2-24-17350/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17350

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi R. L. vastu võla nõudes

21 752,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S. R.

Kostja: R. L. (isikukood XXX)

kohtuistung 08.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

L89004870891 tulenev põhivõlgnevus 5035,54 eurot, intress 446,38 eurot,

29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 663,07 eurot ja alates

30.01.2026 viivis arvestatuna põhinõudelt (5035,54 eurolt) 8,90% aastas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning

viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt

tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:

4. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

L89006162691 tulenev põhivõlgnevus 6756,93 eurot, intress 436,23 eurot,

29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1104,62 eurot ja alates

30.01.2026 viivis arvestatuna põhinõudelt (6756,93 eurolt) 9,90% aastas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

5. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad

põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning

viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt

tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni:

6. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 85% ulatuses R. L. kanda ning

R. L. menetluskulud 15% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ.

7. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 1912,50

eurot.

8. Välja mõista R. L.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse

15.02.2026

1749,56

139,58

3,13

142,71

15.03.2026

1609,98

141,85

2,88

144,73

15.04.2026

1468,13

141,74

2,63

144,37

15.05.2026

1326,39

143,15

2,38

145,53

15.06.2026

1183,24

143,92

2,12

146,04

15.07.2026

1039,32

145,28

1,86

147,14

15.08.2026

894,04

146,14

1,60

147,74

15.09.2026

747,90

147,26

1,34

148,60

15.10.2026

600,64

148,54

1,08

149,62

15.11.2026

452,10

149,53

0,81

150,34

15.12.2026

302,57

150,75

0,54

151,29

15.01.2027

151,82

151,82

0,27

152,09

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Osamakse

15.02.2026

1066,23

173,87

1,91

175,78

15.03.2026

892,36

176,09

1,60

177,69

15.04.2026

716,27

176,85

1,28

178,13

15.05.2026

539,42

178,51

0,97

179,48

15.06.2026

360,91

179,88

0,65

180,53

15.07.2026

181,03

181,03

0,32

181,35

9. Jätta R. L.i kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

15.11.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank

Finance AS 26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr L89004870891, milles lepiti kokku intressimäär

8,9% aastas, krediidikulukuse määr 10,86% aastas ja viivisemäär 8,9% aastas ning mille alusel

sai kostja laenu summas 8340 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas

780,83 eurot. 27.07.2021 sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Inbank Finance AS

tarbijakrediidilepingu nr L89006162691, milles lepiti kokku intressimäär 9,9% aastas,

krediidikulukuse määr 11,53% aastas ja viivisemäär 8,9% aastas ning mille alusel sai kostja

laenu summas 8565 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 410,85 eurot.

Kostja ei täitnud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, seega 07.03.2022

edastas esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingutest tulenevat

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingud 28.03.2022 üles ja

loovutas nõuded hagejale.

Hageja nõuab tarbijakrediidilepingust nr L89004870891 tuleneva põhivõla tasumist summas

7559,17 eurot, intressi 243,06 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1775,23 eurot ja alates

16.11.2024 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning

tarbijakrediidilepingust nr L89006162691 tuleneva põhivõla tasumist summas 8154,15 eurot,

intressi 290,96 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 2130,12 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat

viivist 9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Hageja leiab, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas tõendina laenutaotlused

ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel hindas esialgne võlausaldaja

kostja sissetulekuid kostja pangakonto väljavõtte alusel ning kontrollis sissetulekuid

Maksu- ja Tolliametist. Hageja on tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud kostja

majanduslikku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste, kohta. Arvestades hagi aluseks

olevate lepingute laenusummat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet

vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside

põhjal.

Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, nõuab hageja tarbijakrediidilepingust nr L89004870891 tulenevat

põhivõlgnevust 4759,06 eurot, intressi 439,37 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 661,04 eurot ja alates 20.11.2025 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa ja

intressi osamakseid alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivist lepingus kokku

lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni põhiosa osamakse tasumiseni. Täiendavalt nõuab hageja tarbijakrediidilepingust nr

L89006162691 tulenevat põhivõlgnevust 6413,20 eurot, intressi 431,48 eurot, 19.11.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1101,84 eurot ja alates 20.11.2025 edasiulatuvat viivist

9,9% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid põhiosa ja intressi osamakseid alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivist

lepingus kokku lepitud viivise määras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.

