2-25-12969/30 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-12969

Tsiviilasi

P. P. avaldus L. E. vastu suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks alaealise lapse S. L. P. suhtes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: P. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Viviana Vilter

Puudutatud isik I: L. E. (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik II: S. L. P. (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Mirjam Frey

Eestkosteasutus: XXX

(linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75000064), lepinguline esindaja Madli

Tammetalu

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada lapsevanemate P. P. (isa) ja L. E. (ema) (koos vanemad) vahel sõlmitud

kompromiss alljärgnevas:

1.1. S. L. P. (laps) viibib isaga 12.-16.02.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval

lasteaiast ja viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.2. Laps viibib isaga 05.-09.03.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja

viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.3. Laps viibib isaga 09.-13.04.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja

viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.4. Laps viibib isaga 28.05-01.06.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja

viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.5. Laps viibib isaga 18.-22.06.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja

viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.6. Laps viibib isaga 09.-13.07.2026 selliselt, et ema viib lapse neljapäeval kella 16.00-ks

isa elukohta ja isa viib lapse tagasi ema elukohta esmaspäeva hommikul kella 10.00-ks.

1.7. Laps viibib isaga 13.-17.08.2026 selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast ja

viib esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi.

1.8. Alates septembrist viibib laps isaga iga kuu teine nädalavahetus neljapäevast kuni

2-25-12969

esmaspäeva hommikuni. Välja arvatud maikuu, mil laps viibib isaga kolmas

nädalavahetus. Isa võtab lapse neljapäeval lasteaiast või koolist ja viib esmaspäeva

hommikul lasteaeda või kooli.

1.9. Juhul, kui laps ei viibi lasteaias või koolis, siis on lapse üleandmine neljapäeval kell

16.00 isa elukohas.

1.10. Juhul, kui laps ei lähe esmaspäeval lasteaeda või kooli, siis viib isa lapse tagasi ema

elukohta kella 10.00-ks.

1.11. Lapse haigestumisel ära jäänud kohtumisi ei asendata. Vanemad ei loe

haigestumiseks palavikuta külmetust.

1.12. Vanemad võivad lapsega reisida lühiajaliselt nii Eestis kui ka välismaal ajal, mil

laps on suhtlemiskorra alusel antud vanemaga.

1.13. Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta lapsega reisida kaks korda

aastas kuni lapse 5.-eluaastani kestusega kuni 7 päeva ning sealt edasi kuni 14-päeva

järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi

sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette.

1.14. Laps veedab oma sünnipäeva paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga. Vanem,

kelle juures laps on suhtlemiskorra alusel, viib lapse hommikul lasteaeda või kooli ning

vanem, kellega laps suhtlemiskorra alusel sünnipäeva päeva veedab, võtab lapse

lasteaiast või koolist ja viib ta järgmisel hommikul lasteaeda või kooli.

1.15. Emadepäeval viibib laps emaga ja isadepäeval isaga.

1.16. Paaris aastatel viibib laps jõulude ajal 23.12 alates kell 10.00 kuni 25.12 kell 10.00

emaga ja 25.12 alates kell 10.00 kuni 27.12 kell 10.00 isaga ja paaritutel aastatel

vastupidi. Paaris aastatel viibib laps aastavahetuse 30.12 alates kell 10.00 kuni 02.01 kell

10.00 ema juures ja paaritutel aastatel isa juures.

1.17. Vanemate vaheline suhtlus lapse teemal toimub e-kirja teel.

1.18. Vanem, kelle juures laps viibib suhtlemiskorra alusel, peab võimaldama lapsel

osaleda sõprade ja sugulaste sünnipäevadel. Vanem peab teist vanemat lapse sõbra või

sugulase sünnipäevast, kuhu laps on kutsutud, ette teavitama vähemalt 7 päeva.

1.19. Kui vanem teab, et ta ei saa mingil põhjusel (töölähetus, raske haigestumine,

välismaal viibimine jms) lapsega pikemalt koos viibida, teavitab ta sellest teist vanemat

esimesel võimalusel. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata.

1.20. Kokku lepitud suhtlemiskorrast võivad vanemad kõrvale kalduda, kuid seda vaid

vanemate kirjalikul kokkuleppel.

1.21. Vanemad toetavad lapse suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse

kuuldes teist vanemat.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-25-12969 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud alaealise lapse

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2-25-12969

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Pärnu Maakohtu menetluses on P. P. avaldus L. E. vastu suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks alaealise lapse S. L. P. suhtes.

2. 28.01.2026 toimunud ärakuulamisel sõlmisid vanemad kompromissi, millise pooled

paluvad kohtul kinnitada ja asjas menetlus lõpetada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS)§ 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. TsMS § 561 lg 1 esimene lause sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara

kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel

lahendama. Perekonnaseaduse § 143 lg 1 järgselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2

kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse

suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema

nõudel kohus.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub

seisukohale, et menetlusosaliste kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Vanemate vahel kokku lepitud

suhtlemiskorra kokkulepe on lapse huvides. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja

menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

6. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

7. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus

jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust

jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik