4-25-3651/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Kuressaare

Kohtuasja number

4-25-3651

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Väärteoasi

Veljo Metsa kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 23. septembri

2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

274025001883

Kaebuse esitaja

Veljo Mets, isikukood 36601060025

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, esindaja uurija Ilme Õunapuu

Kaebuse läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Veljo Metsa kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 23. septembri 2025

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 274025001883 osaliselt, s.t karistuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Veljo Metsale LS § 238 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut,

s.o 160 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 4 kuu jooksul igakuise

osamaksega 40 eurot. Osamaksete tasumise tähtpäev on kalendrikuu viimane päev.

Esimese osamakse tähtpäev on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kalendrikuu

viimane päev. Rahatrahv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi

arvelduskontodest: EE891010220034796011 (SEB Pank), EE932200221023778606

(Swedbank), EE777700771003813400 (LHV Pank), EE701700017001577198

(Luminor Bank) või EE234204278601694423 (Coop Pank), ja makse tegemisel

kasutada viitenumbrit 10220192805734.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavaks tegemisest, s.o 30. jaanuarist 2026. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuväilise menetleja otsus

1. Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 23. septembri

2025 otsusega karistati Veljo Metsa liiklusseaduse (edaspidi LS) § 238 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480 eurot.

2. Kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse järgi pani V. Mets väärteo toime sellega, et

juhtis 23. septembril 2025 kell 12.15 Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare-

Kihelkonna-Veere tee 19. kilomeetril Lümanda suunas autorongi (Scania R420 LA 4X 2

MLA), mille veos "purustatud kruus" ei olnud nõuetekohaselt kaetud ning sellega veos

tekitaks kahjustust keskkonnale, tekitaks tolmu, ohustaks keskkonda ja võimalik kahju

tekitamine kolmandatele isikutele. Veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele

paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimest ega keskkonda, ei põhjusta

varalist kahju ega takista liiklust. Juhil puudus samuti veoseleht, oli kaalutšekk. Veljo

Mets rikkus LS § 36 lg 3 nõudeid ja tema tegevus on kvalifitseeritud väärteona LS § 238

järgi.

Kaebus

3. V. Mets esitas 8. oktoobril 2025 väärteootsuse peale kaebuse, milles palub kohtuvälise

menetleja otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, sest teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotleb

kaebaja trahvi vähendamist ja karistamist rahatrahviga miinimummääras.

4. Kaebaja 8. oktoobri 2025 kaebuse, selle 29. oktoobri 2025 ja 13. jaanuari 2026 täienduste

ning kohtuvälise menetleja seisukohtadele esitatud 11. ja 13. jaanuari 2026 vastuväidete

põhjal saab V. Metsa argumendid võtta kokku järgnevalt.

5. V. Mets leiab, et ta pole väärtegu toime pannud, sest koormaks oli märg purustatud kruus,

seega puudus oht, et see tolmab, lendub või kastist variseb. Kruus oli paigutatud tehniliselt

korras haagisesse, selle kastiosas polnud avasid, millest kruus oleks saanud välja

pudeneda. Kruus oli paigutatud nii, et kogu ca 25 kilomeetri pikkuse teekonna jooksul,

mille läbimiseks kulus ca 20–25 minutit, oleks välistatud oht selle tolmamiseks

lendumiseks või varisemiseks ning oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine,

nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine, tolmamine,

pudenemine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju

tekkimine. Veo korraldamisel ja otsustamisel, et koormat ei ole vaja katta, võttis V. Mets

arvesse mh ilmastikutingimusi, teekonna pikkust, sõiduolusid, koorma paigutust ning

analoogse koorma veol tavaliselt rakendatavad meetmed ja juhised. Koorem ja selle vedu

ei ohustanud inimest ega keskkonda, ei põhjustanud varalist kahju ega takistanud liiklust

ning puudus ka selline oht. Koorma vedu ilma katmiseta oli kooskõlas valdkonnas kehtiva

õigusliku regulatsiooni ja tavadega.

6. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et oleks tuvastatud ja tõendatud oht veoseks olnud

märja kruusa tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks. Samuti ei ole tuvastatud ega

tõendatud, et koorem ja/või selle vedu oleks ohustanud inimest või keskkonda,

2 (12)

põhjustanud varalist kahju või takistanud liiklust või oleks esinenud selline oluline oht

ohustada või kahjustada inimest või keskkonda või põhjustada varalist kahju või takistada

liiklust, seda siis põhjusel, et veose osad liiguvad või võivad liikuda kastist väljapoole.

7. Menetleja ei järgitud majandus- ja taristuministri määruse “Veose paigutamise,

kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad

kontrollimise meetodid” § 7 sätetega kehtestatud nõudeid veose paigutamise, kinnitamise

ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise osas ja § 8 sätteid veose paigutamise,

kinnitamise ja katmise kontrollimisel avastatud rikkumiste liigitamise osas.

8. Menetleja on otsust tehes võtnud arvesse üksnes seda, et koorem polnud kaetud.

Koormaga seotud ohte menetleja reaalselt ei hinnanud ega arvestanud, et V. Mets vaidles

menetlejale vastu selgitades, et veoseks oli märg kruus.

9. V. Mets nõustus kiirmenetlusega, sest see pidi selgituse kohaselt tagama kiirema

menetluse. Ta ei mõistnud, et kiirmenetluses ei võetud tema selgitust enam vastuväitena

ning olukorras, kus ta ei näinud endal mingit süüd, määrati talle karistuseks rahatrahv 480

eurot. Menetleja pidanuks võtma V. Metsa selgitusi võtma kiirmenetlusega mitte

nõustumisena või vähemasti selgitama vastuväidete esitamise võimalust ja jätkama

üldmenetluses. Kuna kruusa reaalset veoautolt tolmamist, lendumist või varisemist ei

esinenud ning sellise tolmamise, lendumise või varisemise reaalset ohtu ei tuvastatud, on

trahv summas 480 eurot autojuhile, kelle keskmine kuutöötasu on alampalga suuruses

põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt suur.

10. Kui puudub märja kruusa tolmamise, lendumise või varisemise reaalne oht, on koorma

katmise nõudmine põhjendamatu. Ettevõtlust piiravad normid saavad olla siiski

põhjendatud üksnes siis, kui need on kehtestatud seadusega kooskõlas põhiõiguste ning

nende piiramise võimalustega ning toimivad avalikes huvides ja on proportsionaalsed.

Nõuda koorma katmist olukorras, kus puudub tolmamise, lendumise või varisemise oht,

tähendab mh iga veokorra pikenemist 10–15 minuti võrra, seega iga koorma kohale

viimise aja pikenemist 40% kuni 60% võrra. Kokkuvõttes tähendab see oluliselt

ebaefektiivsemat ja väiksemas mahus veoteenuse osutamist, mis omakorda vähendab

ettevõtja tulusid ja suurendab ettevõtja kulusid. Kaebaja peab oluliseks seda arvesse võtta.

11. Tunnistaja ütlused ei tõenda väärteo toimepanemist. Toimikust ei nähtu, et oleks hinnatud

kruusa seisundit ega seda, et see kujutab mingi viisil või põhjusel mingit ohtu ning selle

vältimiseks on tarvis veos katta. Koormast tehtud fotodel on näha, et kruusakoorem oli

paigutatud kasti keskosasse; koorem ei ületanud kasti piirdeid ega olnud isegi piirete

ülemise osa vastas; koorem püsis koonusekujulises kuhjas; kruusakuhi ei olnud laiali

vajunud; näha ei ole, et kruus oleks kuhjast pudenenud, tolmanud või lendunud. Fotodel

nähtav haagise tagapõll on ehitatud selliselt, et selliselt, et sõidu ajal liiguvad sinna

sattunud osakesed luugi suunas. Osakeste maha kukkumise takistamiseks on tagapõllele

keevitatudluugi alumise servaga paralleelset 2 horisontaalset metall-latti.

12. Foto veokist kinnitab, et veoki kabiini ülaosale on paigaldatud tuulesuunaja mis suunab

tuule üles ning külgedele, et haagises olev koorem ei tolmleks ega lenduks. Selle

tulemusel liigub koorem kastis pigem sõidu suunas ning veoseks olnud märg kruus

vedamisel ei kuivanud, lendunud, liikunud ega tolmanud tuule toimel.

13. Võrrelda ei saa kuiva killustiku vedu kuiva ilmaga tema 23. septembri veoga, sest siis oli

ilm kuni veo alguseni vihmane ja pilvine ning sadas ka eelmisel päeval. Kohtuvälise

3 (12)

menetleja arvamus, et märja purustatud kruusa katteta vedu oli ohtlik, sest veoki kiirus ja

päike kuivatasid koormaks olevat kruusa ja põhjustavad selle tolmamise, ei ole kooskõlas

koorma seisundiga ning märja kruusa vedamise praktikast saadud kogemusega ega võta

arvesse veokil kasutatud tehnilisi lahendusi tuule mõju vähendamiseks või ära hoidmiseks.

Kohtuvälise menetleja pakutud kruusa kuivamist veoki kiiruse ning päikese ja tuule

koostoimel veo käigus ei toimunud ning ohtu kruusa tolmamiseks ehk lendlemiseks ca 30-

minutilise veo ajal ei olnud.

14. V. Mets tõi Google kaardirakenduses välja veose teekonna Varkja karjäärist Lümanda-

Tiirimetsa teele Koki piirkonda. Patrull ei tuvastanud tolmamist, lendumist ega kruusa

pudenemist ca 0,8 km jooksul autole enne selle peatamist järgnedes ega seejärel kui ta

sõitis politsei korraldusel ca 2,5 km edasi Loona bussipeatuse piirkonda. Kell 11.55

karjääris koormasse tõstetud kruus (aeg fikseeritud väärteootsuses märgitud kviitungil) on

ca 13,7 km läbimise järel koormas pildistamise ajal endiselt märg. Mahalaadimise kohta

oli sõita veel ca 8-10 kilomeetrit. Abipolitseiniku ütlus, et kastist väljas haagise põllel,

olid mõned tema hinnangul kuivad kivikesed, ei puutu asjasse. Need ei olnud seal

veetavast koormast ja nende sinna sattumine ei sõltunud koorma katmisest. Kaebaja toob

välja, et kruus oli märg ka ca tund aega hiljem, kui ta jõudis koormaga sihtpunkti. Kruus

ei kuivanud ega muutunud tolmavaks ega lenduvaks veo käigus ega ka väärteomenetluse

vormistamisele kulunud ca tunni jooksul.

