2-25-21029/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21029

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi O.P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

828,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress Toompuiestee 35, XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja O.P. (isikukood XXX; aadress XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 4. detsembril 2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 388,44 eurot, intressivõlgnevuse 21,63 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 311,09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 10.01.2026.

Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 828,51 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 12.04.2014 Elion Ettevõtted AS-ga (nüüdne Telia Eesti AS)

kliendilepingu nr 22542664 (dtl 12-13). 27.05.2020 sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga

järelmaksulepingu nr 1545979, mille alusel võimaldati kostjal soetada kaupu summas 683,80 eurot

(dtl 14-17). 28.05.2020 sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga seadmekindlustuslepingu kuumaksega

10,90 eurot (dtl 18-20). Kostja oli kohustatud järelmaksulepingu nr 1545979 alusel tasuma intressi

21,90% aastas ning lepingutasu 19,90 eurot. Tagasimakseid pidi kostja tasuma vastavalt

maksegraafikule perioodil 20.06.2020 – 20.05.2024 osamakse suurusega 22,13 eurot (va esimene ja

viimane makse). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 695,23 eurot (dtl 85). Telia Eesti AS on

kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 24.03.2023 (dtl 52-53). Telia Eesti AS loovutas 8.07.2025

nõude hagejale (dtl 54).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Kohtule

nähtub Kohtute Infosüsteemist, et kostja suhtes on enam kui 10 võlanõude menetlust ning kostja oli

käesoleva lepingu sõlmimise ajal juba makseraskustes. Juhul, kui krediidiandja oleks küsinud kostja

pangakonto väljavõtet oleks sealt nähtunud, et kostja ei ole võimeline tasuma endale juba võetud

laenukohustusi korrektselt. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul krediidiandja piisava

põhjalikkusega veendunud kostja krediidivõimes.

2(4)

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 21,90% aastas

(vt dtl 14). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Hageja on võimaldanud kostjale järelmaksu, mille alusel sai kostja endale soetada kaupu kokku

summas 683,80 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama laenu vastavalt maksegraafikule

ja krediidiandja esitatud arvetele.

11. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt kostja sai

lepingu nr 1545979 alusel laenu kokku summas 703,70 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 695,23 eurot (382,60 eurot põhiosa katteks + 292,73 eurot intressi katteks +

19,90 lepingutasu katteks). Hageja esitas laekumiste väljavõtte (dtl 88-89). Hageja juhtis

tähelepanu, et laekumistega tasus kostja ka teiste lepingute kuumakseid, st väljavõttes on kõik

kostja poolt tehtud tagasimaksed kõikidele lepingutele. Väljavõttest on nähtav, et kostja on tasunud

kuni detsembrini 2022 (k.a). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa

8,47 eurot (703,70-695,23).

12. Kohus hageja arvutuskäiguga nõustuda ei saa. Kosta sai laenu summas 683,80 eurot, mitte

703,70 eurot. Hageja on arvestanud laenusumma sisse ka lepingutasu summas 19,90 eurot. Kui

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole tal võimalik nõuda kostjalt

ka lepingutasu, seega ümberarvestuses seda kajastada ei ole lubatud. Seega on korrektseks

laenusummaks 683,80 eurot ning tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 695,23 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu

põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks

pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud.

Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust

lepingut üles öelda.

13. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda

kostjalt intressi ega ka viivist.

14. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

18. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja

mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3(4)

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)