3-25-4479/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

02.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4479

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana

Žovnjarovitš

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X.X (sündinud XX.XX.XXXX), esindaja riigi õigusabi

korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 28.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba

X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 02.06.2026 k.a).

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse

põhjendava osa punktid 7–21 vene keelde riigi kulul.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

02.12.2025 kell 00:30 helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe

bussijaama juurde politsei. Kohapeal tuvastati, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni

kodanik X.X. Isik selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone

ebaseaduslikult, põgenedes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA) pidas 02.12.2025 kell 00:40 isiku väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.

2. Isik esitas 02.12.2025 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA ta kell

01:30 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–

4 alusel.

3. PPA esitas 03.12.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba isiku kinnipidamiseks ja

tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4

3-25-4479

ja 6 ning § 362 lg 2 alusel. Tartu Halduskohus andis 03.12.2025 määrusega loa isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks mitte kauemaks kui kaheks kuuks

(kuni 03.02.2026 k.a).

4. PPA esitas 23.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X.X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel, leides, et on

täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6

sätestatud alused. Taotluse põhjendused on järgmised:

4.1. Isiku jätkuv kinnipidamine nii riigi julgeoleku kaitsmiseks kui ka rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel väljaselgitatud ja

rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga viidi 15.01.2026 läbi vestlus, et selgitada

rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema

seda päritoluriigi infoga, peale mida on vaja isikuga läbi viia täiendav intervjuu. 15.01.2026

saadud ütluste põhjal ei ole alust automaatselt arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise

kaitse saajaks ning tema rahvusvahelise kaitse vajaduseks esitatud põhjendused vajavad

täiendavat kontrollimist.

Seoses Venemaa relvajõudude aktiivse tegevusega Ukraina vastases okupatsioonisõjas on

õigustatud, et Eesti riigiorganid kontrollivad põhjalikult kõiki rahvusvahelist kaitset palunud

Venemaa kodanikke ja nende väiteid. Isiku esialgsetest ütlustes nähtub, et ta lahkus

Venemaalt ja on sõlminud sõjalise lepingu, kuid relvajõududes teenimise tõenditest on

esitatud vaid värske sõjaväepilet (ligi pool aastat tagasi väljastatud), mis on ebakorrektselt

täidetud (puuduvad ajateenistuse andmed). See seab kahtluse alla, kas isiku ütlused

varasemalt läbitud teenistuse kohta ning üldiselt sõjalisse piirkonda saatmise kohta vastavad

tõele. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa PPA langetada otsust RVK küsimuses. PPA on

leidnud isiku foto koos isikuandmetega Vene sotsiaalmeediakanalist VKontakte koos

kaebusega, et isik on tegelenud isikuandmete vargustega. Seega PPA peab seda

informatsiooni kontrollima, sh ka seda, kas isikul on varasemalt karistatud kuriteo eest.

Käesoleval hetkel on isikuga läbi viidud rahvusvahelise kaitse intervjuu. Menetleja peab

kontrollima intervjuul antud ütlusi ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Peale esmast

intervjuud tuleb isikuga läbi viia täiendav vestlus, et isik saaks tuua välja omapoolsed väited

PPA argumentidele. Seejärel peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte

toimetama.

4.2. Isiku kinnipidamine on vajalik, kuna tema tausta arvestades ei saa välistada, et ta võib

kujutada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekut. Isik on 02.12.2025 seletuskirjas avaldanud, et

2018-2019 aastatel läbis ta ajateenistuse, seega on ta omandanud sõjalise väljaõppe, tal on

relvakäsitsemisoskusi ning teadmisi militaarstruktuuride toimimisest. Isik ei piirdunud

ajateenistuse läbimisega, vaid otsustas sõlmida palgasõduri lepingu. Iga isik, kes liitub

Venemaa Föderatsiooni sõjalise struktuuriga, panustab Vene Föderatsiooni sõjalisse

võimekusse, toetab agressioonisõja jätkumist ja isikute tapmist Ukrainas. Tähtsust ei oma, kas

isik on ise osalenud sõjalises tegevuses, vaid juba palgasõduri lepingu sõlmimise fakt

tõendab, et isik on teadlikult kinnitanud valmisolekut osaleda vaenuliku riigi sõjalises

tegevuses. Rahvusvahelise kaitse vestluse raames ütles isik, et tal oli äri, ehitusfirma ning ta

on tegelenud nii autopesu, autoremondi kui ka autode keemilise puhastusega. See tähendab, et

isikul oli/on teadmised ja võimalused sissetuleku teenimiseks, kuid sellest hoolimata otsustas

ta suunduda palgasõduriks, mis viitab veelkord sellele, et tegemist oli teadliku ja vabatahtliku

otsusega toetada Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust. Isiku vend õpib lennukolledžis ning

isiku sõnade kohaselt vend on Ukraina sõjas ka osalenud, seega isikul on lähedased sidemed

Venemaa Föderatsiooni armeega, mis omakorda kinnitavad ohtu julgeolekule.

Rahvusvahelise kaitse raames läbi viidud vestlusel kasutas isik pidevalt sõna „sõjaline

erioperatsioon“ või „erioperatsioon“, mis viitab Venemaa ametliku narratiivi ja

2(6)

3-25-4479

propagandakeele kasutamisele. Antud sõnakasutuse eesmärk on vähendada Ukrainas toimuva

sõja tegelikku tähendust ning varjata selle ulatust ning omakorda õigustada sõjalist

agressiooni. Julgeoleku vaates on tegemist olulise riskinäitajaga kuna see näitab isiku

valmisolekut käsitleda sõjalist konflikti vaenuliku riigi raamistikus.

Avaliku korra ja julgeoleku kaitse tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis

viibimisele reageerida ja seda eriti olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv

oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis

kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka

teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Hinnanguliselt on Eestis 20 000

mobilisatsioonieas Vene kodanikku ning mitukümmend tuhat vene kodakondsusega isikut.

Isikute mobiliseerimiseks, üles ärgitamiseks, massirahutuste korraldamiseks on reaalne oht.

Tegevuse eesmärk oleks häirida Eesti riigi avalikku korda ja julgeolekut (nt pronksiöö). PPA

ei ole veendunud, et isik on tulnud Eestisse heatahtlikult ega ohusta avalikku korda või

julgeoleku. Venemaa võtab kasutusele järjest uusi taktikaid, kuidas EL riike häirida ja rünnata

(hübriidsõda). Isiku tausta vaadates ei saa olla kindel, milline on olnud tema tegelik eesmärk

Eesti Vabariiki tulemisel. Isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine

äratavad kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks.

4.3. Isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud,

kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti

siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (teadlik ebaseaduslik

piiriületus, sõjaväeline taust), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning

seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik on ise kinnitanud, et ta ületas

Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult ning tal puudub Eestis

viibimis- või elamisõigus. Isiku selgituste kohaselt tekkis tal Venemaalt lahkumise mõte alles

30.11.2025 peale uurijaga vestlemist ja juba 01.12 otsustas ta Eesti piiri ebaseaduslikult

ületada. Järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri

ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri

ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab järeldada, et ta võib Eestist

ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. Kui isikul ei ole raskusi ületada piiri

seal, kus on kehtestatud piirikontroll, saab ta ka Schengeni alal märkamatult edasi liikuda,

arvestades, et riikide vahel puudub piirikontroll. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis

motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta

on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma või omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuma Eestist mujale Euroopasse. Seega on isik valmis panema toime

ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.

4.4. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku

põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid

asjaolusid kogumis.

5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et erioperatsiooni ja sõja tähendus on tema jaoks

sama. Ta mõistab, et agressor sõjas on Venemaa ja tema on sõja vastu. Sõjalise lepingu

sõlmimise eesmärgiks tema jaoks oli pääseda süsteemi käest, mis oleks ta nii või teisiti sõtta

saatnud. Juhul, kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saaks, esitaks ta uue taotluse. Ta mõistab

siiski, et rahvusvahelise kaitse mittesaamisel on lõpptulemuseks tema deporteerimine. Ta ei

taha Venemaale minna, sest seal on tema elu ohus. Tal on raha ja ta on võimeline üürima

eluruumi. Tal on Eestis tuttavateks kaks sõbra tuttavat, kes on lubanud teda aidata – selgitada,

millised on Eestis töövõimalused ja mis äri saaks avada, aidata elamispinna osas, selgitada

riigi ajaloo osas.

3(6)

3-25-4479

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud

põhimõtted.

9. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6.

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine

eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks).

Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate

väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku

isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas

aitab selle normi kohaldamine ennetada ka taotleja edasiliikumist ning tagada, et isik on

vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.

11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus selgitada välja isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuleviimiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. PPA on välja toonud, et

isikuga on üle-eelmisel nädalal läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu,

kuid tema seletuste põhjal ei ole tema rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumine selge.