15. Kruusa märjana säilimist soodustasid ka ilmastikutingimused. 23. septembril oli kuni kella

12-ni sademetega pilves või vahelduva pilvisusega ilm (pilvisus kell 11 74%); päike tuli

välja kell 12 päeval ca tunniks ajaks; sooja oli 8-13 kraadi; tuul oli kell 11 – 13 5,5 – 6,8

m/sek; õhuniiskus 61% (veose alustamisel) - 54% (kell 13). Ilm oli pilvine ja vihma sadas

ka 2025. aasta 22. septembril. Ilmastikutingimusi kinnitavad veebilehtedes Ilmateade.com

ja Accuweather.com avaldatud andmed (veebiviited kaebuses). Ka veoki kiirus koormaks

olevat kruusa ära ei kuivatanud.

16. V. Mets esitas menetlejale veose kohta karjääris väljastatud kviitungi, mida käsitles

autovedude seaduse § 29 lg 3 nimetatud veodokumendina. Kviitungil nimetatud materjal

„segu nr 5“ on majandus-ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi

nõuded“ § 5 sätestatud nõuetele vastavat määruse lisas nr 10 sätestatud purustatud kruus

mõõtmetega 0/16 mm. Karjääris laaditud koorem oli määruse lisas 10 sätestatud

positsiooni 5 terakoostisega purustatud kruus (praktikas saviosistega purustatud kruus)

märg segu, mida kasutatakse teede kruuskattes ja tugipeenardel. Selline märg purustatud

kruus on koormas tihedalt kokku pressitud ning säilib märjana pikka ega tolma, lendu ega

pudene.

Kohtuvälise menetleja seisukohad

17. Kohtuväline menetleja 3. novembril 2025 esitatud kirjalikus seisukohas kaebusega ei

nõustu ja leiab, et otsuse muutmiseks või tühistamiseks pole alust. Väärteo toimepanemine

on tõendatud fotode ja tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja selgitab, et LS § 36

kohaselt peab veos vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud

ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista

liiklust. Sätte sisust nähtub, et nõude eesmärk on ohu ennetamine ja kahju vältimine. Säte

ei eelda, et veose nõuetekohase kinnitama jätmise tulemusena oleks juba reaalselt

kahjustatud keskkonda või põhjustatud kahju, vaid veose paigutamisel ja kinnitamisel

4 (12)

tuleb arvestada, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud selle pihkumine, tilkumine,

nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja

veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Kõnealust veost ehk

kruusakoormat ning selle paigutust arvestades esines oht, et veos ei pruugi püsida

liikumatu. Koorem võib ümber minna, nihkuda haagiselt maha. Sõiduki juhilt nõutav

tegevus seisnenuks nende ohtude vältimiseks veos lisavahenditega kinnitada.

18. Eelnimetatud sättest nähtub üldine viide veosele, tema eripärale, kuid majandus- ja

taristuministri 16. septembri 2019 määrusega nr 53 on sätestatud täpsemad nõuded veose

vedamiseks. Määruse § 3 lg 4 kohaselt tuleb veos paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et

kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine,

libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele

mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Sama määruse § 6 lg 1 kohaselt avatud

kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või

varisemiseks ning lõike 2 kohaselt tuleb katmiseks kasutada kattelina, -kilet või -võrku.

Lõike 3 kohaselt tuleb veose katmiseks kasutatav materjal kinnitada selliselt, et sõidul

tekkiv õhuvool ei rebiks katet lahti. Eelnimetatu kohaselt tuleb vältida veose tolmamine ja

lendumine. Asjaolu, et koorem ei olnud üle porte, tähendab, et puudus varisemisoht, kuid

tolmamine ja lendumine on võimalikud. Seejuures ei ole koosseisu täitmiseks vaja ohu

realiseerumist. Nõuete mõte on ohu ennetamine ja sama mõte on karistuse määramisel.

Igapäevane liiklus ei ole alati ideaalne, veose pudenemise vältimine pole vaid

ideaalolukordadeks vaid ka selleks, et õnnetuse toimumisel peab vältima kahju tekkimine

teistele liiklejatele ja keskkonnale.

19. Menetlusalune isik liikus kohas, kus maksimaalne lubatud kiirus teel on 90 km/h. Samuti

paistis teo toimepanemise ajal päike, mis kuivatas kruusa pindmise kihi, mis kiirel sõidul

tolmab või lendub teistele liiklejatele või ka teele. Seejärel võib iga järgneva sõiduki rehvi

alt lendav kivi samuti kahjustada järgnevate liiklejate sõidukeid.

