3-25-4479/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedbussijaama juurde politsei. Kohapeal tuvastati, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X.X. Isik selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone
Legislator headnote
AI generated3-25-4479/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: bussijaama juurde politsei. Kohapeal tuvastati, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni kodanik X.X. Isik selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
02.02.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-4479
Haldusasi
Politsei-
ja
Piirivalveameti
taotlus
X.X
kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana
Žovnjarovitš
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –
X.X (sündinud XX.XX.XXXX), esindaja riigi õigusabi
korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 28.01.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba
X.X
kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise
aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 02.06.2026 k.a).
2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse
põhjendava osa punktid 7–21 vene keelde riigi kulul.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.
02.12.2025 kell 00:30 helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe
bussijaama juurde politsei. Kohapeal tuvastati, et helistajaks oli Venemaa Föderatsiooni
kodanik X.X. Isik selgitas, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone
ebaseaduslikult, põgenedes Venemaa Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Politsei- ja
Piirivalveamet (PPA) pidas 02.12.2025 kell 00:40 isiku väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.
2. Isik esitas 02.12.2025 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel pidas PPA ta kell
01:30 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–
4 alusel.
3. PPA esitas 03.12.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba isiku kinnipidamiseks ja
tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 4
3-25-4479
ja 6 ning § 362 lg 2 alusel. Tartu Halduskohus andis 03.12.2025 määrusega loa isiku
kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks mitte kauemaks kui kaheks kuuks
(kuni 03.02.2026 k.a).
4. PPA esitas 23.01.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse X.X kinnipidamiskeskuses
kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel, leides, et on
täidetud VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 6
sätestatud alused. Taotluse põhjendused on järgmised:
4.1. Isiku jätkuv kinnipidamine nii riigi julgeoleku kaitsmiseks kui ka rahvusvahelise kaitse
menetluse lõpuni on vajalik, kuna isikuga seotud asjaolud ei ole veel väljaselgitatud ja
rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. Isikuga viidi 15.01.2026 läbi vestlus, et selgitada
rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema
seda päritoluriigi infoga, peale mida on vaja isikuga läbi viia täiendav intervjuu. 15.01.2026
saadud ütluste põhjal ei ole alust automaatselt arvata, et isik kvalifitseerub rahvusvahelise
kaitse saajaks ning tema rahvusvahelise kaitse vajaduseks esitatud põhjendused vajavad
täiendavat kontrollimist.
Seoses Venemaa relvajõudude aktiivse tegevusega Ukraina vastases okupatsioonisõjas on
õigustatud, et Eesti riigiorganid kontrollivad põhjalikult kõiki rahvusvahelist kaitset palunud
Venemaa kodanikke ja nende väiteid. Isiku esialgsetest ütlustes nähtub, et ta lahkus
Venemaalt ja on sõlminud sõjalise lepingu, kuid relvajõududes teenimise tõenditest on
esitatud vaid värske sõjaväepilet (ligi pool aastat tagasi väljastatud), mis on ebakorrektselt
täidetud (puuduvad ajateenistuse andmed). See seab kahtluse alla, kas isiku ütlused
varasemalt läbitud teenistuse kohta ning üldiselt sõjalisse piirkonda saatmise kohta vastavad
tõele. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa PPA langetada otsust RVK küsimuses. PPA on
leidnud isiku foto koos isikuandmetega Vene sotsiaalmeediakanalist VKontakte koos
kaebusega, et isik on tegelenud isikuandmete vargustega. Seega PPA peab seda
informatsiooni kontrollima, sh ka seda, kas isikul on varasemalt karistatud kuriteo eest.
Käesoleval hetkel on isikuga läbi viidud rahvusvahelise kaitse intervjuu. Menetleja peab
kontrollima intervjuul antud ütlusi ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Peale esmast
intervjuud tuleb isikuga läbi viia täiendav vestlus, et isik saaks tuua välja omapoolsed väited
PPA argumentidele. Seejärel peab PPA koostama otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte
toimetama.
4.2. Isiku kinnipidamine on vajalik, kuna tema tausta arvestades ei saa välistada, et ta võib
kujutada ohtu Eesti Vabariigi julgeolekut. Isik on 02.12.2025 seletuskirjas avaldanud, et
2018-2019 aastatel läbis ta ajateenistuse, seega on ta omandanud sõjalise väljaõppe, tal on
relvakäsitsemisoskusi ning teadmisi militaarstruktuuride toimimisest. Isik ei piirdunud
ajateenistuse läbimisega, vaid otsustas sõlmida palgasõduri lepingu. Iga isik, kes liitub
Venemaa Föderatsiooni sõjalise struktuuriga, panustab Vene Föderatsiooni sõjalisse
võimekusse, toetab agressioonisõja jätkumist ja isikute tapmist Ukrainas. Tähtsust ei oma, kas
isik on ise osalenud sõjalises tegevuses, vaid juba palgasõduri lepingu sõlmimise fakt
tõendab, et isik on teadlikult kinnitanud valmisolekut osaleda vaenuliku riigi sõjalises
tegevuses. Rahvusvahelise kaitse vestluse raames ütles isik, et tal oli äri, ehitusfirma ning ta
on tegelenud nii autopesu, autoremondi kui ka autode keemilise puhastusega. See tähendab, et
isikul oli/on teadmised ja võimalused sissetuleku teenimiseks, kuid sellest hoolimata otsustas
ta suunduda palgasõduriks, mis viitab veelkord sellele, et tegemist oli teadliku ja vabatahtliku
otsusega toetada Vene Föderatsiooni sõjalist tegevust. Isiku vend õpib lennukolledžis ning
isiku sõnade kohaselt vend on Ukraina sõjas ka osalenud, seega isikul on lähedased sidemed
Venemaa Föderatsiooni armeega, mis omakorda kinnitavad ohtu julgeolekule.
Rahvusvahelise kaitse raames läbi viidud vestlusel kasutas isik pidevalt sõna „sõjaline
erioperatsioon“ või „erioperatsioon“, mis viitab Venemaa ametliku narratiivi ja
2(6)
3-25-4479
propagandakeele kasutamisele. Antud sõnakasutuse eesmärk on vähendada Ukrainas toimuva
sõja tegelikku tähendust ning varjata selle ulatust ning omakorda õigustada sõjalist
agressiooni. Julgeoleku vaates on tegemist olulise riskinäitajaga kuna see näitab isiku
valmisolekut käsitleda sõjalist konflikti vaenuliku riigi raamistikus.
Avaliku korra ja julgeoleku kaitse tagamiseks tuleb riigil välismaalaste ebaseaduslikule riigis
viibimisele reageerida ja seda eriti olukorras, kus Venemaa Föderatsiooni kodanikest lähtuv
oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale on suurenenud. Riigil on kohustus kaitsta riigis
kehtivat avalikku korda, et tagada õigusnormide järgimine ja seeläbi vajalikud õigushüved ka
teiste riigis viibivate isikute õiguste kaitseks. Hinnanguliselt on Eestis 20 000
mobilisatsioonieas Vene kodanikku ning mitukümmend tuhat vene kodakondsusega isikut.
Isikute mobiliseerimiseks, üles ärgitamiseks, massirahutuste korraldamiseks on reaalne oht.
Tegevuse eesmärk oleks häirida Eesti riigi avalikku korda ja julgeolekut (nt pronksiöö). PPA
ei ole veendunud, et isik on tulnud Eestisse heatahtlikult ega ohusta avalikku korda või
julgeoleku. Venemaa võtab kasutusele järjest uusi taktikaid, kuidas EL riike häirida ja rünnata
(hübriidsõda). Isiku tausta vaadates ei saa olla kindel, milline on olnud tema tegelik eesmärk
Eesti Vabariiki tulemisel. Isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine
äratavad kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks.
