3-25-3458/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-25-3458

Määruse kuupäev

31. jaanuar 2026

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla vastu interneti vaba kasutamise piiramisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg

4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav Y esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule Tartu Vanglas

kinni peetava Xi nimel kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuses on esitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõue seoses interneti kasutamise piiramisega vanglas. Kaebuse kohaselt jättis

vangla Xi kahjunõude nr 2-25/2-2/10001 õigeaegselt menetlemata.

Koos kaebusega on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ja riigi õigusabi taotlused.

2. Tartu Halduskohus jättis 17. oktoobri 2025. a määrusega Xi kaebuse käiguta ning andis

talle kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebuses esineva puuduse

kõrvaldamiseks tuli Xil kohtule teatada, kas ta kiidab Yi esitatud kaebuse heaks.

3. X esitas 23. oktoobril 2025 kohtule avalduse, milles teatas, et ta on tutvunud materjalidega

ja soovib, et kohus võtaks asja menetlusse.

4. Tartu Vangla edastas 29. jaanuaril 2026 vastusena kohtunõudele Yi esitatud 6. augusti

2025. a kahjunõude nr 2-25/2-2/10001, selle täiendused nr 2-25/2-2/10002 ja 2-25/2-2/10004

3-25-3458

ning Tartu Vangla 13. augusti 2025. a vastuse kahjunõudele nr 1-9/2-25/381-2. Vangla teatas,

et X ei ole vanglale esitanud muid pöördumisi seoses interneti kasutamise piiranguga.

5. X esitas 30. jaanuaril 2026 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 17. oktoobri 2025.

a määruse peale määruskaebuse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus märgib esmalt, et Xi 30. jaanuari 2026. a määruskaebus ei takista kohtul haldusasja

lahendamast, sest halduskohtu 17. oktoobri 2025. a määrus ei ole vaidlustatav.

7. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja esitada Tartu Vangla vastu samad nõude, mis on

esitatud vanglale 6. augusti 2025. a kahju hüvitamise taotluses nr 2-25/2-2/10001. Kaebaja

nõuab Tartu Vanglalt interneti vaba kasutamise piiramisega tekitatud mittevaralise kahju

tekitamise eest hüvitist 1500 eurot. Kaebus on pealkirjastatud hüvitamis- ja

tuvastamiskaebusena, kuid kohus ei käsita tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena.

Hüvitamiskaebuse läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust, mistõttu ei

ole eraldi tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seepärast poleks

tuvastamiskaebus HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav. Kuna õigusvastasuse tuvastamise nõue on

hõlmatud hüvitamiskaebusega, tõlgendab kohus, et kaebaja tahe on esitada kohtule

hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4).

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

9. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9.1. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-

12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas

nr 3-18-32, p 10).

9.2. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas kinnipeetav Y 6. augustil 2025 Tartu Vanglale

kaebaja nimel kaebuse asjaoludega seonduva mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Tartu

Vangla jättis selle taotluse 13. augusti 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/381-2 läbi vaatamata.

Kaebuse esitamine kahju hüvitamiseks seoses interneti kasutamise piiramisega oleks lubatav

vaid juhul, kui vanglale 6. augustil 2025 esitatud taotlus on jäetud läbi vaatamata ebaõigesti.

Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla kõnealuse kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi

vaatamata, sest kaebaja nimel esitas taotluse kaebaja esindajana kinnipeetav Y, kuid Tartu

3-25-3458

Vangla kodukorra p 1.13.3 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada pöördumisi ainult enda

nimel. Ka haldusasjades nr 3-25-2708, 3-25-3306, 3-25-3461 ja 3-25-4103 on kohus asunud

seisukohale, et sellises olukorras käitus vangla õiguspäraselt. Kohus nõustub Tartu Vangla 13.

augusti 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/381-2 toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid täiel

määral korrata. Kohtu hinnangul ei muuda kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmist

õigusvastaseks ka asjaolu, et vangla ei andnud kaebajale tähtaega taotluses esineva puuduse

kõrvaldamiseks, vaid jättis Yi kaebaja nimel esitatud kahjunõude kohe läbi vaatamata.

Olukorras, kus pöördumise on vanglale esitanud teine kinnipeetav, on tegemist puudusega,

mis ei ole kõrvaldatav. Kõrvaldatava puuduse jaatamise korral muutuks Tartu Vangla

kodukorra p 1.13.3 sisutühjaks. Samuti ei jää kaebaja õigused kaitseta, sest kaebajal on

võimalik kahjunõue vanglale soovi korral isiklikult esitada.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud.

9.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

11. Kaebuses on esitatud riigi õigusabi taotlus. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kaebaja on varasemalt esitanud halduskohtule iseseisvalt mitmeid avaldusi ja suutnud enda

õigusi kohtumenetluses kaitsta. Ka praeguse kaebuse on kaebaja heaks kiitnud. Seega ei ole

riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Kaebaja on iseseisvalt võimeline

halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning

kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

12. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Yi nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen