2-25-3110/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

30.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-3110

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi A.T vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja:

Bigbank AS, rk 10183757, asukoht Riia 2, Tartu, lepinguline

esindaja Tanja Elkin

Kostja:

A.T, ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX

Hagi hind 35093,57 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.T hageja Bigbank AS kasuks 26.09.2024 sõlmitud laenulepingust

nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 30 000 eurot, intressid summas 1230,95

eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, lepingu haldustasud summas 8,76 eurot ja

30.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3570 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A.T hageja Bigbank AS kasuks § 367 alusel edaspidine

lepingujärgne viivis 11,9% aastas põhinõude (30 000 euro) tasumata jäägilt alates

31.01.2026 kuni põhinõude 30 000 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Bigbank AS viivisenõue summas 9,78 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja A.T kanda ning välja mõista kostjalt A.T-lt Bigbank AS

kasuks menetluskulude katteks 1418,60 eurot, s.h. riigilõivu katteks 1400 eurot ja

kohtutäituri tasu katteks 18,60 eurot.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. Bigbank AS esitas 26.02.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A.T vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja A.T ja AS Bigbank 26.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr

xxxx (sõiduki soetamiseks), mille kohaselt anti kostjale laenu summas 30 000 eurot, lepingu

sõlmimise tasu oli 600 eurot, kostja arvele kanti 29 400 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud

maksma hagejale intressi 11,9% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel

kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise

hetkel kostja laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele.

Hageja selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate

rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma

tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu

võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.

2.1. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 13,46%, mis on arvutatud eeldusel, et krediidisumma

on 30 000 eurot, krediidileping kehtib 120 kuud, intress on 11,9% aastas, lepingu sõlmimise tasu

on 600 eurot, igakuine lepingu haldustasu on 2,19 eurot kuus ning kogu krediit võetakse

krediidisaaja poolt kasutusse koheselt ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi

kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 52 045,06 eurot. Lepingujärgseks

viivisemääraks on lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 11,9% võlgnevalt summalt

aastas.

2.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et omandas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele

esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ja arvelduskonto väljavõtte alusel (väljavõtte

info tuleb automaatselt läbi xxxx süsteemi tehingute formaadis, tehingud kategoriseeritakse panga

süsteemi abil). Laenutaotluses märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 2500

eurot neto ettevõttest xxxx. Kontoväljavõtte alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase

4 kuu jooksul töötasu 1391 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on igakuine

krediidikohustus 250 eurot Inbank Finance AS ees. Kostja arvelduskonto väljavõttelt tuvastas

hageja, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi summas 255 eurot. Lepingust nr xxxx tuleneva

tulevikukohustuse suuruseks arvestati 433,71 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist

suurust summas 1391 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest

konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed

kohustused) ca 49,51% ((433,71 + 255)/ 1391*100). Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena

kasutusse 50,49% sissetulekutest ehk 702,29 eurot. Hageja arvestas arvelduskonto põhjal

muuhulgas ka arvelduskontolt nähtuvate regulaarsete majandamiskuludega, 3 kuu keskmiselt

summas 33,68 eurot, sh Tele2 Eesti AS 14,36 eurot ja IIZI Kindlustusmaakler AS-le 19,32 eurot.

Hageja leidis, et kostja on võimeline kandma majanduskulusid ka pärast krediidikohustuste

tasumist. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, ta

ei ole abielus ja ta elab koos vanematega. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kogutud ja

tuvastatud andmete põhjal ei saa mitte kuidagi eeldada, et niivõrd väike tuvastatud kohustuste

osakaal ainuüksi, 49,51%, võinuks põhjustada krediidisaaja laenuorjusesse sattumise.

2.3. Kostja on täiendavalt selgitanud 17.09.2024 telefonikõnes pangale, et alates augustist laekub

palk ettevõttelt xxxx kuid see on sama firma mis ennem (xxxx), omanik on sama. 18.09.2024

telefonikõnes selgitas klient, et mais ja juunis oli palk palju väiksem kui juuli-september, sest

nendel kuudel klient õppis. Sügisest kuni detsembrini klient ka õpib ja palk on eeldatavasti 2100-

2300 eurot ning järgmisel aastal juba 2500+ eurot. Samuti, kannete osas J Š selgitas kostja, et

tegemist on tuttavaga ning see ei ole seotud kohustustega. Kostja ei ole ühelgi laenul

kaastaotlejaks, käendajaks. Kostja edastas hagejale ka värskendatud arvelduskonto väljavõtte,

millelt nähtus värske töötasu väljamakse xxxx-lt summas 2044,31 eurot kuupäeval 17.09.2024 (dtl

58-80). Seega olid kostja edaspidised sissetulekud keskmiselt veelgi suuremad, kuid ajaloolistest

konservatiivsematest arvutustest lähtuvalt oli varasem sissetulek väiksem.