20. Eelnimetatud määruse § 8 lg 1 p 3 kohaselt on tegemist ohtliku rikkumisega, kus

tulenevalt veose või selle osade kadumise ohust või veosest tulenevast olulisest ohust

esineb vahetu oht liiklusohutusele. Seega on oluline vältida ohtu liikluses ning nende

nõuete täitmine väldib seda. On lubamatu, et menetlusalune isik, kaebusest nähtuvalt

(kaebuse lk 9 viimane lõik), peab tähtsamaks enda ja firma huve, mitte sätestatud nõudeid

ning liiklusohutust. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka fotodele, millel on lisaks

katmata kruusakoormale näha ka koormat vedanud sõiduki rehvid, millel on tugevad

kahjustused (lõikejäljed). Sellisel määral kahjustatud rehvide kasutamine liikluses loob

lausa eelduse liiklusohtlikuks olukorraks või liiklusõnnetuseks, millel võivad olla

traagilised tagajärjed. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning

seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Nii on ka liikluses – näiteks isegi kui

ühe mootorsõiduki juht liikleb kõiki nõudeid täites, ei saa kunagi olla täiesti kindel, et see

mootorsõiduk liiklusõnnetusse ei satu mõne teise liikleja, ootamatu manöövri või muu

liiklussituatsiooni tõttu. Liikluses võivad olukorrad muutuda loetud sekundite jooksul.

Liiklusnõuete ja sanktsioonide eesmärk on tagada ohutu liiklus ja selle tagamisel on

oluline roll kõigil liikluses osalejatel. Kohtuvälise menetleja seisukohta toetavad

varasemad kohtulahendid, nt 4-25-772, 4-24-2185 ja 4-24-3797.

21. 15. jaanuari 2026 täiendavas seisukohas toob kohtuväline menetleja välja, et toimikusse

lisatud fotodel on selgesti näha, et koorem on katmata. Veok on killustikuga täidetud nii,

et keskelt on koorem kõrgem ja ulatub servadeni. Samuti, et veoki tagaosas on väljaspool

5 (12)

kastiosa killustikku lahtiselt, mida ei piira miski ja need kivikesed on vabad liikuma.

Menetlusalune isik osutab palju tähelepanu, kas killustik oli kuiv või mitte, kuid fotodelt

on näha, et kivid on koormas eraldi, ei ole ühtse massina. Kohtuvälisel menetlejal on

kogemus liiklusjärelevalve teostajana, kui liiklusõnnetuse tagajärjel katmata killustiku

koorem teele pudenes. Just selliseid olukordi tuleb samuti vältida. Ei saa mõelda kitsalt

vaid mõne kivikese lendumisele, mis samuti tekitaksid kergelt kahju nt taga liikuvale

sõidukile, purustades tuuleklaasi vms. Mitte miski antud tingimustes ei anna alust kindlalt

väita, et koorma niiskuse tõttu ei olnud killustik pudenemisohtlik. Vastupidi,

menetlusalune isik on välja toonud ilmastiku tingimused, kus õhuniiskus on tavapärasest

madalam, st õhk kuivem, mis samuti kuivatab killustikku ning mida suurem sõidukiirus,

seda parem võimalus kuivadel õhuvooludel katmata killustikku kuivatada.

22. Menetlusalune isik väga kindlameelselt väidab, et sel päeval mingit ohtu ei olnud, kuid LS

§ 34 lg 6 ei eelda, et selle sätte rikkumiseks peab olema oht realiseerunud. Kummastav on

olukord, kui veoki kastil on killustiku katmiseks kate olemas, kuid juht kindlameelselt

seda ei kasuta ning leiab vabandusi katte mitte kasutamiseks.

23. Menetlusalune isik on oma vastuväidetes piirdunud üldsõnaliste, mittekontrollitavate

väidetega. Kviitungid, mis menetlusalune isik on kaebusel lisanud, ei vasta veodokumendi

nõuetele. Veoseleheta juhtimise eest pole menetlusalust isikut ka karistatud, on leitud, et

piisab vaid tähelepanu juhtimisest.

KOHTU SEISUKOHT

24. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu

poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133. VTMS § 133 kohaselt peab

kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3),

kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7),

kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele

kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

25. 23. septembril 2023 väärteoasjas 274025001883 koostatud kiirmenetluse otsuses sisalduva

teokirjelduse järgi juhtis V. Mets 23. septembril 2025 kell 12.15 Saare maakonnas

Saaremaa vallas Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee 19. kilomeetril Lümanda suunas

autorongi (Scania R420 LA 4X 2 MLA), mille veos "purustatud kruus" ei olnud

nõuetekohaselt kaetud ning sellega veos tekitaks kahjustust keskkonnale, tekitaks tolmu,

ohustaks keskkonda ja võimalik kahju tekitamine kolmandatele isikutele. Veos peab

vastavalt oma eripärale ja pakendamisele paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei

ohustaks inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Juhil

6 (12)

puudus samuti veoseleht, oli kaalutšekk. Veljo Mets rikkus LS § 34 lg 6 nõudeid ja tema

tegevus on kvalifitseeritud väärteona LS § 238 järgi.

26. Kaebaja väidete põhjal ei ole vaidlust, et ta juhtis kiirmenetluse otsuses kajastatud ajal ja

kohas sadulveokist Scania R420 LA 4X 2 MLA (reg nr 769 AZR) ja (kallur)haagisest (reg

nr 689 GP) koosnevat autotongi, mille koormaks oli purustatud kruus. Samuti pole

vaidlust, et haagis oli pealt avatud ja koormaks olnud kruus oli katmata. Need faktid on

kajastatud nii kiirmenetluse otsuses (digitoimik lk 101) kui kaebuses.

27. Väärteootsuses heidetakse V. Metsale ette LS § 34 lg 6 nõuete rikkumist, mis näeb ette, et

veos peab vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud

nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.

Kitsamalt heidetakse V. Metsale ette veose katmise nõude rikkumist, sest katmata kruus

tolmaks, ohustaks keskkonda ja tekitaks kahju. Kohus saab menetlejast aru nii, et lisaks

tolmu tekitamise võimalusele heidetakse V. Metsale ette, et koormast võib lendu minna ka

väiksemaid kive. Kaebuse väidetest lähtudes saab kohus aru, et etteheidet on samamoodi

mõistnud ka kaebaja.

28. Kaebuse põhjal on vaidlus selles, kas koormaks olnud kruus tuli veo ajaks katta või mitte.

Kiirmenetluse otsusesse kantud V. Metsa ütluste järgi oli veos katmata kuna materjal oli

karjääris märg. Otsust vaidlustades esile toodud põhiliste argumentide kohaselt polnud

kruusakoormat vaja kaebaja arvates katta, sest: (1) kruus oli märg ja märg kruus ei tolma

ega eraldu kuidagi muul moel koormast; (2) tuulesuunaja veoki kabiini katusel välistas

kruusa kuivamise ja tolmamise või muu võimaliku koormast eraldumise; (3) arvestades

koormaga läbitud teekonda (ca 25 km), sõiduaega (ca 25–30 minutit) ja

ilmastikutingimusi ei saanud märg kruus selle ajaga piisavalt kuivada nii, et see hakkaks

tolmama või kastist lenduma; (4) reaalset ohtu veoseks olnud märja kruusa tolmamiseks,

lendumiseks või varisemiseks ei olnud ja väärteoasja materjalidest ei nähtu, et ohtu oleks

tuvastatud.

29. LS § 34 lg 16 näeb ette, et veose paigutamise, kinnitamise ja katmise täpsemad

tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja poolt kasutatavad kontrollimise

meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Viidatud sätte alusel

kehtestatud majandus- ja taristuministri 16.08.2019 määruse nr 53 „Veose paigutamise,

kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad

kontrollimise meetodid“ (edaspidi määrus nr 53) § 1 järgi kehtestatakse määrusega

mootorsõidukile ja selle haagisele (edaspidi sõiduk), millele kohalduvad autoveoseaduses

sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise,

kinnitamise ja katmise tingimused ja korra ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad

kontrollimise meetodid. Määruse § 3 lg 4 sätestab üldnõude, et veos tuleb paigutada,

kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine,

tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või

vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine. Tolmamine ja

kruusaosakeste (väiksemad ja suuremad terad/kivikesed) eraldumine veosest on

pihkumine määruse § 3 lg 4 mõttes.

30. Kruusakoorma seisukord on kohtule nähtav kahelt fotolt, mille menetleja tegi pärast V.

Metsa veoki peatamist (digitoimik lk 107–108). Fotodelt on näha, et kruus on paigutatud

haagise kasti keskelt kõrgema kuhjana, mille tipp ulatub haagise välispiirde servani. Fotod

ei kinnita kaebaja väidet läbinisti märjast kruusast. Vastupidi, koorma pealiskiht paistab

7 (12)

piltidelt enamjaolt kuivana. Heledate ehk kuivade piirkondade kõrval on tõepoolest näha

ka tumedamaid laike, mis võib viidata niiskele materjalile, kuid piltide järgi on kohtu

hinnangul kahtlusteta arusaadav, et kruusa pealiskiht ei ole märg nii nagu kaebaja väidab.

Fotod näitavad ka seda, et kruusa koostises on suuremaid kivikesi pigem vähe ja valdav

on peenosise mass. Kaebaja on ka ise talle karjääris väljastatud kviitungile viidates välja

toonud, et tegemist oli kruusaga, mille terakoostis on 0-/16, mis tähendab, et see sisaldab

osi läbimõõdus 0-16 mm. Lähtudes kaebaja viidatud majandus- ja taristuministri määruse

nr 101 lisa 10 tabelist (sidumata segude terastikulise koostise üldised piirid) on tegemist

kruusasegudest enim peenosiseid sisalduva koostisega, kus osad mõõduga kuni 0,063 mm

moodustavad 5–15% ja osad mõõduga alla 0,5 mm 10–40% koostisest. Arvestades

fotodelt nähtuvad kruusa kuiva pealispinda ja terakoostist on menetleja teinud kohtu

hinnangul põhjendatult järelduse, et selline lahtine kruus veoki kastis võib tolmata ja selle

osad kastist lenduda. Seetõttu pidi veos olema ka kaetud.

31. Veose katmise täpsemad nõuded sätestab määruse nr 53 § 6, mis näeb ette, et avatud

kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või

varisemiseks (lg 1). Katmiseks tuleb kasutada kattelina, -kilet või -võrku (lg 2). Veose

katmiseks kasutatav materjal tuleb kinnitada selliselt, et sõidul tekkiv õhuvool ei rebiks

katet lahti (lg 3). Määruse § 3 lg 5 paneb sõidukijuhile kohustuse enne veo alustamist

kontrollida veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või

veenduda, et saatja on seda teinud.

32. V. Metsa väitel on kohtuväline menetleja jätnud arvesse võtmata, et tema sõiduki kabiinil

oli tuulesuunaja. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt pole V. Mets tuulesuunajat veose

katmata jätmise põhjusena politseiametnikele oma ütlustes välja toonud. Nii kohapeal

politseile antud selgituses kui algses kaebuses tugines ta sellele, et kruus oli märg. Algses

kaebuses tõi V. Mets märjale materjalile lisaks välja, et ta võttis koorma katmata jätmise

otsuse tegemisel arvesse, ilmastikutingimusi, teekonna pikkust, sõiduolusid, samuti

koorma paigutust ning analoogse koorma veol tavaliselt rakendatavaid meetmeid ja

juhiseid. Tuulesuunajast ei räägi V. Mets ka siin midagi. Kohtu hinnangul osutab

vaikimine sellele, et tegelikult V. Mets tuulesuunajaga kõnealuses situatsioonis 23.

septembril 2025 veose katmise vajaduse üle otsustades ei arvestanud. Olnuks see oluline

tegur, märkinuks V. Mets seda loogiliselt ka juba kontrollimise ajal politseiametnikule.

Sellele vaatamata pole kohtu hinnangul tuulesuunaja ka faktiliselt selline seade, mis

asendaks koorma katet või välistaks koorma katmise vajadust. Tuulesuunaja on sõiduki

aerodünaamiline lisaseade ega ole määruse nr 53 mõttes katmisvahend. See ei ole

mõeldud ega kujundatud veose pihkumise vältimiseks. Tuulesuunajate (spoilerite)

tööpõhimõtete kohta saab teavet tootjate ja edasimüüjate veebilehtedelt (nt

aeromotors.ee). Tuulesuunaja küll suunab sõidu ajal õhuvoo üles ja külgedele, kuid selle

ülesanne on avalikult kättesaadavatel andmetel tuuletakistuse ja seeläbi kütusekulu

vähendamine ning stabiilsuse tagamine, mitte veose kaitse või katmine. Tuvastamaks, et

tuulesuunaja tekitas konkreetse sõiduki ja haagise puhul sellise aerodünaamilise efekti, et

õhuvool liikus kruusakoormast täielikult üle, ei tekitanud kasti ulatuvaid keeriseid jms,

peaks seda kinnitama tõenäoliselt tehniliste andmete ja täpsete arvutustega. Tuuletunneli

katsetuste korraldamine oleks siinkohal kindlasti liigne. Kohus leiab, et tuulesuunajal võis

mingi mõju sõidu ajal veoki kasti (eeskätt esiossa) jõudva õhtuvoolu vaates olla, ent pole

andmeid, mille põhjal järeldada, et tuulesuunaja välistas igal juhul õhuvoolu jõudmise

kruusakoormani.

8 (12)

33. Veel tugineb V. Mets sellele, et koormat polnud vaja katta ilmastikutingimuste tõttu –

karjääris koormasse pandud märg kruus ei kuivanud. Kohus leidis juba eespool, et väide

märjast kruusast veoki kinnipidamise hetkel pole õige ning kruus kuivas. Ka fotod

väärteotoimikus ei toeta V. Metsa väidet, et ilm kuivamist takistas. Fotode järgi on ilm

selge ja päikesepaisteline. V. Metsa kaebusesse kirja pandud kirjelduse järgi oli ilm

vihmane ja pilvine veo alguseni. Veebist leitud ilmaandmete toel (Ilmateade.com ja

Accuweather.com) on kaebuses kirjeldatud ka, et 23. septembril oli kuni kella 12-ni

sademetega pilves või vahelduva pilvisusega ilm, päike tuli välja kell 12 päeval ca

tunniks, sooja oli 8–13 kraadi; tuul südapäeval 5,5–6,8 m/sek, õhuniiskus 61% (veose

alustamisel) – 54% (kell 13). Kohtu hinnangul ei kinnita ka V. Metsa enda kirja pandu

kuidagi, et kõnesoleva veo ajal kruus kuivada ei saanud. Pigem vastupidi. V. Mets toob

välja, et sadas veo alguseni. V. Metsa enda sõnul ja karjäärist saadud kviitungile märgitu

järgi alustas ta vedu kell 11.55, mil ilm juba selgines ja kell 12 välja tulnud päike pidi

kohtu meelest mõistlikult tooma ka arusaamise, et kruus hakkab koormas kuivama. Kohus

hindab kas katmise nõuded olid täidetud konkreetse koorma veo korral, mitte seda kas ja

kuidas tulnuks katta samal päeval varem veetud koormaid või kruusakoormaid üldiselt.

