatud ehitusloaga nr 2012271/12810 kinnitatud abihoone ümberehitusprojektile. Ettekirjutuse nõue 4: kui YYY/1 asukohas hakatakse ehitusloaga nr 2012271/12810 kinnitatud abihoone ümberehitusprojektile vastavaid ehitustöid 2(3)

teostama, siis tuleb ametile esitada ehitusprojekt (tööprojekti staadium), mille järgi ehitustööd toimuvad. Kaebaja esitas ettekirjutusele vaide. 4. Tallinna Linnavalitsus jättis 16.08.2023 vaideotsusega nr 697 kaebaja vaide rahuldamata. 5. Tallinna Halduskohtule saabus 15.09.2023 B.E kaebus TLPA 09.05.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00015 muutmise tulemusel sõnastatud nõude 2 tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsuse 16.08.2023 korralduse nr 697 tühistamiseks. 6. Menetlusosalised esitasid 02.02.2026 taotluse kinnitada määrusega menetlusosaliste esitatud kompromiss ja lõpetada haldusasja 3-23-2035 menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva võimalike menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt HKMS § 43 lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 8. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. 9. HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 10. HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised palusid jätta menetluskulud endi kanda. Seega kohus ei määra täiendavalt kindlaks menetluskulusid. 11. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 40 eurot, mistõttu ei tagastata kaebajale riigilõivu. 12. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)