3-25-2868/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-2868

Määruse kuupäev

31. jaanuar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsuse tühistamiseks,

vangla kohustamiseks väljastada talle vangla kulul

proteesiliim ja pesemistarbed ning mittevaralise kahju eest

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 28. mail 2025 Tartu Vanglale taotluse, et talle

väljastataks vangla kulul proteesiliim.

2. Tartu Vangla jättis 16. juuli 2025. a otsusega nr 6-7/2-25/2098-2 X taotluse vangla poolt

proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata.

3. X esitas Tartu Vanglale 23. juulil 2025 vaidena pealkirjastatud pöördumise, milles soovis, et

vangla muudaks ära 16. juuli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2, väljastaks talle proteesiliimi ja

pesemistarbed ning leiaks kompromisslahenduse talle tekitatud kolme kuu kannatuste eest

materiaalsel teel.

3-25-2868

4. X esitas 1. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, milles taotleb

Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2 tühistamist, vangla kohustamist talle

hügieenitarvete ja proteesiliimi eraldamiseks ning talle vangla keeldumisega talle tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise 6000 eurot väljamõistmist. Kaebuse kohaselt ei ole vangla

kaebaja 23. juuli 2025. a vaidele vastanud.

Kaebaja põhjendab, et ta vajab proteesiliimi selleks, et proteesid suus püsiksid. Kuni 2025. a

aprillikuuni anti talle tasuta proteesiliimi, sest ilma selleta oli tal söömine ja rääkimine

raskendatud. Proteesiliimi puudumine on tekitanud valu nii igemetele kui ka hammastele.

Kaebaja on sattunud mitmel korral kaaskinnipeetavate ja vanglatöötajate naeru ning mõnituste

ohvriks. Kui kaebajal sai 2025. a aprillikuus proteesiliim otsa, siis teatas ta sellest oma

kontaktisikule, kes lubas talle liimi saata, kuid seda ei tehtud. Kaebaja sai oma taotlusele

vastuse hilinemisega alles 16. juulil 2025. Kaebaja sõnul ei toeta teda vabaduses keegi ning

ainuke sissetulek on vanglas saadud töötasu. Arvestades proteesiliimi maksumust ja vangla

kaupluse transporditasu, saaks ta poest osta ainult ühe proteesiliimi. Kaebajal kulub

proteesiliimi kuus aga vähemalt kaks karpi ning samuti on tal teenitud töötasu eest vaja osta

muid hügieenitarbeid. Kaebaja viitab ka soovile osta vangla kauplusest ka muud kaupa, nt teed

kohvi, kommi, küpsist või kotletti. Kaebaja soovib iga kuu (s.o 2025. a mai kuni augusti) eest

hüvitist 1500 eurot.

Kaebaja palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

5. Tartu Vangla edastas 20. jaanuaril 2026 vastusena kohtunõudele kaebaja 23. juuli 2025. a

pöördumise ja Tartu Vangla 3. oktoobri 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/345-2, millega jäeti X

kahju hüvitamise taotlus ja kohustamisnõue rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kohtule tühistamis-, kohustamis- ja hüvitamiskaebuse

(HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 4). Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks Tartu Vangla 16. juuli

2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2098-2, kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle vangla kulul

proteesiliimi ja hügieenitarbeid ning hüvitaks talle proteesiliimi väljastamisest keeldumisega

tekitatud mittevaralise kahju. Kohtule arusaadavalt peab kaebaja soovitud hügieenitarvete all

silmas pesemistarbeid, mille väljastamist taotles ta vanglalt 23. juuli 2025. a avalduses.

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

7.1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid.

7.1.1. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla 16. juuli 2025. a otsust, millega vangla keeldus talle

vangla kulul proteesiliimi väljastamast, ning taotleb vangla kohustamist proteesiliimi

väljastamiseks.

Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla

kodukorra“ punkt 11.3.1. sätestab, et kinnipeetav, kes ei oma hügieenitarbeid ja kellel

puuduvad vahendid nende soetamiseks, võib nende saamiseks esitada taotluse, kui tema

isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu vabaks kasutuseks olnud rahasumma

3-25-2868

alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Lühema vanglas viibimise korral

rahasumma ei muutu.

Tartu Vangla asus 16. juuli 2025. a otsuses seisukohale, et proteesiliim kuulub hügieenitarvete

hulka. Kaebaja pole väitnud, et proteesiliim oleks ravim, meditsiiniseade või abivahend, mis

tuleks talle väljastada arsti otsuse alusel tasuta seoses tema meditsiinilise vajadusega (vt

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2024. a määruse nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale

isikule tervishoiuteenuste osutamine“ § 5). Kohus nõustub vanglaga, et proteesiliimi saab

lugeda hügieenitarbeks. Kohtule teadaolevalt kasutatakse proteesiliimi suuõõne hügieeni ja

mugavuse tagamiseks, et hoida proteese kindlalt paigal ning vältida toidujääkide sattumist

proteeside ja igemete vahele.

Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1 kohaselt väljastab vangla hügieenitarbeid vangla kulul üksnes

vähekindlustatud kinnipeetavatele. Vangla jättis 16. juuli 2025. a otsusega kaebaja taotluse

proteesiliimi väljastamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebaja 28. mai 2025. a taotluse

esitamisele eelnenud kolme kuu keskmine kontojääk oli 18,22 eurot, s.o vangla kodukorra

punktis 11.3.1. nimetatud summast suurem. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud.

Seega ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et Tartu Vangla oleks vangla kodukorra p 11.3.1

ebaõigesti kohaldanud.

Vangla kodukord on üldkorraldus (eriliiki haldusakt), mida ei saa tähtajatult vaidlustada. Kohus

märgib siiski, et praeguse juhtumi asjaolud ei viita, et vangla kodukorra p 11.3.1 kohaldamine

oleks viinud ebamõistliku tulemuseni. Rahalise piiri kehtestamist hügieenitarvete väljastamisel

saab pidada vajalikuks, et kinnipeetav kasutaks oma rahalisi vahendeid eesmärgipäraselt ja

soetaks talle vajalikud hügieenivahendid vangla kaupluses eelkõige ise.

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla tegevus oli kaebaja 28. mai 2025. a

proteesiliimi väljastamise taotluse rahuldamata jätmisel õigusvastane. Seetõttu ei ole kaebuses

proteesiliimi väljastamisega seoses esitatud nõuetel eduväljavaateid.

7.1.2. Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist ka

muude hügieenitarvete (pesemistarvete) väljastamiseks. Tartu Vangla kodukorra punkti 11.3.1.

järgi otsustatakse hügieenitarvete väljastamine vangla kulul igakordselt pärast vastava taotluse

esitamist. See tähendab, et kui kaebaja rahaline seis ei võimalda tal enam hügieenitarbeid osta,

saab ta esitada vanglale uue taotluse nende väljastamiseks. Seejärel hindab vangla, kas

kodukorra punktis 11.3.1. toodud tingimused on täidetud. Kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt on kaebaja seda ka teinud – ta esitas pesemistarvete väljastamiseks vanglale taotluse

23. juuli 2025. a pöördumises. Tartu Vangla 3. oktoobri 2025. a otsuse kohaselt väljastati

kaebajale samal päeval ehk 23. juulil 2025 majapidamisseepi ning enda pesuks seepi ja

šampooni. Kaebajale väljastati ka 10. septembril 2025 tema soovil hambapastat, šampooni ja

hambahari. Seega on kaebaja vanglalt pesemistarbeid saanud. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et

vangla väljastaks talle edaspidi alati hügieenitarbeid vangla kulul. Eelnevat arvestades ei nähtu

kohtule vangla tegevuses õigusvastasust ka pesemistarvete väljastamisega seonduvas osas.

7.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Proteesiliimita proteeside kandmine võib küll põhjustada teatud ebamugavustunnet, kuid

kaebaja väide, et selle tagajärjel tunneb ta füüsilist valu ning alandusi, on kohtu hinnangul üle

paisutatud. Samuti ei ole proteesiliimi puhul tegemist väga kalli tootega. Tartu Vangla 3.

oktoobri 2025. a otsuse kohaselt saab vanglas osta kahte erinevat proteesiliimi: hinnaga 7,71

3-25-2868

eurot (47 grammi) ja 8,67 eurot (40 grammi). Kaebaja rahalist seisu arvestades oli tal võimalik

liimita proteeside kandmise tagajärgi vältida, ostes ise enda vabakasutuskontol oleva raha eest

vangla kauplusest proteesiliimi. Asjaolu, et kaebaja otsustas kulutada oma vabaks kasutuseks

oleva rahasumma millegi muu peale, näitab pigem seda, et proteesiliimi saamine ei olnud talle

väga oluline. Kinnipeetavale on vangla kulul tagatud toitlustamine kolm korda päevas – seega

ei ole toiduainete ostmine kaebajale vältimatult vajalik. Kui kaebaja rahaline seis peaks

halvenema, on tal võimalik esitada proteesiliimi väljastamiseks uus taotlus. Pesemistarbeid on

vangla kaebajale väljastanud.

7.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen