2-25-18002/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18002

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A R vastu võlgnevuse

1700,03 euro, intressi 243,53 euro, sissenõudmiskulude 50

euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3669,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja A R (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Rlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhinõue) 1700,03

eurot, intress 243,53 euro, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 1025,78 eurot.

3. Välja mõista A Rlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 38,22% põhinõudelt

(1700,03 eurolt) aastas alates 25. oktoobrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus

A Rle

avalikult kätte. Otsus loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud A R kanda.

2. Välja mõista A Rlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Rl tasuda Aktiva Finance Group

OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Esialgne võlausaldaja xxx OÜ ja A R (kostja) sõlmisid 31.01.2023 laenulepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja kasutada laenulimiiti summas 1300 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse

määr 45,85% aastas ja intressimäär 38,22% aastas. 24.02.2023 sõlmitud lepingu muudatuse

kokkuleppe alusel sai kostja kasutada laenulimiiti summas 2000 eurot. Kostja on krediiti

kasutusele võtnud kogusummas 2425,30 eurot ja teinud tagasimakseid põhiosa katteks 426 eurot.

Kostja on hagejale tasunud 299 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis

11.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 26.03.2024 teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne

võlausaldaja loovutas 27.03.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr seisuga seisuga (45,85%) arvutada ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud

hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima

kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel

tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 605,15 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 15,31%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole

tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 338

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 169 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud 169 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)