Kohtu hinnangul tuli V. Metsal ka ilmastikutingimusi arvestades teha veo alustamisel

otsus koorem katta.

34. Kohus niisiis nõustub kohtuvälise menetlejaga, et veos (purustatud kruus) ei olnud antud

juhul nõuetekohaselt kaetud ja et selliselt kruusa transpordil võis tekkida oht keskkonnale

ja inimestele – veos võis tolmata ja kruusaosad kastist lenduda.

35. Kohus märgib, et LS § 34 lg 6 ei eelda, et veose nõuetekohase katmata jätmise tulemusena

oleks juba reaalselt kahjustatud keskkonda või põhjustatud varalist kahju. Nii veose

paigutamisel, kinnitamisel kui katmisel tuleb arvestada, et kogu läbitava teekonna oleks

välistatud selle pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber

minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud

kahju tekkimine. Seega pole tähtsust kaebaja argumendil, et politseipatrull tema veoki

järel sõites tolmamist või kruusa pudenemist koormast ei tuvastanud. Kui abipolitseinikust

tunnistaja ütlustes oleks kirjeldatud nähtavat tolmamist või kivikeste klõbinat patrullauto

esiklaasil, oleks nii ehk naa juba tegemist olukorraga, kus oht on realiseerunud.

36. Määruse nr 53 § 7 lg-st 1 tulenevalt võib veose paigutamise, kinnitamise ja katmise

nõuetele vastavust kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil ning

sama sätte lg 2 p-dest 1 ja 2 tulenevalt võib liiklusjärelevalve teostaja kontrollimisel

kindlaks teha, kas sõiduki käitamisel veose osad liiguvad üksteise suhtes, vastu seinu või

sõiduki pindu ning kas sõiduki käitamisel veose osad võivad liikuda kaubaruumist

väljapoole. Seda on asjaga tegelenud ja veoki kinni pidanud politseiametnikud ka teinud,

kontrollides visuaalselt ja dokumentidega veose paigutamise ja kinnitamise ja katmise

nõuetelevastavust, ning kontrollimisel tegid kindlaks, et sõiduki käitamisel pole veost

kaetud, kuigi see on veose eripärast tulenevalt vajalik. V. Mets heidab politseinikele ette,

et nad pole koostanud määruse nr 53 § 7 lg 5 märgitud kontrollkaarti. Kohus selgitab, et

väärteomenetluses asjaolude tõendamiseks pole kontrollkaart vajalik ja

väärteomenetlusõigust selle koostamata jätmisega rikutud pole.

37. Eeltoodut arvestades polnud veetav kruusakoorem kaetud nii, nagu seda nõuavad LS § 34

lg 6 ja määruse nr 53 § 6. Jättes koorma katmata rikkus V. Mets LS § 34 lg 6 nõuet ja

seega veoseveo nõudeid. Tema tegu on kvalifitseeritud õigesti LS § 238 järgi ning on

täidetud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

9 (12)

38. Väärteona on KarS § 15 lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani V. Mets süüteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. V. Mets on kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes avaldanud, et ta

ei katnud kruusa, kuna see oli karjääris märg. Kaebemenetluses on V. Mets kruusakoorma

katmata jätmist täiendavalt põhjendanud asjaoludega, mida ta koorma katmata jätmise

otsustuse tegemisel arvesse võttis: kruusa omadused, ilmastikutingimused, autole

paigaldatud tuulesuunaja, teepikkus ja sõidukiirus. Kuna faktiliselt kruus siiski kuivas, oli

V. Metsa arvestus ekslik. Kohtu arvates oleks V. Mets varasema veokogemuse pinnalt

pidanud aru saama, et selginenud ilma, päikese ja tuulega kruus kuivab ja võib tolmama ja

lenduma hakata. Kohus järeldab, et V. Mets oli vähemalt hooletu ja ta oleks saanud

eksimust tähelepanelikuma suhtumisega ära hoida. Kaebuses juhib V. Mets tähelepanu, et

tunnistaja K. Ilves räägib sellest, et nägi kuiva kruusa haagise tagaluugi vahel ja leiab, et

selle põhjal ei saa heita ette koorma katmata jätmist. V. Mets selgitab, et kivid tagapõllel

olid tõenäoliselt eelmisest kallutamisest. Asjaolu, et haagise tagaluugi kinnituse juures

kruusakivid olid kinnitavad nii menetleja tehtud foto (väärteotoimiku tl 9) kui tunnistaja.

Kohus möönab, et neid kive pole põhjust V. Metsale veose katmise nõuete rikkumise

raames ette heita. Samas näitavad need kohtu arvates täiendavalt, et V. Mets ei olnud

koorma seisukorda hinnates tähelepanelik. Tahtlusele viitavaid asjaolusid kohus asja

materjalide põhjal ei tuvasta. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu

tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

39. Kaebaja ja kohtuväline menetleja on vastastikku avaldanud arvamusi, kas veodokumendid

olid V. Metsal nõuetekohaselt olemas või mitte. Kohus sellel küsimusel ei peatu, sest

veodokumentidega seonduvat väärtegu pole V. Metsale ette heidetud ega teda sellega

seoses karistatud. Samuti pole asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas V. Mets peab

veoste ohutusega seotud regulatsiooni ettevõtlust piiravaks nagu ta kaebuses leiab või

mitte.

Karistus

40. V. Mets vaidlustas alternatiivselt ka talle määratud karistuse, paludes vähendada

rahatrahvi summat. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh

lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).

41. V. Mets on leidnud, et karistus on tema sissetulekut arvestades ebaproportsionaalne.

Kohus selgitab, et väärteo eest mõistetav karistus ei sõltu isiku sissetulekust. Väärtegude

eest karistusena mõistetava rahatrahvi suurus sõltub karistuse trahviühikutest. LS § 238

näeb karistusraamina mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete

rikkumise eest ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on KarS § 47 lg 1 kohaselt 8 eurot.

42. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et V. Mets on

toime pannud LS § 238 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. Samas ei nõustu

kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega.

10 (12)

43. Kohtuväline menetleja on V. Metsa karistanud rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o

sanktsiooni keskmises määrast kõrgema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole see

põhjendatud ja kohtuväline menetleja on teinud kokkuvõttes kaalutlusvea.

44. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve.

Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning

leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi arvestades.

45. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada väärteo asjaolusid. LS § 238 karistusraamis isiku

süüle vastavat karistust leides tuleb arvestada ka sellega, et see on kehtestatud kõigile LS

§-s 34 loetletud sõitjate- ja veoseveo nõuete rikkumistele reageerimiseks, sh ka olukorras

kus võib olla rikutud mitut nõuet korraga. Kohus saab arvesse võtta, et vaatamata veose

katmata jätmisele kaasnes V. Metsa rikkumisega üksnes oht ja reaalseid tagajärgi see

kaasa ei toonud. Lisaks arvestab kohus, et tegemist polnud tahtliku, vaid ettevaatamatu

(hooletu) teoga. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Neil asjaoludel leiab kohus, et V. Metsa süü on keskmisest väiksem. Lisaks on oluline, et

võimalikud tagajärjed, mis konkreetsel juhul mõistlikult ettenähtavalt kruusakoorma

katmata jätmisel saabuda võinuks, on kergemad kui näiteks veose paigutamise ja

kinnitamise nõuete rikkumisel. Kohtuväline menetleja pole kohtule esitanud andmeid, et

V. Metsa karistamisel oleks võetud või tuleks võta arvesse tema varasemat karistatust.

Kohus lähtub sellest, et V. Metsal karistusi pole. Seega saab öelda, et V. Mets on üldiselt

õiguskuulekas ja igapäevatöös tavapäraselt veoseveo nõudeid järgib. Seetõttu ka

eripreventiivset eesmärki silmas pidades piisab kohtu hinnangul V. Metsa mõjutamiseks

rahatrahvist, mille suurus jääb karistusraami alumisse veerandisse. Üldpreventsiooni ehk

õiguskorra kaitsmise vaates on oluline tagada turvalisus ja ohutu liiklus kõigi liikluses

osalejate jaoks. Liikluses osalemisel peab iga inimene vältima oma käitumisega ohtu ja

kahju tekitamist ning masinrongi (mis on samuti suurema ohu allikas) juhtimine nõuab

juhilt (eriti veel selliselt, kes tegutseb ja töötab majandus- ja kutsetegevuses) erilist

tähelepanelikkust, hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgmisel ning ohutuse

tagamisel. Vajadusel tuleb seda kinnistada karistusõigusliku reaktsiooniga. Ohutu liikluse

huvides ei ole kohtu arvates põhjust V. Metsa rahatrahvi suurust ülespoole korrigeerida.

46. Kohus leiab, et rahatrahv 20 trahviühikut vastab V. Metsa süüle, on piisav mõjutamaks

teda edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi

tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

47. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Kuressaare politseijaoskonna 23. septembri 2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr

274025001883 osaliselt, s.t määratud karistuse osas, ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega karistab V. Metsa LS § 238 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 160 eurot.

48. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi tasumisele neljas võrdses osas. Kohus toimib

samamoodi ja määrab KarS 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumiseks nelja kuu jooksul

igakuise maksega 40 eurot. Maksed tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. Makserekvisiidid on toodud kohtuotsuse

resolutsioonis.

11 (12)

49. Lõpetuseks selgitab kohus, et kiirmenetluse otsusele kirjutatud otsuse jõustumise

kuupäeval pole õiguslikku tähendust, sest kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise

tingimused ei saabunud – V. Mets kaebas otsuse edasi.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

12 (12)