4.3. Isiku kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on põhjendatud,
kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti
siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (teadlik ebaseaduslik
piiriületus, sõjaväeline taust), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne ning
seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik on ise kinnitanud, et ta ületas
Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult ning tal puudub Eestis
viibimis- või elamisõigus. Isiku selgituste kohaselt tekkis tal Venemaalt lahkumise mõte alles
30.11.2025 peale uurijaga vestlemist ja juba 01.12 otsustas ta Eesti piiri ebaseaduslikult
ületada. Järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri
ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri
ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab järeldada, et ta võib Eestist
ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. Kui isikul ei ole raskusi ületada piiri
seal, kus on kehtestatud piirikontroll, saab ta ka Schengeni alal märkamatult edasi liikuda,
arvestades, et riikide vahel puudub piirikontroll. Isikul ei ole Eestiga selliseid seoseid, mis
motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta kinnitavad, et ta
on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma või omavoliliselt ja
ebaseaduslikult lahkuma Eestist mujale Euroopasse. Seega on isik valmis panema toime
ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.
4.4. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist, oleks kättesaadav tema
rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning
menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamise pikendamine riivab intensiivselt isiku
põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid
asjaolusid kogumis.
5. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et erioperatsiooni ja sõja tähendus on tema jaoks
sama. Ta mõistab, et agressor sõjas on Venemaa ja tema on sõja vastu. Sõjalise lepingu
sõlmimise eesmärgiks tema jaoks oli pääseda süsteemi käest, mis oleks ta nii või teisiti sõtta
saatnud. Juhul, kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saaks, esitaks ta uue taotluse. Ta mõistab
siiski, et rahvusvahelise kaitse mittesaamisel on lõpptulemuseks tema deporteerimine. Ta ei
taha Venemaale minna, sest seal on tema elu ohus. Tal on raha ja ta on võimeline üürima
eluruumi. Tal on Eestis tuttavateks kaks sõbra tuttavat, kes on lubanud teda aidata – selgitada,
millised on Eestis töövõimalused ja mis äri saaks avada, aidata elamispinna osas, selgitada
riigi ajaloo osas.
3(6)
3-25-4479
6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa
(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).
8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral
kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama
rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab
halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud
põhimõtted.
9. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6.
10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral
kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine
eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust
omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks).
Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate
väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku
isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas
aitab selle normi kohaldamine ennetada ka taotleja edasiliikumist ning tagada, et isik on
vajalikeks menetlustoiminguteks PPA-le kättesaadav.
11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esineb vajadus selgitada välja isiku
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. Rahvusvahelise kaitse
menetluse lõpuleviimiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. PPA on välja toonud, et
isikuga on üle-eelmisel nädalal läbi viidud rahvusvahelise kaitse menetluse esimene intervjuu,
kuid tema seletuste põhjal ei ole tema rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumine selge.
PPA on põhjendanud, et isiku ütlused seoses tema sõjalise lepingu sõlmimise asjaoludega
vajavad täpsustamist. Samuti nähtub PPA selgitustest, et isiku poole aasta vanune sõjaväepilet
on täidetud ebakorrektselt, mis seab kahtluse alla tema ajateenistuse läbimise ja sõjalisse
piirkonda saatmise väidete tõele vastavuse. PPA peab kontrollima ka informatsiooni seoses
võimalike varasemate isikuandmete vargustega isiku poolt.
12. Kohtupraktika järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud oma
olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuleb praegusel juhul
rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikumalt vestelda, olles
kontrollinud isiku esitatud andmete õigsust, ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud
tõenditega, millele PPA on enda taotluses viidanud. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud
isiku osaluseta. Lisaks on menetlejal tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi.
Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse
tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid
võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele
antav hinnang oluliselt sõltuda sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (nt tema
reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist,
väljendusviisist vmt – vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2025 määrus nr 3-25-3005, p 8).
Seega esineb antud juhul kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 4.
4(6)
3-25-4479
13. Isiku kinnipidamiseks peab esinema ka põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks ta
Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt
Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi
käsitatakse põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68
kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu tuvastamiseks vältimatult
esinema, kuid ohu lõplikuks sedastamiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ning juhtumit
iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5).
