4-25-3882/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-3882

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuaril 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3882 (2315,25,002852)

Kohtunik

I.R

Väärteoasi

V. S. kaebus F.J.X-i Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna 26.10.2025 otsuse peale väärteoasjas

nr 2315,25,002852

Menetlusalune isik

V. S.

Isikukood XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-posti

aadress: XXX

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

esindaja S. D.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 29 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133-

134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada V. S. kaebus.

2. Tühistada F.J.X-i Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 26.10.2025

otsus väärteoasjas nr 2315,25,002852, millega V. S.i karistati KarS § 218 lg 1

järgi rahatrahviga 600 eurot.

3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste

puudumise tõttu.

4. Tahvelarvuti iPad (kasutuskõlbmatu), mis on hoiul Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas, kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetu ese.

Edastada kohtuotsus V. S.le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-25-3882

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.J.X-i (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna üldsüütegude menetlusgrupi

26.10.2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,002852 karistati V. S.i KarS § 218 lg 1 alusel

rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt kahjustas V. S. 30.03.2025 kell 17.10 xxx maja

juures tahtlikult tahvelarvutiga sõiduki Land Rover reg nr XXX parempoolset külge, mille

tulemusel sai kahjustada ka sõiduki tagapoolne kere osa (kriimustused värvi ja klaasi pinnal,

klaasi killud tihendi vahel ja klaasil täkked), tekitades kahju summas, mis ei ületa 4000 eurot.

Sellega V. S. rikkus KarS § 203 lg 1 nõudeid, pannes toime KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

3. 27.10.2025 esitas menetlusalune isik V. S. väärteoasjas nr 2315,25,002852 Harju

Maakohtule kaebuse, milles taotles PPA Ida-Harju politseijaoskonna 26.10.2025 otsuse

tühistamist ja tema suhtes läbiviidud väärteomenetluse lõpetamist. V. S. palus kohtult määrata

tema väärteosündmuses kannatanuks, kuivõrd selle käigus sai kannatada hoopis tema tervis ja

vara (iPad).

3.1 V. S. märkis, et 30.03.2025 suhtles ta läbi E. A. juhitud auto lahtise akna oma lapsega. E.

A. juhitud sõiduk liikus ootamatult edasi. Selle tulemusena sai V. S. auto ukse piilarist löögi

vastu vasakut kätt. Löök oli järsk ja põhjustas valu. V. S. käes olnud iPad paiskus löögi

tagajärjel käest, kukkus maha ja purunedes täielikult. Nii sai kahjustada V. S. isiklik vara ja

tervis, mitte E. A. juhitud Land Roveri sõiduk.

3.2 Edasiselt rõhutas V. S., et tema eeltoodud tegevuses puudus igasugune tahtlus tekitada

kahju E. A. sõidukile. Sõidukile sai kahju tekkida ainult seetõttu, et E. A. järsult autoga

liikuma hakkas. Kui mingid kriimustused autol üldse tekkisid, siis ei olnud need tema

kontrolli all.

3.3 V. S. hinnangul põhineb 26.10.2025 tema suhtes väärteomenetluse raames tehtud otsus

valdavalt E. A. ütlusel, milliseid ei saa aga pidada erapooletuteks. Tegemist on tema lapse

emaga, kellega tal on konflikt lapse kasvatamise ja suhtluse üle. Objektiivseid tõendeid

(fotod, ekspertiis, sõltumatud tunnistajad) menetleja kogunud ega esitanud ei ole.

3.4 Täiendavalt märgib kaebaja, et väärteomenetluse raames on kohtuväline menetleja

rikkunud ka tema kaitseõigust. Nimelt on ta esitanud 27.10.2025 PPA-le ametliku taotluse

tutvuda väärteoasja toimikuga ja saada koopiad kõigist tõenditest, kuid seda taotlust ei olnud

kaebuse esitamise hetkeks rahuldatud.

4. 01.12.2025 määrusega jättis Harju Maakohus V. S. kaebuse väärteoasjas nr

2315,25,002852 F.J.X-i Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 26.10.2025 otsusele

käiguta ja määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.

5. 05.12.2025 esitas V. S. kohtule kaebuse täiendused, milles märkis muuhulgas, et soovib

talle väärteomenetluses riigi õigusabi korras kaitsja määramist ja peab võimalikuks kaebuse

lahendamist kirjalikus menetluses.

6. 12.12.2025 jättis kohus V. S. taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

7. 05.01.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha V. S.i kaebuse

osas. Ta palus jätta kohtul menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus väärteoasjas nr 231525002852 muutmata.

4-25-3882

7.1 Kohtuväline menetleja leidis, et V. S.le etteheidetav süütegu on tõendatud väärteoasjas

kogutud materjaliga, see on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi. Otsuse tegemisel

hinnati kõiki tõendeid kogumis, mitte ei tuginetud üksnes tunnistaja ütlustele.

7.2 Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse osas märkis kohtuväline menetleja, et E. A. andis need

hoiatatuna teadvalt valeütluste andmise eest KarS § 320 alusel. Need on kooskõlas

sündmuskohalt nähtuvate andmetega. Sündmuskohal koostatud vaatlusprotokolliga on

tuvastatud, et sõiduki kõrvalistuja poolses välisküljel oli näha tagumise ratta kohal kriimustusi

ja värvi kahjustusi. Sõiduki kõrvalistuja ukseklaasil olid kriimustused ja ukseklaasi tihendi

vahel klaasikillud. Sõiduki salongis olid kõrvalistuja istme peal klaasikillud. Lisaks on

toimikusse lisatud Swedbank P&C Insurance AS tööde kokkuvõte, mille kohaselt vahetati

parempoolse ukse esiklaas. Arvestades tuvastatud kahjustuste iseloomu ja sedagi, et killud

olid nii sõiduki sees kui ka väljaspool sõidukit, leidis menetleja, et V. S.i käes olnud

tahvelarvuti pidi purunema juba enne seda, kui sõiduk alustas liikumist. Tuginedes eeltoodule

leidis kohtuväline menetleja, et ei ole usutav, et sõiduki kahjustused oleksid tekkinud

juhuslikult üksnes seetõttu, et tunnistaja alustas sõiduki liikumist, vaid, et need tekkisid ikkagi

menetlusaluse isiku tegevuse tulemusena. Arvestades, et tunnistaja E. A. ütlused olid

kooskõlas menetleja poolt tehtud järeldustega, need olid ka eluliselt usutavad, oli ka

menetlusaluse isiku süü menetleja arvates antud asjas tõendamist leidnud.

7.3 Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik V. S. pani E. A. kasutuses oleva

sõiduki kahjustamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta selgitas, et V. S. ei pürginud

tagajärje poole, vaid jättis selle juhuse hooleks. Hinnates täiel määral oma käitumisega seotud

lubamatut riski, otsustas ta siiski planeeritava tegevuse kasuks, see tähendab, et ei olnud

tagajärje saabumises kindel, vaid pidas seda võimalikuks (kaudse tahtluse puhul võib tagajärg

saabuda, kuid ei pruugi seda).

7.4 Kohtuvälise menetleja hinnangul V. S. poolt toime pandud süüteo osas õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7.5 Kohtuväline menetleja märkis täiendavalt, et ei nõustu ka V. S. väitega, et menetleja

olevat väärteomenetluse raames rikkunud tema õigust kaitsele, talle ei väljastatud tutvumiseks

väärteoasja materjale. PPA dokumendiregistrist nähtuvalt registreeriti 29.10.2025 V. S.

taotlus väljastada talle väärteoasja nr 2315,25,002852 materjalide koopiad. Sealtsamast

selgub, et 31.10.2025 (kirja number 3.1-1.1/8959-8). väljastas Ida-Harju politseijaoskonna

uurija J. V. V. S. e-posti aadressile XXX väärteoasja materjalide koopiad. Seega ei vastanud

menetlusalune isiku väide, et menetleja ei ole talle edastanud materjalide kõiki koopiaid,

tõele.

8. 28.01.2026 täpsustas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule V. S. kaebuses osas

05.01.2026 esitatud seisukohta märkides, et on nõus selle lahendamisega kirjalikus

menetluses.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus märgib, et vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud

tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega võimaliku lisatud tõendi uurimist

kohtuistungil. Antud juhul teatasid nii kaebaja kui ka kohtuväline menetleja kohtule, et nad on

nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, ei taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi

korraldamist. Nii leiab kohus, tutvudes eelnevalt nii V. S. kaebuse, väärteoasja nr

2315,25,002852 materjalide kui ka kohtuvälise menetleja 05.01.2026 esitatud kirjaliku

4-25-3882

seisukohaga, et väärteoasjas nr 2315,25,002852 26.10.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale

esitatud V. S. kaebust on võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses.