PPA on põhjendanud, et isiku ütlused seoses tema sõjalise lepingu sõlmimise asjaoludega

vajavad täpsustamist. Samuti nähtub PPA selgitustest, et isiku poole aasta vanune sõjaväepilet

on täidetud ebakorrektselt, mis seab kahtluse alla tema ajateenistuse läbimise ja sõjalisse

piirkonda saatmise väidete tõele vastavuse. PPA peab kontrollima ka informatsiooni seoses

võimalike varasemate isikuandmete vargustega isiku poolt.

12. Kohtupraktika järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud oma

olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb praegusel juhul

rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda, olles

kontrollinud isiku esitatud andmete õigsust, ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud

tõenditega, millele PPA on enda taotluses viidanud. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud

isiku osaluseta. Lisaks on menetlejal tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse

tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid

võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele

antav hinnang oluliselt sõltuda sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (nt tema

reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist,

väljendusviisist vmt – vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2025 määrus nr 3-25-3005, p 8).

Seega esineb antud juhul kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 4.

4(6)

3-25-4479

13. Isiku kinnipidamiseks peab esinema ka põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks ta

Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68

kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu tuvastamiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks sedastamiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ning juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5).

14. PPA on leidnud, et isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri ning tema hoiakutest järeldub, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isikuga

seotud asjaolud kogumis (teadlik ebaseaduslik ja kiiresti organiseeritud piiriületus,

sõjaväeline taust) viitavad, et tema suhtes esineb põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 6

ja 8. VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

PPA-le teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri

ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).

15. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades

ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi

ebaseaduslikust piiriületusest, annavad praegusel juhul lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest

ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku selgituste järgi on talle arusaadav, et

juhul, kui ta rahvusvahelist kaitset saama ei peaks, saadetakse ta Venemaale. Arvestades aga

isiku vastuseisu Venemaale naasmise suhtes, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et ta jääks

Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on usutav, et

tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb

rahuldamata. Seda kinnitab isiku avaldus kohtuistungil, mille kohaselt ta ei soovi Venemaale

tagasi pöörduda. Samuti, nagu selles menetluses on kohtud juba varasemalt leidnud, tegutses

isik pärast teate saamist tema võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas

juba järgmisel päeval ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja

kasutas sinna jõudmiseks erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Kuna lühiajalise

planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud isikule

keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema

ettevalmistuseta.

16. Seega annavad isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada puudutatud isiku puhul

piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema jätkuvat kinnipidamist, tagamaks tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

17. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada ka riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Kohtu hinnangul on

puudutatud isiku kinnipidamine õigustatud ka sel alusel, sest isikut on alust pidada Eesti

julgeolekut ohustavaks. PPA on isiku ütlustele tuginedes ära näidanud, et isik on omandanud

sõjaväelise väljaõppe ajateenistuses ning lisaks sellele sõlminud sõjalise lepingu, seega pidi ta

vähemalt möönma, et panustab Venemaa sõjalisse võimekusse agressioonisõja jätkamiseks

Ukrainas. Kohtu hinnangul äratavad nii isiku Eestisse saabumise asjaolud kui ka sõjalise

lepingu sõlmimine olukorras, kus ta oli teadlik, et tema vend oli tema sõnul juba enne sõda

sõlminud samasuguse lepingu, kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks,

arvestades, et praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni

kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule. Sellest tulenevalt on isikust lähtuv oht Eesti

julgeolekule praegusel juhul piisavalt tõsine ja aktuaalne.

5(6)

3-25-4479

18. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isikul puuduvad muuhulgas ka reisidokumendid (olemas üksnes Vene sisepass).

Samuti puuduvad tal sidemed Eestiga – isiku sõnul on tal Eestis kaks kaudset tuttavat, kes

olevat lubanud teda elu sisseseadmisel aidata. Isik väitis kohtuistungil, et tal on piisavalt raha

selleks, et endale elamispind üürida ja ise toime tulla, kuid riigi õigusabi taotluse järgi ei ole

tal piisavalt vahendeid, et asjatundliku õigusabi eest tasuda. Seega ei ole kohus veendunud

isikul rahaliste vahendite olemasolus, mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist.

Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks isiku tervist või turvalisust. Etteheiteid

kinnipidamiskeskuse tingimustele ei esitanud isik ka kohtuistungil, selgitades, et ta saab seal

sportida, lugeda ja käia keelekursustel.

19. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega

kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse

taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam

kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul

põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust

pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline

kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus

tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu riigi

julgeolekule selle riive üles.

20. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse.

21. Kuigi kohtu antud loa kestuseks on kuni 4 kuud, tuleb kinnipidamise aluse äralangemisel

isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)