2-25-16819/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 30. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-16819

Tsiviilasi

E.D hagi R.R-i vastu ühisvara jagamiseks ja

hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E.D (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-

post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anne Värvimann (e-post XXX)

Kostja R.R (isikukood XXX elukoht XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret

Pallo (e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-16829 menetlus ning kinnitada E.D ja R.R-i vahel

30.01.2026 sõlmitud kompromiss järgmiste tingimustega.

2. Jagada E.D ja R.R-i ühisvara järgmiselt:

2.1. XXX-i, Tartumaa asuv kinnistu (registriosa nr 497404) (kinnistu nimi XXX)

jääb R.R-i ainuomandisse. Arvestades, et kinnistu on R.R-i valduses, kinnitab ta

käesolevaga, et tal puuduvad E.D vastu kinnistu võimalikest puudustest, sh

kasutusloa puudumisest tulenevad mistahes nõuded.

2.2. Sõiduk XXX jääb R.R-i ainuomandisse. E.D annab enda valduses olevad sõiduki

varuvõtmed R.R-ile üle hiljemalt 03.02.2026.

2.3. Sõiduk XXX jääb R.R-i ainuomandisse. R.R-i kanda jäävad kõik

liisingulepingust nr L89006116168 tulenevad kohustused panga vastu.

2.4. Kõik XXX-i, Tartumaa asuval kinnistul olevas elamus asuvad ja ühisomandis

olevad vallasasjad jäävad R.R-i ainuomandisse.

2.5. E.D ja R.R-i arvelduskontodel olev raha, võimalikud hoiused ning väärtpaberid

jäävad neist kummalegi endale.

2.6. R.R kohustub tasuma E.D-le enamsaadud ühisvara eest rahalise hüvitisena

kokku 165 551 eurot E.D arvelduskontole nr EE387700771001736071 hiljemalt

kolme kalendrikuu jooksul käesoleva kompromissi kinnitamise määruse

jõustumisest.

3. E.D kohustub seoses ühisvara jagamisega käesolevas kompromissis järgnevaks:

3.1. E.D kohustub andma sõiduki SXXX valduse R.R-ile üle kolme kalendripäeva

jooksul alates p-s 2.6 nimetatud enamsaadud ühisvara hüvitise saamisest. E.D

kohustub andma sõiduki üle sellel all olevate rehvidega. E.D kohustub tegema

sõidukile enne 30.04.2026 uue tehnoülevaatuse. R.R võtab sõiduki vastu sellises

seisukorras nagu see on sõiduki üleandmise ajal ning loobub käesolevaga

igasugustest pretensioonidest ja võimalikest kahjunõuetest E.D vastu seoses

sõiduki võimalike puudustega.

3.2. E.D kohustub tingimusel, et kogu kompromissi p-s 2.6 nimetatud enamsaadud

ühisvara hüvitis 165 551 eurot on E.D-le tasutud, andma ühisvaraks oleva XXX

kinnistu jagamise eesmärgil p-des 3.2.1 ja 3.2.2 nimetatud järgmised

tahteavaldused.

3.2.1. E.D annab XXX-i, Tartumaa asuva kinnistu (registriosa nr 497404)

katastritunnus 52801:010:0175, sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistu nimi

XXX, mille pindala on 1 796 m2, omandi üle R.R-ile. R.R ja E.D käsitavad

seda asjaõiguslepinguna.

3.2.2. E.D ja R.R paluvad kustutada XXX-i, Tartumaa asuva kinnistu (registriosa

nr 497404) II jao omanikukanne, mille järgi on ühisomanikud E.D

(isikukood XXX) ja R.R (isikukood XXX) ning kanda registriosa nr 497404

II jakku ainuomanikuna R.R (isikukood XXX).

4. E.D ja R.R kinnitavad, et käesolevas kompromissis nimetatud kohustuste täielikul

täitmisel loetakse nende ühisvara lõplikult jagatuks ja kõik kohustused teineteise ees

täidetuks ning neil ei ole ühisvara jagamisest lähtuvalt enam teineteise vastu mingeid

varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Rahuldada E.D taotlus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kanda

pärast käesoleva määruse jõustumist 210 eurot E.D arvelduskontole nr XXX

selgitusega: „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-16819“.

7. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 ja § 661 lg 1 kohaselt

esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissi kohaselt

kolm tööpäeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.D E.D (hageja) esitas 08.10.2025 hagi R.R-i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja

lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt

abiellusid hageja ja kostja 19.08.2017 ja neil sündis kaks ühist last. Hageja müüs 13.07.2018

talle lahusvarana kuulunud aadressil XXX, Tallinn asunud korteriomandi osa, millest laekus

hagejale 9638 eurot 37 senti. Hageja müüs 10.08.2018 talle lahusvarana kuulunud aadressil

XXX asuva korteriomandi, millest laekus talle 95 436 eurot. Pooled omandasid 19.09.2018

40 000 euro eest kinnistu aadressil XXX, XXX (kinnistu), mille eest tasus täies ulatuses

hageja talle kuulunud korteriomandite eest saadud lahusvara arvelt. Kostja kinnistu

omandamisse ei panustanud. Pooled alustasid pärast kinnistu omandamist koheselt kinnistule

elamu ehitamise töödega, mida finantseeriti lõviosas hageja talle kuulunud korteriomandite

eest saadud lahusvara arvelt. Kostja elamu ehitamisesse rahaliselt ei panustanud. Elamu

valmis 2019. aasta oktoobris.

Kostjal tekkis abielu ajal alkoholiprobleem ja ta muutus hageja ja laste vastu vaimselt ja

füüsiliselt vägivaldseks, mille tõttu kolis hageja 15.08.2023 koos lastega elamust välja.

Kostja vahetas 2023. aasta novembris omavoliliselt elamu lukud ära ja takistas pahatahtlikult

hagejal elamusse pääsemise. Pooled leppisid 2024. aasta jaanuaris kokku, et hageja kolib

koos lastega kuni abielu lahutamiseni ja kinnistu müümiseni tagasi, kuid 04.02.2024 lahkus

hageja koos lastega politsei eskordi abiga uuesti, kuna kostja muutus taas vägivaldseks.

Pärast seda vahetas kostja taas elamu lukud ära ja keelas hagejal kostja loata majja minna.

Poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu 15.04.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-14861. Abielu

lahutamise kohtuotsus jõustus 21.05.2024. Käesoleval ajal elab kinnistul kostja, kes hagejale

kinnistule ligipääsu ei võimalda. Hageja on kostjale isiklikult ja esindaja vahendusel saatnud

korduvaid ettepanekuid ühisvara jagamiseks, ent kostja ei ole käesoleva ajani olnud nõus

ühisvara jagamisega ega ole nõus kinnistut võõrandama. Hageja on hagiavalduses välja

toonud ühisvara koosseisu, mille hulka kuuluvad elamuga kinnistu aadressil XXX (varem

XXX), XXX-i, Tartumaa (registriosa nr 497404) turuväärtusega 315 000 eurot, sõiduk XXX

registreerimismärgiga XXX turuväärtusega umbes 8500 eurot ja kinnistul asuvad vallasasjad

väärtusega umbes 5750 eurot.

Hageja palub kohtul lõpetada poolte ühisvara järgmistel viisidel:

•

müüa kinnistu kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja kinnistu müügist

saadavast rahast lugeda 28,25% hageja lahusvaraks ning 71,75% müügist saadavast

rahast jagada hageja ja kostja vahel võrdselt;

•

jätta sõiduk XXX registreerimismärgiga XXX kostja ainuomandisse;

•

jätta, elamus asuvad ja ühisomandis olevad vallasasjad kostja ainuomandisse.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara (vallasasjad) eest 7125

eurot ja kohustada kostjat hagejale üle andma pesukuivati Bosch. Hageja palub kohustada

kostjat tasuma rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitatud põhivõlalt viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahalise kohustuse

täieliku tasumiseni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 12.12.2025 menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et

esitada hagile kirjalik vastus. Kohus pikendas 30.12.2025 kostja vastuse tähtaega ning määras

pooltele kompromissläbirääkimiste tähtaja kuni 23.01.2026 (k.a). kohus pikendas poolte

soovil kompromissläbirääkimiste tähtaega kuni 30.01.2026 (k.a).

Pooled esitasid kohtule 30.01.2026 kompromissilepingu, milles palusid menetluse lõpetada ja

kompromiss kinnitada kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid kompromissilepingus, et on

teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning on

kompromissiga nõus. Pooled kinnitasid, et on teadlikud TsMS § 432 sisust, mille kohaselt

menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama

haginõude üle. Pooled kinnitasid, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega

seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.

Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud,

neist aru saanud ja on nendega nõus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus leiab, et poolte allkirjastatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud

nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi,

samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu

muutmata. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja

menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetada.

5. Pooled on allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

kinnitamise tagajärgedest TsMS § 432 mõttes. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

6. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kompromissilepingus taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu

pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud

riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt ja tagastab

talle 210 eurot, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagastada pool tasutud riigilõivust E.D

arvelduskontole nr XXX.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin