3-26-201/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-201 Haldusasi C.B kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale suitsetamise mittevõimaldamisel Menetlusosalised Kaebaja C.B Vastustaja Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus C.B määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Võtta C.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määruse peale menetlusse. 2. Jätta C.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2026. a määrus muutmata. 2. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. C.B nõudis halduskohtule esitatud kaebuses mh seda, et kohus kohustaks vanglat lubama vanglas suitsetada. Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamist ning suitsetamise võimaldamist. 2. Tallinna Vangla taotles vastuses EÕK rahuldamata jätmist. 3. Tallinna Halduskohus jättis 30. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) suitsetamiskeeluga vanglas ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on viidanud võõrutusnähtude esinemisele ja asjaolule, et vangla ei ole pakkunud talle leevendusmeetmeid võõrutusnähtudega toime tulemiseks. Kuigi kohus ei välista kaebajal teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, on tegemist siiski tõendamata väitega. Samas

3-26-201 ei viita need vajadusele suitsetamist jätkata, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Vangla selgituste kohaselt ei ole kaebaja suhtluses vanglaga eelnevatele muredele varem viidanud. Ei ole teada, kas kaebaja on pöördunud kaebuses toodud probleemidega tervishoiuteenuse osutaja poole, ent kui kaebaja ei tule iseseisvalt suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega toime, on tal võimalus eelneva mure osas meditsiinitöötajatelt adekvaatset abi saada. Oluline on märkida, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad, kui kaebaja viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Seega ei kaasne kaebajale suitsetamiskeeluga mis tahes pöördumatuid tagajärgi; 2) EÕK kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi. Suitsetamiskeelu tingimustes, kus ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohaldatud EÕK-d, tekitab olukord vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Olukord, millises on valitud kinnipeetavatele vanglas suitsetamine lubatud, võib kaasa tuua tubakatoodete kasutamise näiteks ebaseadusliku maksevahendina. Eelnev aga ei aitaks kaasa kinnipeetavate kuritegelikust keskkonnast eraldamisele ega taasühiskonnastamisele. Lisaks tuleb vanglal tagada kaebaja enda, tema kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse. Suitsetav inimene ohustab nii enda kui ka nende isikute tervist, kes tema läheduses viibivad. Suitsetamisega kaasneb tuleoht. 4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK kohaldamist kokkuvõtlikult põhjendustel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha kohaselt on kaebajal õigus valikuvabadusele. Seda vabadust rikutakse pöördumatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). 6. Esiteks pole Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. novembri 2025. a otsus asjas nr 17982/21 (Vainik jt vs Eesti riik) jõustunud. 7. Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuses toodud asjaoludel ei ole võimalik jaatada pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kui kaebaja ei saa vaidluse ajal suitsetada. Ringkonnakohus ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Võimalikku ebamugavustunnet saab leevendada muude meetmetega. Kui esineb põhjendatud vajadus leevendusmeetmete järele ja vangla peaks neid põhjendamatult mitte võimaldama, siis on alus kaaluda leevendusmeetmete tagamise osas EÕK kohaldamise küsimust. 8. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2(2)