2-24-17913/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17913

Tsiviilasi

F.Q hagi V.L-i vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

F.Q

(isikukood

XXX, elukoht xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: v.- adv Rait Sarjas

Kostja: V.L (isikukood XXX, elukoht XXX-i ,

xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 23.04.2025. a ja 19.11.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.L-i ebaseaduslikust valdusest F.Q otsesesse valdusesse kinnisasi

asukohaga XXX-i , xxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx; katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx).

3. Kohustada V.L-i andma tema ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud F.Q-le

kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxxx otsene valdus F.Q-le üle lahendi

jõustumisele järgneval päeval.

4. Jätta menetluskulud V.L-i kanda.

5. Määrata F.Q menetluskulude rahaliseks suuruseks 1805,10 eurot ja mõista see

summa V.L-ilt F.Q kasuks välja.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. F.Q-le (hageja) kuulub xxxx kinnistu asukohaga XXX-i , xxxxxxxxxxxx (registriosa

number xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). Kinnistul asuvas saunamajas elab

hageja oma perega.

V.L (kostja) on märgitud kinnisasjal asuvat talumaja hageja loal kasutanud oma

elukohana hagejale selle eest tasu maksmata. Kuna kinnistul asuvate hoonete ja neis

olevate küttekollete seisukord on ohtlik ning kostja on hagejat nii füüsiliselt kui ka

verbaalselt rünnanud, ei soovinud hageja, et kostja kinnistu kasutamist jätkaks ning ütles

05.09.2024. a ülesütlemisavaldusega kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles

alates 30.10.2024. a. Hageja soovis, et kostja annaks kinnisasja valduse hagejale üle

hiljemalt 30.10.2024. a. Kostja valdust üle ei andnud. Ka ei nõustunud kostja valduse

üleandmise tähtaja pikendamisega.

Kuna kostja jätkab xxxx kinnistu ebaseaduslikku valdamist, on hageja sunnitud esitama

kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks hagi. Läbirääkimised

kompromissi osas ei ole tulemusi andnud.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks xxxx kinnistu välja V.L-i ebaseaduslikust valdusest

F.Q otsesse valdusesse. Samuti palub hageja, et kohus kohustaks V.L-i andma tema

ebaseaduslikust valdusest välja mõistetud F.Q-le kuuluva xxxx kinnistu otsene valdus

F.Q-le üle lahendi jõustumisele järgneval päeval.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei nõustu väitega, et temal puudub õigus elada xxxx

kinnistul. xxxx kinnistu on kostja lapsepõlvekodu. Kostja on kinnistule tagasi kolinud

aastal 2000, mil läks emale tema kehva tervise tõttu appi. Kostja vanemate soov oli, et

kostjal oleks võimalik talus elada kuni kostja elu lõpuni.

Kostjal puuduvad võimalused uue elukoha soetamiseks. Keeruline oleks uude elukohta

kaasa võtta kogu kinnistul asuvat kostja vara (traktorid, ATV jms tehnika) ning koera. On

2

arusaamatu, kuidas kostja kinnistul viibimisega häirib hagejat. Kostja kasutab

eraldiseisvat hoonet.

KOHTU SEISUKOHT

3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1

kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2).

AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldus Riigikohtu selgituste kohaselt on, et hageja on

kinnisasja omanik, kostja on kinnisasja valdaja ning kostja valdab kinnisasja õigusliku

aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille alus on hageja väide, et kostjal ei

ole (korteri)omandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel

kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale

õiguse vaidlusalust omandit vallata, või mitte.

Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud:

-

xxxx kinnistu ainuomanikuks on F.Q;

-

xxxx kinnistul asuvat hoonet valdas tasuta kasutamise lepingu alusel V.L;

-

F.Q on kinnistu tasuta kasutamise lepingu üles öelnud;

-

V.L ei ole kinnistu valdust üle andnud.

4. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku

suhtes õigus asja vallata. Pooled vaidlevad selle üle, kas V.L-il on õiguslik alus kinnistu

kasutamiseks või mitte.

Vaidlust ei ole selles, et pooltevahelise kinnistu tasuta kasutamise lepingu on F.Q alates

30.10.2024. a üles öelnud ning V.L on teatise kätte saanud. Ka 19.11.2025. a toimunud

kohtuistungil on V.L ülesütlemisteatise kättesaamist kinnitanud. Sellest tulenevalt ei ole

V.L-il enam alates 30.10.2024. a õiguslikku alust kinnistu valdamiseks. Kostja ei ole

menetluses toonud välja ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse hagejale

kuuluvat kinnisasja vallata ning otsest valdust hagejale mitte tagasi anda. Üksnes väide

selle kohta, et kostja vanemad soovisid, et kostja saaks kinnistul oma elu lõpuni elada, ei

ole piisav. On võimalik, et selline soov kostja vanematel oli, kuid selline väide on

tõendamata. Kohus märgib ka, et selleks, et väidetav V.L-i vanemate soov oleks

õiguslikult siduv ka F.Q-le , tulnuks seada kinnistusraamatusse V.L-i kasuks isiklik

kasutusõigus kinnistule. Seda aga tehtud ei ole.

5. Kostja on soovinud, et kohus pikendaks tema õigust kinnistul elada. Kohus selgitab, et

lahendab asja üksnes poolte vahel kehtiva õigussuhte alusel ega saa luua uut õigussuhet

või pikendada lõppenud kinnisasja kasutusõigust, kui selleks puudub seadusest tulenev

alus. Tasuta kasutamise leping on hageja poolt õiguspäraselt üles öeldud ning pärast

lepingu lõppemist puudub kostjal kinnistu valdamiseks õiguslik alus.

6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V.L-il puudub õiguslik alus xxxx kinnistu

valdamiseks, tuleb F.Q hagi xxxx kinnistu V.L-i ebaseaduslikus valdusest

väljamõistmiseks rahuldada. Kohus kohustab V.L-i andma tema ebaseaduslikust

valdusest välja mõistetud F.Q-le kuuluva kinnistu otsene valdus F.Q-le üle lahendi

jõustumisele järgneval päeval TsMS § 445 lg 1 alusel.

3

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

8. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja

kanda.

9. Hageja esitas 20.11.2025. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2075,10 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ning

hageja õigusabikulud 1655,10 eurot (käibemaksuga). Hagejale osutas õigusabi

vandeadvokaat hinnaga 180 eurot/tund (+ käibemaks). Esindaja on viinud läbi esmase

nõustamise, kogunud tõendid, koostanud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja,

osalenud kohtuistungitel, pidanud nõu kliendiga ja suhelnud kohtuga.

10. Kostja sai menetluskulude nimekirja kätte 09.01.2026. a. Kostjal oli aega esitada

seisukoht menetluskulude osas hiljemalt 16.01.2026. a. Kostja menetluskulude osas

seisukohta ei esitanud.

11. Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude suurus on põhjendatud osaliselt.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on avaldaja menetluskulud 420 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud.

Kohtupraktikast tulenevalt ei ole esindaja ja kliendi omavahelise suhtlemise kulude

vastaspoolelt sissenõudmine põhjendatud (Riigikohtu 27.11.2019. a määrus tsiviilasjas nr

2-18-10073). Sellest tulenevalt vähendab kohus hagejalt hageja õigusabikulude suurust

kokku 1 h ja 30 minuti võrra, s.o 270 euro ulatuses.

Lisaks ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinna ehk esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus peab esindaja

kvalifikatsiooni ning asja materjalide sisu arvestades esindaja tunnitasu suurust

põhjendatuks.

12. Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks kokku 1805,10 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1385,10 eurot

(käibemaksuga).

13. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades mõistab kohus V.L-ilt F.Q

kasuks välja menetluskuluna 1805,10 eurot.

14. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

4

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin

5