2.4. Hageja märgib, et omandas infot ka kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta

avalikest andmebaasidest nagu e-krediidiinfo ja Taust.ee andmebaasist ning ei tuvastanud ühtegi

kehtivat maksehäiret ega maksekohustust. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kliendi

krediidivõimelisust põhjalikult ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades

kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest määras 49,51%, leidis krediidiandja, et krediidisaaja on

võimeline võetud krediidikohustusi kandma.

2.5. Alates lepingu sõlmimisest 26.09.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 30.01.2025 ei ole kostja

teinud lepingu raames ühtegi tagasimakset. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu

sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus.

2.6. VÕS § 416 lg 1 ning üldtingimuste p 4.1.1. alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava

krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Hageja hoiatas 27.12.2024 (dtl 32) saadetud teatega kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe

sõlmimiseks. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme 25.10.2024, 25.11.2024

ja 27.12.2024 osamaksega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja ütles 30.01.2025

ülesütlemisavaldusega lepingu üles (dtl 33) ning nõudis kostjalt võla viivitamatut tasumist.

2.7. Hageja märgib, et puudub vaidlus, et krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise kostjale

edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja tähitud kirjaga.

Hageja on esitanud tõendi kirja edastamise kohta nimetatud viisil ning selles osas vaidlus puudub.

Teatis on jõudnud kostja mõjusfääri ja adressaadile on üle läinud avaldatu sisust teadasaamise risk.

Eeltoodust tulenevalt saab lugeda ülesütlemise teatise kätte toimetatuks lugeda tugiendes

kohtupraktikale TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel.

2.8. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud

ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 30 000 eurot, mis

tuleb üldtingimuste p 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.

2.9. Lepingus kohaselt moodustus intressimäär tagastamata krediidisummalt aastas 11,9% (s.o

0,0331% päevas). Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi

nõue summas 1230,95 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale intressidena võlgnetavate summade

katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt tasumata intress vastavalt maksegraafikule

perioodil 26.09.2024 – 29.01.2025 summas 1230,95 eurot välja mõista.

2.10. Lepingujärgseks viivise määraks on lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär. Viivise

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivist 11,9% aastas põhivõlalt 30 000 eurolt alates 30.01.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni 26.02.2025 (28 päeva eest) lepingujärgses viivisemääras (vt. hagi p. 4)

summas 273,86 eurot ning edaspidist viivist samas määras alates 27.02.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

2.11. Hageja palub VÕS § 1132 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 alusel kostjalt välja

mõista võla sissenõudmiskulu summas 10 eurot, mis tuleneb hageja poolt kostjale saadetud

kirjadest ja võla menetlemise kuludest. Hageja on esitanud kostjale järgnevad meeldetuletuskirjad:

04.11.2024 meeldetuletuskiri (tasuta), 13.11.2024 meeldetuletuskiri (tasuline, 5 eurot), 02.12.2024

(hagis ekslikult märgitud 12.02.2024) meeldetuletuskiri (tasuta), 16.12.2024 meeldetuletuskiri

(tasuline, 5 eurot).

2.12. Samuti palub hageja välja mõista lepingust tulenev igakuine lepingu haldustasu 2,19 eurot

kuus. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 25.10.2024 kuni 25.01.2025 tasuma lepingu

haldustasu 8,76 eurot. Kostja ei teostanud lepingu haldustasu katteks sellel perioodil makseid.

2.13. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 29.11.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.11.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

13.11.2025 ja loeti kättetoimetatuks 29.11.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

15.12.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A.T on Bigbank

AS-ga sõlminud 26.09.2024 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 30 000 eurot. Lepingu intressimäär on 11,9% aastas, krediidi kulukuse määr on 13,46%

aastas ning laenulepingu ülesütlemisel viivis on võrdses määras intressimääraga, s.o 11,9% aastas.

Laenuandja on lepingu üles öelnud 30.01.2025.

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande

korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14,

3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud

aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad

oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).

10. 26.09.2024, so poolte vahel laenulepingu nr xxxx sõlmimise ajal oli viimati Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 49,95% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 13,46%

Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

kolmekordset määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse

määra suuruse tõttu.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

14. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

16. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

17. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on laenuandjana täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Bigbank on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavaid andmeid enne

lepingu sõlmimist, s.h kostja regulaarse sisetuleku suurust, krediidikohustusi ning võimalikke

muid kohustusi ja kostja maksekäitumist. Hageja on nõudnud kostjalt täiendavaid selgitusi

kostjaga telefoni teel suheldes. Kostja pangakonto väljavõtete (perioodil 20.05.2024 – 10.09.2024

ja 01.01.2024 – 17.09.2024) analüüsidest nähtub, et kostja keskmine sissetulek enne lepingu

sõlmimist nelja viimase kuu jooksul oli keskmiselt 1752,06 eurot (hageja algne arvutus oli 1391

eurot) (tööandjateks oli xxxx ja xxxx), kolme kuu keskmised majandamiskulud olid 33,68 eurot.

Kostja omas väljaspool AS-i Bigbank krediidikohustusi kuumaksega 255 eurot ning käesoleva

lepinguga lisandus igakuine kohustus summas 433,71 eurot. Kostjal jäi peale krediidikohustuste

tasumist igakuisteks majandamis- ja elamiskulutuseks kohtu arvutuste kohaselt 1063,35 eurot

(hageja arvutuste kohaselt 702,29 eurot). Maksehäired vastavalt avalikele andmebaasidele

puudusid. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

18. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata põhivõlgnevus 30 000 eurot. Kostja ei ole oma

lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile,

mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet

põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja

tasumata haldustasude nõuet perioodil 25.10.2024 - 25.01.2025 kokku 8,76 eurot (vt. otsuse p.

2.12.).

19. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Lepingu

intressimäär oli 11,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress vastavalt

maksegraafikule perioodil 26.09.2024 - 29.01.2025 kokku 1230,95 eurot. Kostja ei ole lepingu

kehtivuse jooksul ühtegi intressimakset tasunud. Kohus leiab, et ka hageja intressinõue on

põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

20. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist alates lepingu ülesütlemisele päevast 30.01.2025 kuni

hagi esitamiseni 26.02.2025 ehk 28 päeva eest aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o

11,9% aastas, tasumata põhinõudelt 30 000 eurolt kokku summas 273,86 eurot. Kohus ei pea

põhjendatuks hageja märgitud viivise arvutamise alguskuupäevaga. Krediidilepingust tulenev

põhinõue muutus sissenõutavaks kogu ulatuses alles alates lepingu ülesütlemisest, mistõttu on

kostja viivituses 30 000 euro tasumisega alates ülesütlemisele järgnevast päevast ehk 31.01.2025,

mitte 30.01.2025. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhinõudelt arvestatav

lepingujärgne viivis alates 31.01.2025 kuni hagi esitamiseni 26.02.2025 (k.a) 27 päeva eest,

summas 264,08 euro

t (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab seega rahuldamata hageja

viivisenõude summas 9,78 eurot. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise

väljamõistmist lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja

mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 30 000 eurolt arvestatav

lepingujärgne viivis 11,9% aastas alates 27.02.2025 – 30.01.2026 (k.a) on 3305,92 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 30.01.2026 seisuga kokku summas 35670 eurot (264,08 + 3305,92).

22. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis 11,9% aastas alates 31.01.2026 põhinõude tasumata jäägilt kuni

põhinõude 30 000 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 26 430 eurot (30 000 –3570).

23. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitis summas

10 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele summas 10 eurot. Hageja on edastanud kostjale järgmised

meeldetuletuskirjad: 04.11.2024 (tasuta), 13.11.2024 (tasuline, 5 eurot), 02.12.2024 (tasuta) ja

16.12.2024 (tasuline, 5 eurot) (dtl 34-37).

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad

pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

26. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 31523,57

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 9,78 eurot ehk alla 1% ulatuses.

Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista enda menetluskulud, kuid ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud, kuigi kohus menetlusse võtmise määruses (p. 4) selle esitamist küsis. Seega

juhindudes TsMS § 174 lõikest 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide

põhjal. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1400 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu

näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb

hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras

lähtudes hagihinnast.

Toimikust nähtuvalt ei õnnestunud ka kohtutäituril kostjale dokumente kätte toimetada, mille eest

esitas täitur hagejale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, nõudes 18,60 euro tasumist. Kohus

leiab, et kohtutäituri tasu on TsMS § 144 lg 5¹ alusel põhjendatud kulu ning kuulub samuti kostja

poolt hüvitamisele.

Kokkuvõttes on hageja põhjendatud menetluskuludeks kokku 1418,60 eurot, mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

28. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

29. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik