2-25-13384/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13384

Tsiviilasi

L Pi hagi M Te vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L P (isikukood xxx)

Kostja M T (isikukood xxx), lepinguline esindaja A K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada L Pi (isikukood xxx) ja M Te (isikukood xxx) kinnisasja asukohaga xxx

(registriosa number xxx, kastastritunnus xxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi

müüakse avalikul enampakkumisel, müügitulemi arvel tasutakse Swedbank AS-ile

laenulepingust nr. xxx tulenev laenukohustuse jääk ja ülejäänud raha jagatakse

poolte vahel vastavalt kaasomandi suurusele.

3. Jätta menetluskulud L Pi kanda.

4. Välja mõista L Pilt M Te kasuks menetluskulud 317,20 eurot (sh käibemaks).

5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. L P (hageja) esitas 17.08.2025 Harju Maakohtule hagi M Te (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks. Hageja täpsustas hagi 31.08.2025. Kohus võttis hagi menetlusse

02.09.2025 määrusega.

2. Hageja on esitanud järgmise sisuga nõude:

-

Lõpetada kaasomand xxx, kastastritunnusega xxx asuval kinnisasjal selliselt, et müüa

kinnistu avalikul enampakkumisel, täita müügitulemi arvel laenukohustus Swedbank

AS-i ees vastavalt laenulepingule nr. xxx ja ülejäänud raha jagada poolte vahel

vastavalt kaasomandi suurusele.

-

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Kostja esitas hagile vastuse 23.09.2025. Kostja võtab hagi õigeks. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole kunagi olnud vastu kaasomandi

lõpetamisele viisil, et kas hageja ostab kostja kaasomandi osa või see müüakse avalikul

enampakkumisel. Kostja menetluskulude suuruseks on 317,20 eurot (sh käibemaks).

4. Hageja esitas 06.01.2026 kostja menetluskulude ja menetluskulude jaotuse osas

seisukoha. Lisaks esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja leiab, et kostja on

andnud enda käitumisega aluse hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta kostja

kanda.

Maakohtu põhjendused

5. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

6. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab

kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks.

7. Kostja on 23.09.2025 avalduses hagi õigeks võtnud (dtl 37).

8. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui

kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib

kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

9. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava

osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS

§ 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

12. TsMS § 168 lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

13. Poolte 2025. a märtsis ja aprillis peetud kirjavahetusest (dtl 19-22) nähtub, et pooled

arutavad kumb pool võiks teise poole kaasomandi osa välja osta ning milline on õiglane

osakaal raha jaotamisel. Seejärel edastas hageja 14.05.2025 nõudekirja kostjale (dtl 15),

millest nähtub, et hageja soovib esmajärgus kinnisasja kaasomandi lõpetada selliselt, et ta

müüb enda osa kostjale ning juhul, kui kostja ei saa hageja osa välja osta, on ta nõus

ostma kostja kaasomandi osa ise. Hageja selgitab, et alles siis, kui eeltoodud viis osutub

võimatuks, on võimalik kinnistu müümine avalikul enampakkumisel. Hageja ootas kostja

tagasisidet. Kostja vastas hageja pakkumisele 14.05.2025 (dtl 17), et ta on nõus

kaasomandi lõpetamisega viisil, et hageja ostab kostjale kuuluva kaasomandi osa, kuid 17

000 eurot kallimalt hageja poolt pakutust. Hageja keeldus kostja pakkumisest (dtl 40).

Muud poolte arutelu tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

14. Kohtu hinnangul ei ole kostja andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. Hageja on teinud

kostjale 14.05.2025 pakkumise selles osas, et kumbki pool ostab teise kaasomandi osa,

kuid ei ole talle teinud selgelt ettepanekut kinnisasja müümiseks avalikul

enampakkumisel. Samas tuli hageja kohtusse nõudega lõpetada poolte kaasomand

avalikul enampakkumisel. Hageja mainis küll enda 14.05.2025 nõudekirjas, et

kaalumisele võiks tulla kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel, kuid hageja huvi

oli selgelt suunatud eelkõige sellele, et kumbki pool ostab teise omaniku kaasomandi osa

välja. Hageja tegi enda nõudekirjas kostjale pakkumise, et üks pool ostab teise

kaasomandi osa ning sellele kostja vastas. Kostja on enda nõusolekut väljendanud, poolte

vahel oli ebaselgus raha jagamise osas. Hageja ei ole teinud kostjale selgelt ettepanekut,

et kuna kaasomandit ei ole võimalik lõpetada selliselt, et hageja või kostja ostab teise

kaasomandi osa, võiks kinnisasja müüa avalikul enamapakkumisel. Tõenditest ei nähtu,

et hagejale oleks teada kostja seisukoht kinnisasja avalikul enamapakkumisel müümise

kohta. Seega leiab kohus, et hageja oli hagi kohtusse esitamisel rutakas ning asja

materjalide pinnalt ei saa jõuda seisukohale, et kostja on andnud hagejale põhjust hagi

kohtusse esitamiseks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja 23.09.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu

317,2 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud

ning kulu ei ole ülepaisutatud. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulu 317,2 eurot (sh käibemaks).

16. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

18. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik