2-26-2064/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedP.K (hageja) esitas 27. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse Riigikogu Kantselei (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
Legislator headnote
AI generated2-26-2064/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: P.K (hageja) esitas 27. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse Riigikogu Kantselei (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Merili Ratasepp
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-2064
Tsiviilasi
Menetlustoiming
P.K hagi Riigikogu Kantselei vastu kahju
hüvitamiseks
hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja P.K (isikukood XXX; viibimiskoht
xxxxxxxxxx)
Kostja Riigikogu Kantselei (registrikood 74000101)
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata P.K hagi Riigikogu Kantselei vastu kahju hüvitamiseks.
2. Toimetada määrus kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. P.K (hageja) esitas 27. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse Riigikogu Kantselei
(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
kahjuhüvitise 20 000 eurot.
Hagiavalduse kohaselt rikutakse nii tema kui ka teiste kaaskinnipeetavate õigusi seoses
2026. aasta teises pooles xxxxx kinnipeetavate saabumisega xxxxxxxxxxxxx. Rikutakse
perega kokkusaamiste osa. Kui avaldaja paigutatakse kodukohast kaugemale, on tema
lähedastel keeruline temaga kohtuda.
Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi
tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest
tulenev kohtuasi.
Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub P.K ja Riigikogu Kantselei vahel
tsiviilõigussuhe. Hageja etteheited Riigikogu Kantselei ja xxxxxxxxxxx vastu on tekkinud
avalik-õiguslikust suhtest. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik
vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust
menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste
rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning
tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus
suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse
halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise
väljamõistmiseks.
TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja
lahendama.
Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei
ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus P.K hagi Riigikogu Kantselei vastu
kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes
tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus
halduskohtule. Halduskohtute aadressid on kättesaadavad kohtute kodulehelt.
2. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle
määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole
olnud kohtu menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merili Ratasepp
Kohtunik