Kostja vastuväited

Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele alternatiivse nõude osas.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

4. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingust nr L89004870891

tuleneva põhivõla tasumist summas 7559,17 eurot, intressi 243,06 eurot, haldustasu 10

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 1775,23 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 8,9% aastas

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning tarbijakrediidilepingust nr L89006162691 tuleneva

põhivõla tasumist summas 8154,15 eurot, intressi 290,96 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 2130,12 eurot ja alates 16.11.2024 edasiulatuvat viivist 9,9% aastas

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid

26.01.2021 lepingu nr L89004870891, mille alusel sai kostja laenu summas 8340 eurot

ning 27.07.2021 lepingu nr L89006162691, mille alusel sai kostja laenu summas 8565

eurot (dtl 19-40). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses,

kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Esialgne

võlausaldaja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenud välja maksnud. Vastavalt laenulepingutele oli kostjal kohustus laen vastavalt

graafikutele tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on kostjalt esimese

laenulepingu kasuks toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 780,83 eurot ja teise

laenulepingu kasuks toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 410,85 eurot.

5. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% ja 31.05.2021

kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09% = 60,27% ja 3 *

18,68% = 56,04%. Kostjale 26.01.2021 lepingu nr L89004870891 alusel antud laenu

krediidi kulukuse määr oli 10,86% (dtl 19) ja 27.07.2025 lepingu nr L89006162691

alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 11,53% (dtl 29), mis ei ületanud laenude

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

6. Esialgne võlausaldaja ütles lepingud üles 28.03.2022 ja loovutas nõuded hagejale (dtl 43,

45). Kostja ülesütlemisele ega nõuete loovutamisele vastuväiteid esitanud ei ole.

7. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

8. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab

enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §

4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas

pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

9. Kohus selgitas 20.11.2024 kirjaga, et hagejal tuleb esitada detailsed andmed selle kohta,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

ka tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (dtl 92-93).

10. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest, kohtunõude vastustest, lõplikust seisukohast ja

nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll mõlema lepingu osas oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt on hageja põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust,

teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse

tegemisel on esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid hinnanud kostja pangakonto

väljavõtte alusel ning kontrollinud sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist.

Hageja selgitab, et lepingu nr L89004870891 otsuse tegemisel ajal oli päringu tulemusel

kostja 12 kuu keskmine sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt 556,68 eurot.

Kostja sissetulek oli 556 eurot ning muid finantskohustusi ei olnud. Kostjal jäi peale

laenu väljastamist kätte 400,51 eurot (556-155,49 igakuine osamakse) igapäevasteks

majandamiskuludeks. Seega jäi kostjale kätte ca 75% tema igakuisest sissetulekust ning

seega oli kostja krediidivõimeline. Lepingu nr L89006162691 otsuse tegemise ajal oli

päringu tulemusel kostja 12 kuu keskmine sissetulek Maksu- ja Tolliameti andmete

kohaselt 1134,02 eurot. Kostja sissetulek oli 1100 eurot kuus ning muud

finantskohustused 155 eurot kuus. Kostjal jäi peale laenu väljastamist kätte 759,54 eurot

(1100-155-185,46 igakuine osamakse) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi

kostjale kätte ca 70% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli kostja

krediidivõimeline.

Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsitud

teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara

ja kohustuste, kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingute laenusummasid,

osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

11. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale

laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

dega 1-7).

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Kohus selgitab, et ainuüksi kostjalt pangakonto väljavõtte

küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida. Kohtule jääb

arusaamatuks, kuidas krediidiandja luges lepingu nr L89004870891 sõlmimisel kostja

igakuiseks kohustuseks 0 eurot ja lepingu nr L89006162691 sõlmimisel kostja igakuiseks

kohustuseks 155 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte

ajavahemikul 01.07.2020-25.01.2021. Nimetatud väljavõttest nähtub, et 09.07.2020

toimus Inbank AS-i poolt laenulepingu väljamakse summas 5200 eurot. Juulis maksis

kostja tagasi laenu summas 10 900 eurot; augustis maksis kostja tagasi laenu summas

106,58 eurot, septembris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 363,16 eurot;

oktoobris maksis kostja tagasi laenu summas 2476 eurot; novembris maksis kostja tagasi

erinevaid laene summas 850 eurot, lisaks eraisikule tagasi 165 eurot; detsembris maksis

kostja tagasi erinevaid laene summas 50 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 1891 eurot;

jaanuaris maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 600 eurot, lisaks eraisikutele tagasi

198 eurot. Kohtule nähtub, et kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte

ajavahemikul 26.01.2021-26.07.2021. Nimetatud väljavõttest nähtub, et jaanuaris maksis

kostja tagasi laenu summas 7000 eurot; veebruaris maksis kostja tagasi erinevaid laene

summas 3705,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 260 eurot; märtsis maksis kostja tagasi

erinevaid laene summas 3855,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 361 eurot; aprillis

maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1670,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 175

eurot; mais maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1355,49 eurot; juunis maksis

kostja tagasi erinevaid laene summas 905,49 eurot, lisaks eraisikutele tagasi 800 eurot;

juulis maksis kostja tagasi erinevaid laene summas 1110 eurot, lisaks eraisikutele tagasi

500 eurot. Samuti nähtub konto väljavõtetelt, et kostja võttis pidevalt laene juurde ning

sai ka eraisikutelt ülekandeid (dtl 108-149). Esitatud kontoväljavõtted annavad alust

arvata, et kostjal olid majanduslikud raskused ning ta üritas olemasolevaid kohustusi täita

uute laenukohustuste võtmisega. Kohus on seisukohal, et kostja jaoks võisid ka

väiksemad kuumaksed (käesoleval juhul 155,49 eurot ja 185,46 eurot kuus) olla

maksevõimet ületavad, kui kostja kõik muud kohustused kokku igakuiselt olid suuremad,

kui tema sissetulek. Samuti oleks pidanud krediidiandjale olema ohumärk ka varasemad

laenude võtmised.

Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega

n.ö laenuorjusesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud esialgne

võlausaldaja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava

hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel

tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

12. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega,

kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

13. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. Hageja on esitanud 19.11.2025 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja taotleb lepingu

nr L89004870891 alusel põhivõla tasumist summas 4759,06 eurot, intressi tasumist

summas 439,37 eurot, 19.11.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumist

summas 661,04 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist alates 20.11.2025 kuni põhivõla

täitmiseni 8,90% aastas. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista esitatud graafiku järgi

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus kokku lepitud viivisemääras

8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa

osamakse tasumiseni. Lepingu nr L89006162691 alusel taotleb hageja põhivõla tasumist

summas 6413,20 eurot, intressi tasumist summas 431,48 eurot, 19.11.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1101,84 eurot ja edasiulatuva viivise

tasumist alates 20.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni 9,90% aastas. Lisaks taotleb hageja

kostjalt välja mõista esitatud graafiku järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja

intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus

kokku lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni.

Hageja selgitab, et tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (sh elatise) täitmist tulevikus.

TsMS § 369 esimese lause järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja toob esile, et kostja on

teinud lepingu nr L89004870891 alusel viimase makse 15.11.2021 ning lepingu nr

L89006162691 alusel viimase makse 15.11.2021. Seega ei ole kostja lepinguid

käesolevaks ajaks täitnud üle 3 aasta. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud

ühtegi makset näitamaks üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Samuti ei

ole kostja kohtumenetluses osalenud. Seetõttu leiab hageja, et kuigi kostja ei ole nõude

suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingute täitmisega võlgnevuses, viitab

kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepinguid nõuetekohaselt

tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad kohustused.

15. Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89004870891 alusel põhivõlgnevust 4759,06 eurot ja

lepingu nr L89006162691 alusel 6413,20 eurot.

Kostja kohustus tagastama laenu summas 8340 eurot lepingu nr L89004870891 alusel

perioodil 15.02.2021 kuni 15.01.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi krediidiandjale

perioodil 14.02.2021 kuni 15.11.2021 kokku summas 1554,90 eurot (dtl 171-173). Kostja

kohustus tagastama laenu summas 8565 eurot lepingu nr L89006162691 alusel perioodil

15.08.2021 kuni 15.07.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale

perioodil 13.08.2021 kuni 15.11.2021 kokku summas 741,84 eurot (dtl 176-177).

Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks tasunud hagejale ajavahemikul

14.02.2021-29.01.2026 ning 13.08.2021-29.01.2026 enam kui hageja poolt välja toodud

1554,90 eurot ja 741,84 eurot.

Kohtu hinnangul on eeltoodud põhivõlgnevuse kujunemine arusaadav ja tõendatud.

Kostjal oli lepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Kohus

selgitab, et kuivõrd käesoleva otsuse tegemise seisuga on täiendavalt kaks osamakset

muutunud sissenõutavaks, siis jättis kostja hagejale maksmata põhiosa tagasimaksed

alates 15.08.2022 osamaksest kuni 15.01.2026 osamakseni ning tagasimaksed alates

15.03.2022 osamaksest kuni 15.01.2026 osamakseni. Kostja rikkumine ei ole vabandatav,

seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal,

et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele

põhivõlgnevus suuruses 5035,54 eurot ja 6756,93 eurot.

16. Hageja nõuab kostjalt lepingu nr L89004870891 alusel intressi 439,37 eurot ja lepingu nr

L89006162691 alusel 431,48 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh

seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest) (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

Hageja on arvestanud intressi perioodil 15.07.2022 kuni 19.11.2025 ning 15.02.2022 kuni

19.11.2025. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestustes. Lisaks on kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud 15.12.2025 ja 15.01.2026 intressimakse.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et kostjal on tasumata intress summas

446,38 eurot ja 436,23 eurot. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse

täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista intress summas 446,38 eurot ja 436,23 eurot.

17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja

nr 2- 21-13098 p 24). Seega on hageja viivise kokkulepe kehtiv. Hageja on nõudnud

mõlemas hagis kuni hagi esitamiseni viivist määras, mis vastab lepingutes kokkulepitud

intressimäärale. Tegemist on VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgse viivisemääraga.

Seega ei ole see vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei ole oluline, kas viivisemäär

tuleneb tüüptingimustest, kuivõrd ka sellise tüüptingimuse puudumisel tuleneb sama suur

viivisemäär seadusest. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 8,90% aastas

ja 9,90% aastas.

Hageja nõuab kostjalt sissnõutavaks muutunud viivist summas 661,04 eurot ajavahemiku

15.07.2022 kuni 19.11.2025 eest ning viivist summas 1101,84 eurot ajavahemiku

15.02.2022 kuni 19.11.2025. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine

kostjalt on põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmine

põhjendatud. Kohus selgitab, et kuivõrd käesoleva otsuse tegemise seisuga on täiendavalt

kaks osamakset muutunud sissenõutavaks, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

29.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 663,07 eurot ja 1104,62

eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 20.11.2025 kuni

põhivõlgnevuste tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et

edasiulatuva viivise väljamõistmine kostjalt on samuti põhjendatud. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 5035,54 eurolt alates 30.01.2026

lepingujärgses määras 8,90% aastas kuni põhinõude 5035,54 euro tasumiseni.

Täiendavalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 6756,93

eurolt alates 30.01.2026 lepingujärgses määras 9,90% aastas kuni põhinõude 6756,93

euro tasumiseni.

18. Kohus nõustub hagejaga, et on alust eeldada, et kostja kohustusi õigel ajal ei täida,

mistõttu esinevad erandlikud asjaolud, et mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad kohustused.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu nr L89004870891 alusel tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivisemääras 8,90% aastas põhiosa

osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni

(graafik kohtuotsuse resolutsioonis). Täiendavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

lepingu nr L89006162691 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise lepingus kokku

lepitud viivisemääras 9,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast

päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni (graafik kohtuotsuse resolutsioonis).

19. Kõigest eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt, s.o

alternatiivse nõude osas kohtuotsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. Hageja

esialgses hagis märgitud haldustasu ja sissenõudmiskulude nõude osas jätab kohus

hagi rahuldamata.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades hagi

rahuldamise ulatusega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 85% ulatuses ja

kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning

kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt

välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot, lepingulise esindaja kulu 1394,22 eurot ning

viivise menetluskuludelt.

Riigilõivu 1260 euro tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku

kuluga.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku

kandnud kulusid summas 1394,22 eurot 8 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 169 eurot

järgnevalt: 1) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide

kohtule esitamine 3 tundi; 2) 06.12.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 2

tundi ja 45 minutit; 3) 12.12.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 20

minutit; 4) 19.11.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 1 tund ja 30

minutit; 5) 08.12.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine 30 minutit; 6) 08.12.2025

istungil osalemine 10 minutit. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 1394,22 eurot ei

ole põhjendatud. Hageja esindaja tunnihind on 169 eurot tunnis käibemaksuta. Võttes

arvesse eelkõige hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), on kohtu hinnangul esindaja

põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus märgib, et juristid

osutavad üldjuhul õigusteenust advokaatidest mõnevõrra madalama tasu eest. Kohtu

hinnangul ei ole antud juhul tegemist keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Küll aga leiab

kohus, et ajakulu on põhjendatud, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja

tõendite mahtu. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 8 tunni

ja 15 minuti eest, s.o 990 eurot.

Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 2250 eurot (riigilõiv ja

lepingulise esindaja kulu). Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 85%

ulatuses, siis tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 1912,50 eurot.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

22. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,

samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad

menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

23. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik