4-25-3893/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruaril 2026 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-3893 (244025006065)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

I. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

18.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025006065, millega I. K. tunnistati süüdi liiklusseaduse

§ 238 ja § 242 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 40

trahviühikut summas 320 eurot

Menetlusalune isik

I. K., isikukood XXX, XXX kodakondsusega, elukoht

XXX, töökoht XXX, töötaja; e-post XXX

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada I. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025006065.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

244025006065 osaliselt, nimelt LS § 242 lg 1 järgi süüditunnistamises ning LS § 238 järgi määratud

karistuse osas.

Lõpetada väärteomenetlus LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos isiku teos väärteotunnuste

puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Mõista I. K.le LS § 238 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut summas 160 eurot.

Rahatrahv summas 160 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

Swedbank AS – EE932200221023778606,

SEB Pank AS – EE891010220034796011,

Luminor Pank AS – EE701700017001577198,

LHV Pank AS - EE777700771003813400.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220192975130.

1 / 8

Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies

ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale

tähtaegselt kaebuse esitanud.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 09.02.2026

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 02.02.2026

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 05.03.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

patrullpolitseinik T. T. koostas 18.10.2025 kiirmenetluse otsuse nr 10220192975130 väärteoasjas nr

244025006065, mille kohaselt 18.10.2025 kell 15.36 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Jõhvi-

Tartu-Valga mnt 27. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas, I. K. juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz

Sprinter 315CDI registreerimismärgiga nr XXX, vedades lapsi, rikkus reisijateveo nõudeid. Sõidukil

puudus ees ja taga nähtaval kohal lasterühma tunnusmärk. Juhtis mootorsõidukit ja sõidutas

reisijaid, kes ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Otsuse kohaselt rikkus menetlusaluse isik oma tegevusega liiklusseaduse (LS) § 73 lg 11, § 36 lg 4,

§ 33 lg 2 p 6 ja § 33 lg 11 p 4 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 238 ja § 242 lg 1 järgi. I.

K.le määrati KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 238 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 320

eurot. Otsusest nähtuvalt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendava asjaoluna on välja

toodud puhtsüdamlik kahetsus.

I. K. esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse 18.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025006065.

Kaebuse esitaja tunnistab lasterühma tunnusmärgi puudumise fakti. Kinnitab, et tegu ei olnud toime

pandud tahtlikult ja leiab, et määratud rahatrahv ei vasta rikkumise raskusele. Lasterühma

tunnusmärgid eemaldati ajutiselt väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei märgatud

enne väljasõitu. Rõhutab, et rikkumine kõrvaldati koheselt ning nüüd on buss varustatud

nõuetekohaste tunnusmärkidega nii ees kui taga. Lisaks soovib kaebuse esitaja rõhutada, et

2 / 8

väikebuss oli tehniliselt korras ja vastas kõigile muudele ohutusnõuetele, laste peale- ja

mahavõtmisel kasutati ohutulesid ning lapsi saatis vastutav isik, rikkumine ei põhjustanud ohtu laste

ega teiste liiklejate elule ja tervisele, varasemaid rikkumisi kaebuse esitaja ega organisatsiooni

suhtes ei ole tuvastatud ning tema autojuhi palk ei vasta rahatrahvi suurusele ja tekitab tema peres

olulisi raskusi.

Etteheitega, et reisijad ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, kaebuse esitaja ei

nõustu. Väikebussis viibis jalgpallimeeskond ning asjaolu, et kontrolli hetkel osa lastest (14-aastased

poisid) olid turvavöö lahti teinud, ei tähenda, et sõidu ajal ei olnud turvavööd nõuetekohaselt

kinnitatud.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole üldse rahatrahvi suuruse määramist

põhjendanud ning on seisukohal, et ka väiksem rahatrahv täidab karistuse eesmärki, mistõttu palubki

kohtul vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Võimaluse korral palub

piirduda hoiatusega, kuna tal puuduvad varasemad rikkumised. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus

lahendaks kaebuse kirjalikus menetluses.

05.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja otsusega heideti menetlusalusele isikule ette kahte rikkumist – lasterühma

tunnusmärgi puudumist ning reisijate, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga,

sõidutamist. Menetlusalune isik taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna on seisukohal, et rahatrahv ei

vasta teo raskusele. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu ning leiab, et isiku tegu ja määratud

karistus on kooskõlas isikule etteheidetud teo raskusele. Lisaks on kiirmenetluse koostaja arvestanud

kõikide asjaoludega ning karistuse määramisel on juhindunud Riigikohtu lahendist (RK lahend 3-1-

1-59-15).

Menetlusalune isik on kaebuses nõustunud, et sõidukil puudusid nõuetekohased laste rühma

tunnusmärgid ja selgitanud rikkumist asjaoluga, et eelnevalt oli bussiga tehtud muud vedu kus

märke vaja ei olnud ning need eemaldati. Menetleja on seisukohal, et juht teadis millist liiki

reisijatevedu ta teostama läheb ja oli kohustatud enne sõidu alustamist ka vastavad märgid sõidukile

paigaldama.

Teise rikkumise osas märgib menetleja, et kiirmenetluse otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik

andnud sellekohaseid ütluseid ega pole ka muid tõendeid, mis kinnitaksid antud rikkumist.

Menetleja ei pea vajalikuks pidada selles osas kohtuistungit, mille raames võiks antud olukorrale

selgust anda nii kiirmenetluse koostaja kui ka tunnistajana märgitud I. H.. Seega on menetleja

seisukohal, et LS § 242 lg 1 osas tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et LS § 242 lg 1 rikkumine ei omanud kiirmenetluse

koostamisel ja karistuse määramisel ülekaalukat tähtsust. LS § 238 näeb ette karistuseks kuni 100

trahviühikut ehk kuni 800 euro suuruse rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja määras isikule

rahatrahviks kokku 320 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, ning menetleja arvestas

karistuse määramisel kõikide seadustest tulenevate asjaoludega. Siinhulgas ka puhtsüdamliku

kahetsusega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 2 palub

kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas jätta muutmata ja kaebus rahuldada osaliselt.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

3 / 8

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise

menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtumenetluse pooled on taotlenud asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritav väärtegu

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule esiteks ette LS § 238 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või

trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse õigusnormiga,

mis tuleb sisustada, näidates ära õigusnormi, mille nõudeid on menetlusalune isik rikkunud.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus I. K. 18.10.2025 lapsi vedades reisijateveo nõudeid, kuivõrd

tema poolt juhitud mootorsõidukil (bussil) Mercedes-Benz Sprinter 315CDI registreerimismärgiga

nr XXX puudus nii ees kui ka taga nähtaval kohal lasterühma tunnusmärk.

LS § 36 lg 4 kohaselt sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja

tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja laste

saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.

Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele on LS § 73 lg 11

kohaselt kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Kõnealuse määruse nr 42 lisa nr 1 alapunkti

„Lasterühma tunnusmärk” (grupp 1, kood 114) kohaselt peab alates 01.01.2020 lasterühma

tunnusmärk olema vähemalt 400 mm küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut,

milles on liiklusmärgi 173a kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest. Lasterühma

tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm ja kõrgemal kui 1500

mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel vasakpoolses servas. Märk ei

tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille läbipaistvus on vähemalt 70 %. Eeltoodut

kontrollitakse vaatluse ja mõõtevahendiga.

Kohtuvälise menetleja poolt Mercedes-Benz Sprinter 315CDI registreerimismärgiga nr XXX esi- ja

tagaosast tehtud fotodest selgub, et I. K. poolt juhitud bussi tagaosas lasterühma tunnusmärk puudus.

Sõiduki esiosast tehtud fotolt nähtub, et bussi kõrvalistuja koha juures asetseb armatuurlaual

lasterühma tunnusmärk, kuid viimane on osaliselt varjatud, sest ei asetsenud klaasi taga ning foto

järgi on äärmiselt kaheldav seegi, et kõnealune märk on vähemalt 400 mm küljepikkusega (kohtule

ei ole armatuurlaual asuva tunnusmärgi mõõtmed teada, kuid foto järgi pigem tundub 200-300 mm)

ehk märk ei ole nõuetekohane. Menetleja ei korraldanud märki mõõtmist, mis on taunitav.

Kõnealuste fotodega on tõendatud, et I. K. poolt juhitud mootorsõidukil puudusid nii ees- kui ka

4 / 8

taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid. Bussiga laste vedamist ja

nõuetekohaste lasterühma tunnusmärkide puudumist tunnistas ka menetlusalune isik ise andes

kohtuvälises menetluses väärteo kohta ütlusi, et bussis ei olnud ees ega taga lasterühma

tunnusmärki. Selgitas, et vedas jalgpallimeeskonna lapsi, ees oli silt, aga viimane ei vastanud

nõuetele. Kohtule esitatud kaebuses tunnistas samuti tunnusmärgi puudumise fakti (märgid

eemaldati seoses väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei märgatud enne väljasõitu).