10.VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused,

muuhulgas selgitades välja, kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus

on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega.

11.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

12. Kõigepealt annabki kohus hinnangu sellele, kas V. S.le väärteoprotokollis etteheidetud

süütegu KarS § 218 lg 1 järgi, on tõendamist leidnud.

13. KarS § 218 lg 1 kajastab viitelist süüteokoosseisu. See ei sätesta iseseisvana sellist

süüteokoosseisu, nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu.

Teokirjeldusele vastav süüteokoosseis tuleb leida karistusseadustiku varavastaste süütegude

peatükist. V. S.le on väärteoprotokollis tehtud etteheide asja rikkumise tunnustel, kui tekitatud

kahju jääb alla olulise kahju määra (s.o alla 4000 euro). Seega tuleb antud juhul kindlaks teha,

kas V. S.le etteheidetav tegu vastab KarS § 203 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise koosseisu

objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Objektiivsete tunnuste kohaselt seisneb asja

rikkumine võõra asja kahjustamises, millega tekitati kahju. Koosseisutüübilt on asja

kahjustamine tagajärjedelikt. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo

toimepanija omandis. Subjektiivselt eeldab asja kahjustamine süüdlase tahtlust nii teo

asjaolude kui tagajärje suhtes. Süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

14. Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on V. S.le etteheidetud väärtegu: 30.03.2025 kella

17.10 ajal xxx külje kahjustamine ja selle tulemusena sõiduki parempoolse külje tagaosa

kerel ja klaasil pinnal kriimustuste ning täkete tekkimine, mille parandamise kulu ei ületa

4000 eurot, tõendatud menetlusaluse isiku enda V. S. ja tunnistaja E. A. ütluste, niisamuti

sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvate andmetega.

15. Menetlusaluse isiku V. S. 29.09.2025 antud ütlustest (menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokoll) nähtuvalt on E. A. tema endine elukaaslane ja laste ema. 30.03.2025 oli neil

kokkuleppe, et tütar (K.) sõidab koos menetlusaluse isikuga Viljandisse, kuna järgmisel

päeval toimusid seal kooli sisseastumiskatsed. V. S. läks selleks, et laps peale võtta, Raadiku

tänavale viimase elukohta. Sealsamas andis E. A. talle teada, et tema koos lastega läheb

hoopis sünnipäevale. Sellest tekkis V. S. ja E. A. vahel vaidlus, mida peeti läbi lahtiste auto

akende (E. A. ja V. S. istusid autode roolis). Vaidluse ajal oli V. S.l käes tema poolt ostetud

iPad. V. S. rääkis ka E. A. autos olnud tütrega, püüdes teda veenda tulema Viljandisse,

lubades tal kaasatuleku korral aega veeta käes olnud iPadis. E. A. omalt poolt kokkulepet täita

ei soovinud, last isaga kaasa minema ei veennud ja hakkas hoopis V. S. jaoks ootamatult enda

sõidukiga eemale sõitma. See hetk, kui E. A. alustas enda sõidukiga sõitu, liikus sellega kaasa

ka V. S. vasak käsi, millega ta hoidis iPadi tahvelarvutit. See lendas käest vastu asfalti ja

purunes. V. S. meelest ei läinud iPad E. A. sõiduki vastu. Ta pidas võimalikuks, et kui ta käsi

lendas vastu ukse piilarit, siis iPad põrkas vastu auto klaasi ja kukkus vastu asfalti kildudeks.

Selle tegevuse tulemusena tundis aga V. S. oma vasakus käes valu. Mõlemad osapooled

lahkusid sündmuskohalt. Tahvelarvuti jäi asfaldile, kuna see oli purunenud.