14. PPA on leidnud, et isik ületas ebaseaduslikult riigipiiri ning tema hoiakutest järeldub, et
ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et puudutatud isikuga
seotud asjaolud kogumis (teadlik ebaseaduslik ja kiiresti organiseeritud piiriületus,
sõjaväeline taust) viitavad, et tema suhtes esineb põgenemise oht vastavalt VSS § 68 p-dele 6
ja 8. VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on
PPA-le teada andnud või järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita (p 6) või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri
ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8).
15. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades
ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi
ebaseaduslikust piiriületusest, annavad praegusel juhul lisaks isiku käitumine ja tema ütlustest
ilmnevad asjaolud selle jaatamiseks piisavalt alust. Isiku selgituste järgi on talle arusaadav, et
juhul, kui ta rahvusvahelist kaitset saama ei peaks, saadetakse ta Venemaale. Arvestades aga
isiku vastuseisu Venemaale naasmise suhtes, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et ta jääks
Eestisse ootama rahvusvahelise kaitse menetluse lõpptulemust. Samuti on usutav, et
tõenäoliselt asuks ta väljasaatmist vältima juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb
rahuldamata. Seda kinnitab isiku avaldus kohtuistungil, mille kohaselt ta ei soovi Venemaale
tagasi pöörduda. Samuti, nagu selles menetluses on kohtud juba varasemalt leidnud, tegutses
isik pärast teate saamist tema võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas
juba järgmisel päeval ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja
kasutas sinna jõudmiseks erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Kuna lühiajalise
planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud isikule
keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema
ettevalmistuseta.
16. Seega annavad isikuga seotud asjaolud kogumis aluse jaatada puudutatud isiku puhul
piisavalt suurt põgenemisohtu, et õigustada tema jätkuvat kinnipidamist, tagamaks tema
kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks.
17. VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse
korral kinni pidada ka riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Kohtu hinnangul on
puudutatud isiku kinnipidamine õigustatud ka sel alusel, sest isikut on alust pidada Eesti
julgeolekut ohustavaks. PPA on isiku ütlustele tuginedes ära näidanud, et isik on omandanud
sõjaväelise väljaõppe ajateenistuses ning lisaks sellele sõlminud sõjalise lepingu, seega pidi ta
vähemalt möönma, et panustab Venemaa sõjalisse võimekusse agressioonisõja jätkamiseks
Ukrainas. Kohtu hinnangul äratavad nii isiku Eestisse saabumise asjaolud kui ka sõjalise
lepingu sõlmimine olukorras, kus ta oli teadlik, et tema vend oli tema sõnul juba enne sõda
sõlminud samasuguse lepingu, kahtlust ja teda on alust pidada riigi julgeolekut ohustavaks,
arvestades, et praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa Föderatsiooni
kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule. Sellest tulenevalt on isikust lähtuv oht Eesti
julgeolekule praegusel juhul piisavalt tõsine ja aktuaalne.
5(6)
3-25-4479
18. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise
ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).
Puudutatud isikul puuduvad muuhulgas ka reisidokumendid (olemas üksnes Vene sisepass).
Samuti puuduvad tal sidemed Eestiga – isiku sõnul on tal Eestis kaks kaudset tuttavat, kes
olevat lubanud teda elu sisseseadmisel aidata. Isik väitis kohtuistungil, et tal on piisavalt raha
selleks, et endale elamispind üürida ja ise toime tulla, kuid riigi õigusabi taotluse järgi ei ole
tal piisavalt vahendeid, et asjatundliku õigusabi eest tasuda. Seega ei ole kohus veendunud
isikul rahaliste vahendite olemasolus, mis võimaldaks endale Eestis elamispinna leidmist.
Samuti ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks isiku tervist või turvalisust. Etteheiteid
kinnipidamiskeskuse tingimustele ei esitanud isik ka kohtuistungil, selgitades, et ta saab seal
sportida, lugeda ja käia keelekursustel.
19. Puudutatud isik on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud 2 kuud. Sellise kestusega
kinnipidamist ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse
taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam
kui kuus kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul
põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust
pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline
kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus
tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu riigi
julgeolekule selle riive üles.
20. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse.
21. Kuigi kohtu antud loa kestuseks on kuni 4 kuud, tuleb kinnipidamise aluse äralangemisel
isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)