Eeltooduga on seega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 36 lg-s 4 ja § 73 lg-s 11

sätestatud nõudeid ja pani sellega toime LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo, rikkudes

reisijateveo nõideid.

Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik I. K. antud väärteo toime pannud

vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Menetlusalune isik oli teadlik, et sõidutab

väikebussiga lapsi ning teadlik oli ta ka LS § 36 lg-s 4 nimetatud lapse ohutust tagavatest

lisanõuetest, kuivõrd rõhutas kaebuses, et laste peale- ja mahavõtmisel kasutati ohutulesid ning lapsi

saatis vastutav isik, samuti ka sellest, et sõidutamisel on kohustuslik lasterühma märk. Käesolevalt

on menetlusalune isik lasterühma tunnusmärkide puudumist põhjendanud kohtule sellega, et

tunnusmärgid eemaldati ajutiselt seoses väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei

märgatud enne väljasõitu. Viimane väide ei ole professionaalsele juhile kohane. Faktilises mõttes on

oluline, et esiklaasi taga oli asetatud nõuetele mittevastav märk, osutab sellele, et nõuetekohase

märgi puudumist püüti nö kamufleerida, asetades esiklaasi taga kas mingitki sarnast märki.

Olles teadlik, et antud tunnusmärk nõuetele ei vasta, suhtus ta asjaolusse ükskõikselt ja mööniski

seega koosseisule vastava asjaolu saabumist ehk soostus seda, et ta juhib sõidukit, mille puuduvad

vastavad nõuetekohased lasterühma märgid, kuni oli ta peatatud politsei poole.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.

Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette ka LS § 33 lg 2 p 6 ja § 33

lg 11 p 4 nõuete rikkumist ja sellega LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. LS

§ 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

puudub LS §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud

väärteokoosseis.

Täpsemalt heidetakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsusega ette, et ta sõidutas 18.10.2025

kell 15.36 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 27. kilomeetril liikudes

Jõhvi suunas reisijaid, kes ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohus, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab,

et LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo etteheite osas tuleb väärteomenetlus VTMS § 2, § 29

lg 1 p 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel lõpetada.

Kaebuse esitaja ei nõustunud 27.10.2025 kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja

seisukohaga, et reisijad ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebusest nähtuvalt olid

5 / 8

kontrolli ajal osa lastest (14-aastased poisid) turvavöö lahti teinud, mis aga ei tähenda, et sõidu ajal

neil turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud ei olnud.

Kohtuväline menetleja tõdes 20.11.2025 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et menetlusalune isik

kõnealuse rikkumise kohta kiirmenetluse otsuses ütluseid ei andnud ning puuduvad ka muud

tõendid, mis antud rikkumist kinnitaksid. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks selle küsimuse

osas kohtuistungit pidama hakata, mis võiks antud olukorrale küll selgust anda. Eeltoodust

tulenevalt kohtuväline menetleja leiab, et LS § 242 lg 1 osas tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja 20.11.2025 seisukohast nähtub ühemõtteliselt, et kohtuväline

on menetleja loobunud menetlusalusele isikule LS § 242 lg 1 järgi süüksarvatud tegu ette heitmast.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise

menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb

väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 301,

menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7;

RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8).

Seega juhindudes VTMS §-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 1 ja KrMS §-st 301 kohus tühistab Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244025006065

osaliselt, s.o I. K. LS § 242 lg 1 järgi süüditunnistamises ning lõpetab I. K. suhtes väärteomenetluse

selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

KARISTUS

Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud rahatrahvi suurusega ning palub

kohtul vähendada temale kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi või siis piirduda hoiatusega,

kuna menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rikkumised.

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 238 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, mistõttu on LS § 238 sätestatud

väärteo toimepanemise eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut.

6 / 8

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud bussil puudus lasterühma

tunnusmärk mitte ainult taga, vaid ka ees. Väikebussi esiosas armatuurlaual asetses küll lasterühma

tunnusmärk, kuid antud tunnusmärk ei vastanud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr

42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa nr 1 alapunktis

„Lasterühma tunnusmärk” (grupp 1, kood 114) toodud nõuetele. Samas arvestab kohus, et rohkem

etteheiteid kohtuvälisel menetlejal menetlusalusele isikule käesolevalt ei ole (kohtuväline menetleja

loobus menetlusalusele isikule LS § 242 lg 1 järgi süüksarvatud tegu ette heitmast). Tegemist on ühe

teoga, millele vastab üks väärteokoosseis ning antud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud

ega kellelegi kahju ei tekitatud. Seega antud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Kohus

võtab arvesse ka väärteo subjektiivset külge, s.o väärteo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega.

Lasterühma märgi nõude sisu seisneb selles, et juht annab teistele liiklejatele märgi kaudu

signaali, et sõidukis on lapsed, ja signaliseerib sellega , et tuleb olla veelgi tähelepanelikum

liikluses. Ehk olles ise usaldusväärne juht, võtab isik siiski selle teoga lastest teatud ohutuse

garantii osa ära. Muud laste veole esitatavad nõuded olid täidetud.

Seega kõiki eelnevalt loetletud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et I. K. süü

suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks.

Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja

on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, millega kohus nõustub.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku poolt väärteo kohta antud ütlustest nähtuvalt tunnistas ta end

kõnealuses rikkumises süüdi ning kõnealuse väärteo toimepanemist tunnistas menetlusalune isik ka

kohtule esitatud kaebuses. Karistust kergendavaid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul

menetlusaluse isiku süü suurus seega keskmisest veelgi väiksem.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki.

Lapse ohutust tagavad lisanõuded on kehtestatud kindla eesmärgiga, sest lapse areng ei võimalda

veel liiklusolusid terviklikult hinnata. Lasterühma tunnusmärkide kasutamine on vajalik seega

selleks, et teised juhid teaksid olla laste läheduses tähelepanelikud ja sõidaksid kiirusega, mis

võimaldaksid igasuguseid ohtusid vältida. Käesoleval juhul keegi kahju küll ei saanud, kuid just

rikkumisele järgneva karistuse kaudu saab anda ühiskonnaliikmetele signaali, et õigusaktidega

kehtestatud kord eeldab järgimist ning kehtestatud reeglite eiramisele võib järgneda karistus.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud

andmeid, et menetlusalust isikut oleks varasemalt karistatud. Ka I. K. ise avaldab kohtule esitatud

kaebuses, et tal puuduvad autojuhina varasemad rikkumised. Eelnevast on võimalik järeldada, et

tema senine käitumine liikluses on olnud laitmatu. Kuigi menetlusalune isik tunnistab oma süüd

ning on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, leiab kohus, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult,

andmaks talle signaali, et lapse ohutust tagavatesse lisanõuetesse ei saa suhtuda liiga kergekäeliselt.

Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 40 trahviühikut ehk

320 eurot, põhjendatud. Seda ennekõike võttes arvesse I. K. süü suurust (keskmisest väiksem süü, sh

fakti, et ette heidetakse käesolevalt vaid ühte väärtegu), karistust kergendava asjaolu esinemist ning

7 / 8

karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 eurot,

sanktsioonivahemiku esimese neljandiku ulatuses, on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut

edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka

õiguskorra kaitsmise huvid. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti

olema liikluses, eriti vedades lapsi, hoolikam ning pöörama edaspidi suuremat tähelepanu nõuetest

kinnipidamisele.

Seonduvalt kaebuse esitaja väitesse, et autojuhi palk ei vasta rahatrahvi suurusele ja tekitab tema

peres olulisi raskusi, märgib kohus järgmist.

Kohus rõhutab, et määratav karistus ei peagi vastama isiku sissetulekule, sest karistuse mõistmisel

lähtutakse teistest kriteeriumidest (nt süü suurus, karistust kergendavad/raskendavad asjaolud).

Kohus märgib, et isikule on kohtu polt mõistetud rahatrahv 20 trahviühikut summas 160 eurot.

Sellises summas mõistetav rahalist laadi karistus ei tekita keskmisele isikule olulisi majanduslikke

kitsendusi ega piira tema toimetulekut ebaproportsionaalselt. Isegi ajutiselt töötule, toetuse arvelt

elavale isikule on 160 eurot akumuleerimine ja trahvi tasumine jõukohane tegu.

KOHTU MEETMED

I. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 244025006065 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, nimelt

LS § 242 lg 1 järgi süüditunnistamises ning LS § 238 järgi määratud karistuse määra osas. Kohus

lõpetab väärteomenetluse LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos isiku teos väärteotunnuste

puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõistab I. K.le LS § 238 järgi karistuseks

rahatrahvi 20 trahviühikut summas 160 eurot ja määrab, et rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

8 / 8