4-25-3882

16. 30.03.2025 ülekuulamisel selgitas E. A., et sel õhtul sõitis ta enda sõidukiga Land Rover

reg märgiga XXX enda elukoha maja ette (aadressile xxx). Seal ootas ees tema endine

elukaaslane V. S., kes soovis lapse K. endaga Viljandisse kaasa võtta. Tunnistaja sõnul laps

suhtles V. S.ga ja ei soovinud temaga kaasa minna. V. S. vihastas ja E. A. otsustas

sündmuskohalt maja alusesse parklasse sõita. Sõitma asumise hetkel võttis aga V. S. enda

sõidukist tahvelarvuti iPadi ning virutas sellega tema auto klaasi ja sõiduki parema külje

pihta. Selle tegevuse tulemusel tekkisid sõiduki paremale küljele ja kõrvalistuja klaasile

silmnähtavad kahjustused (värvikahjustused ja kriimud). Pärast seda sõitis V. S. minema.

Tunnistaja hinnangul sai tema auto kahju vähemalt kindlustuse omavastutuse summa võrra.

17. 30.03.2025 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi aadressil xxx, maja ees seisnud

sõidukit Land Rover (reg märgiga XXX). Selle kõrvalistuja poolsel välisküljel tagumise ratta

kohal oli näha kriimustusi ja värvikahjustusi (foto nr 4). Sõiduki kõrvalistuja ukse aknal olid

kriimustused ja ukseklaasi tihendi vahel klaasikillud (fotod nr 5-7). Sõiduki salongis olid

kõrvalistuja istme peal klaasikillud (foto nr 8). Seistes vaadeldava objekti tagaosas (vaadates

Mahtra tänav 60 Tallinn asuva maja poole), oli näha maas katkist tahvelarvutit (fotod nr 9-10,

pakend 1).

18. Asjaolu, et E. A. kasutusel olevale sõidukile oli tekkinud kahju, kinnitab ka Swedbank

P&C Insuranse AS-i 15.04.2025 kalkulatsioon (sõiduki Land Rover reg märgiga XXX kohta).

Sellest nähtuvalt oli 09.04.2025 tuvastatud sõidukil muuhulgas kahjustatud kohana esiukse

klaas, mille remondi kuluks hinnati 237,90 eurot (sõiduki remondi kogumaksumus 2038,05

eurot, kalkulatsiooni kohaselt oli sõiduk saanud kahjustada mitme erineva juhtumi läbi).

19. Kohus selgitab, et eelpoolnimetatud tõenditest nähtuvaid andmeid hindab kohus, nagu

öeldud, KrMS §-st 61 tuleneva tõendite vaba hindamise põhimõtte alusel, nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt ja kujundab selliselt oma seisukoha tõendamiseseme asjaolude

esinemise või puudumise kohta. Ühelgi esitatud tõendil ei ole üksteise ees eelist või

tugevamat kaalu.

20. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas nr 2315,25,002852 V. S.le esitatud

väärteoprotokollis kirjeldatud etteheide selle kohta, et ta 30.03.2025 kell 17.10 ajal xxx maja

juures rikkus tahtlikult tahvelarvutiga E. A. sõiduki Land Rover reg nr XXX parempoolset

külge, mille tulemusel sai kahjustada sõiduki parempoolse külje kõrvalistuja aknaklaas ja

tagapoolsele kere osale tekkisid värvikriimustused, ei ole kogutud tõenditega usaldusväärselt

kinnitust leidnud. Kohtu hinnangul on väärteomenetluse raames esitanud tunnistaja E. A. ja

menetlusalune isik V. S. võrdväärsed kaks versiooni, kuidas sel õhtul võis saada E. A.

kasutusel oleva sõiduauto parempoolne kõrvalistuja aknaklaas ja külg V. S. käes olnud

tahvelarvutiga kahjustada. E. A. sõnul viskas V. S. vihaga kaasasolnud tahvelarvuti vastu

tema sõidukit, V. S. väidab, et E. A. hakkas tülitsemise ajal ootamatult autoga sõitma,

mistõttu sai tema vasak käsi kannatada ning sealt kukkus maha ja võib olla ka vastu liikuma

hakanud sõidukit tahvelarvuti, mis võis viimast ka kahjustada. Kumbagi versiooni kasuks

väärteomenetluse raames tõendeid kogutud ei ole. Menetleja on piirdunud tunnistaja ja

menetlusaluse isiku ülekuulamisega. Nende isikute ütlustes esitatud versioone ei õnnestu

kinnitada ega ka ümber lükata ka sündmuskohavaatlusprotokollis fikseeritud andmetega.

Viimased kajastavad üksnes tagajärgi, mitte aga nende tekkimise asjaolusid. Kuivõrd V. S.

käes olnud tahvelarvuti liikumise asjaolusid ei ole pealt näinud teised tunnistajad (V. S. ja E.

A. ühine koolieelikust laps Kärol viibis küll autos, kuid ema ja isa vahelise tüli ajal tagaistmel

ja ei saanud näha pealt tahvelarvutiga toimunut), siis tuleb kohtul otsustada V. S. süüdiolek

talle esitatud väärteosüüdistuses asjas kogutud tõendite pinnalt.

21. Nagu märgitud, kinnitavad väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt väärteoasjas

üksnes tunnistaja E. A. ütlused. Tema sõnul lõi menetlusalune isik iPadiga tunnistaja sõiduki

4-25-3882

pihta sihilikult. Menetlusalune isik V. S. on järjekindlalt (kohtueelses menetluses kui ka

kohtule esitatud kaebuses) selgitanud, et tema hoidis vaidluse ajal iPadi käes, tunnistaja

ootamatu sõidukiga liikuma hakkamise ja kiirendamise tagajärjel liikus tema käsi koos

iPadiga tema sõidukist välja, iPad kukkus maha ja purunes. V. S. eitab, et oleks iPadi

sihipäraselt kasutanud sõiduki kahjustamiseks. Eeltoodud asjaolud ei võimalda tuvastada

kohtuvälise menetleja poolt väidetud sündmuste käiku, et tahvelarvuti purunemine vastu

tunnistaja autot leidis aset enne tunnistaja sõiduki liikuma asumist. Ei V. S. ega tunnistaja E.

A. ei ole kinnitanud oma ütlustes tahvelarvuti viskamist või kukkumist vastu sõidukit enne

sõiduki liikumist. Vastupidi, mõlemad on kinnitanud, et tahvelarvuti purunes ajal, mil

tunnistaja hakkas sõidukiga liikuma.

22. Tunnistaja E. A. on andnud ütlusi, et menetlusaluse isiku tegevuse tulemusel tekkisid

silmnähtavad kahjustused sõiduki paremale küljele (kõrvalistuja klaasile) ja parema külje

tagumisele osale (värvikahjustus ja kriimud). Samuti on vaatlusprotokollis fikseeritud sõiduki

kahjustused nii kõrvalistuja ukseklaasil kui ka sõiduki parempoolsel välisküljel tagumise ratta

ülaosas. Kohus leiab, et selline kahjustuste paiknemine ei välista menetlusaluse isiku

kirjeldatud sündmuste kulgu. Vaatlusprotokollist nähtuv ei võimalda kindlaks teha kahjustuste

tekkimise täpset mehhanismi ega kinnita üheselt, et kahjustused on tekkinud menetlusaluse

isiku tegevuse tulemusena. Seega leiab kohus, et väärteoasjas kogutud andmed on

ebapiisavad, et nende alusel saaks jõuda üheselt järeldusele, et V. S. kahjustas tahtlikult tüli

tulemusena tunnistajaga viimase sõidukit.

23. Kohtul puuduvad andmed sellest, et vaidlusalust väärteosündmust oleks salvestatud

tehniliste vahenditega või sündmuskohal oleks viibinuid isikuid, keda menetleja saanuks

täiendavalt üle kuulata. Kohtu hinnangul ei annaks väärteosündmuse asjaolude osas uusi

objektiivseid lisatõendeid ka tunnistaja ja menetlusaluse isiku kohtusaalis ülekuulamine.

Mõlemad isikud on andnud kohtueelses menetluses üksikasjalikke ütlusi juhtunu kohta ja

sellest nähtuvalt puudub alus arvata, et kohtulahendi koostamise ajaks oleksid nad oma

positsiooni muutnud. Kohus ei pea eeltoodut ka tõenäoliseks sündmusest möödunud aja tõttu

(möödunud on peaaegu 1 aasta). Sündmuses osalenud isikutel on nende versioon juhtunust

kinnistunud nende poolt menetlejale edastatu vahendusel. Seega puudub võimalus täiendavate

tõendite kogumiseks, mis annaks vaidlusaluse sündmuse toimumise üksikasjade kohta uut või

täiendavat teavet.

24. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik usaldusväärselt tuvastada, millisel

viisil tekkisid E. A. kasutusel oleval sõidukil 30.03.2025 tuvastatud kahjustused, kas nende

tekkimine on põhjuslikus seoses menetlusaluse isiku tahtliku käitumisega. Juhul, kui tekkinud

kahtluse kõrvaldamiseks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid, peab kohus in dubio

pro reo põhimõttest tulenevalt aga väärteomenetluse lõpetama (Riigikohtu 08.12.2014 otsus

asjas nr 3-1-1-89-14, p-d 7–8).

25. Kuigi kohus leiab, et menetlusalusele isikule etteheidetava teo objektiivne koosseis ei ole

tõendatud, peab ta vajalikuks märkida, et ka juhul, kui objektiivne koosseis oleks tuvastatav,

puuduvad asjas aga tõendid V. S. tegevuses subjektiivse koosseisu esinemise kohta. V. S. on

eitanud kahju tekitamise tahtlust. Tema ütlusi selles osas ei ole menetluse raames ümber

lükata suudetud. Tunnistaja E. A. viide menetlusaluse isiku vihastamisele nende vahelise tüli

tulemusena ei ole kohtu hinnangul piisav, et järeldada sellest tema tahtlust varalise kahju

tekitamiseks. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt on V. S. oma teo toime pannud

vähemalt kaudse tahtlusega ehk, et V. S. ei pürginud tagajärje poole, vaid jättis selle juhuse

hooleks, hinnates täiel määral oma käitumisega seotud lubamatut riski, otsustas siiski

planeeritava tegevuse kasuks, ei olnud tagajärje saabumises kindel, vaid pidas seda

võimalikuks. Kohus ei saa ka sellise seisukohaga nõustuda, kuivõrd V. S. käitumisest ei

4-25-3882

nähtu, et ta oleks soovinud tekitada varalist kahju või vähemalt möönnud selle tekkimise

võimalikkust ja sellega leppinud.

26. Nii leiab kohus, et lisaks tõendites esinevatele kõrvaldamata kahtlustele teo

toimepanemise viisi ja põhjusliku seose osas, esineb see ka väärteo subjektiivse koosseisu

osas. Ka selle asjaolu esinemise tulemusena tuleb kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku

kasuks.

27. Täiendavalt märgib kohus, et ei nõustu kaebaja väitega, et tema õigusi oleks antud

väärteoasja menetlemise käigus rikutud sellega, et talle on jäetud VTMS § 62 lg 4 alusel

väärteotoimiku koopia väljastamata. Kohtuvälise menetleja esitatud andmete kohaselt on

menetlusalusele isikule alates 31.10.2025 tagatud võimalus tutvuda väärteoasja materjalidega

ja saada nende koopiad. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud andmetest nähtub, et

menetlusaluse isiku vastav taotlus rahuldati ja toimiku materjalid väljastati viisil, mis

võimaldas tal kasutada oma kaitseõigusi täielikult ja õigeaegselt. Seega ei ole väärteoasjas

tuvastatav menetlusaluse isiku õiguste rikkumine.

28. Kohus selgitab, et kuivõrd antud väärteomenetluse esemeks on üksnes menetlusalusele

isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse hindamine, siis küsimused, mis puudutavad

võimaliku kahju tekkimist menetlusalusele isikule endale või muid sellega haakuvaid

tsiviilõiguslikke vaidlusi, ei kuulu need selle menetluse esemesse ja kohus jätab need

tähelepanuta.

29. Seega kokkuvõttes märgib kohus, et kuivõrd väärteoasja materjalide alusel ei ole kohtu

hinnangul tõendamist leidnud V. S. poolt väärteoprotokollis etteheidetud süüteo

toimepanemine, tühistab kohus kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse ja lõpetab V. S.

suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos menetluse

väärteo tunnuste puudumise tõttu.

30. Väärteomenetluse raames sündmuskohalt leitud ja purunenud tahvelarvuti iPad otsustas

kohus hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu eseme.

(allkirjastatud digitaalselt)

I.R

kohtunik