2-25-13609/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-13609

Tsiviilasi

Leonid Epifanovi kaebus kohtutäitur Natalja

Malahhova 11.08.2025. a otsuse peale ja taotlus

tsiviilasjas nr 2-17-100839 tähtaja ennistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. august 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leonid Epifanovi määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Leonid Epifanov

(isikukood XXXXXXXXXXXX), notariaalselt volitatud

esindaja Inga Rudakova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. augusti 2025 määrus ja saata avaldus tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Jätta rahuldamata Leonid Epifanovi esialgse õiguskaitse taotlus.

4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetlust lõpetavas määruses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leonid Epifanov (avaldaja) taotleb Viru Maakohtule 21. augustil 2025 esitatud kaebuses

kohtutäitur Natalja Malahhova 11. augusti 2025 otsuse tühistamist. Lisaks palub avaldaja

ennistada seaduses sätestatud menetlustähtaeg tsiviilasjas nr 2-17-100839 ja tühistada 27.

aprilli 2017 tagaseljaotsus.

Avaldaja toob esile, et kuna tsiviilasjas nr 2-17-100839 rikuti dokumentide kättetoimetamise

nõudeid, ei olnud ta teadlik ega saanudki teada kohtuistungist ja ei saanud kätte kohtukutset

ega otsust. Esmakordselt sai avaldaja täitemenetlusest teada 2024. aasta novembris, kui

maksuametis ilmus menetlusteade. Seejärel pöördus avaldaja kohtutäituri poole selgituse

saamiseks. Täitmisel oleva nõude sisust sai avaldaja teada 2025. a e-toimiku kaudu.

Kohtutäitur soovib realiseerida avaldaja eluaset, mis on nõude suurust arvestades

ebaproportsionaalne meede.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Viru Maakohus keeldus 25. augusti 2025 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäitur Natalja

Malahhova 11. augusti 2025 otsuse peale menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata taotluse

Pärnu Maakohtu maksekäsu menetluse nr 2-17-100839 ennistamiseks. Menetluskulud jättis

kohus avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 sätestatud

kohustuslikust korrast. Avaldaja poolt kohtule esitatud kaebusest ei ole väljaloetav, et kaebus

on esitatud kohtutäituri 11. augusti 2025 otsuse peale. Avaldusele on lisatud 15. juuli 2024

kinnisvara arestimise akt.

Kohus selgitas, et avaldaja korteri väärtuse hindamine on vaidlustatav kohtutäiturile esitatava

kaebuse kaudu ja seda on võlgnikule ka selgitatud avaldusele lisatud kinnisvara arestimise

aktis. Täituri määratud hinda ei saa vaidlustada avalduse esitamisega otse kohtule.

Kohus asus seisukohale, et tähtaja ennistamiseks puudub alus. Menetlusdokumendid on

nõuetekohaselt kätte toimetatud ja eluliselt ei ole usutav, et avaldaja ei teadnud kaheksa aasta

jooksul algatatud täitemenetlusest.

MÄÄRUSKAEBUS JA TAOTLUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja kaebuse menetlusse võtta. Lisaks palub avaldaja tuvastada, et täitedokument on

tühistatud ning täitemenetlust nr 042/2017/701 ei saa jätkata, kohustada kohtutäiturit

täitemenetluse lõpetama ja oksjoniteated tühistama. Menetluskulud palub avaldaja jätta

vastustaja kanda.

Avaldaja toob määruskaebuses esile, et ta esitas 22. juulil 2025 kaebuse kohtutäiturile, millele

täitur vastas 11. augustil 2025 ning seejärel esitas kaebuse kohtule. Seega on kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud. Täitmisel olev nõue on põhjendamatu. Kohtutäitur ei ole

kontrollinud faktilisi asjaolusid ega hageja väidete põhjendatust, kohtutäitur alustas

täitemenetluse ja kavandas enampakkumise olukorras, kus alusvaidlus on alles menetluses.

Pärnu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-17-100839 tunnistanud tähtaja ennistamise põhjendatuks.

4. 26. jaanuaril 2026 esitas avaldaja ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse nr 042/2017/701 peatamiseks, samuti palub avaldaja keelata enampakkumise

ja muude toimingute läbiviimine korteriga asukohaga XXXXXXXXXXXX ning kohustada

kohtutäiturit hoiduma edasistest täitetoimingutest kuni määruskaebuse ja alusvaidluse

tsiviilasjas nr 2-17-100839 lõpliku lahendamiseni.

Taotluses toob avaldaja esile, et täitemenetlus nr 042/2017/701 põhineb tsiviilasjal nr 2-17-

100839, milles menetlustähtajad on ennistatud ja vaidlus ei ole lõplikult lahendatud.

Enampakkumise läbiviimine tooks kaasa pöördumatu kahju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause ning § 656 lg

1 p 5 ja lg 4 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi

tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

6. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde

määruskaebusele lisatud tõendid: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova 11. augusti 2025

otsuse väljatrüki, Pärnu Maakohtu 16. septembri 2025 määruse tsiviilasjas nr 2-17-100839

väljatrüki, notariaalse volikirja. Ülejäänud tõendid jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata,

kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust.

7. Avaldaja on 20. augustil 2025 esitanud Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab

kohtutäituri 11. augusti 2025 otsust. Seega on avaldus esitatud TMS § 218 lg 1 tähtaega

järgides. Avalduses puuduvad viited, et avaldaja ei ole kohtueelset menetlust läbinud. Kuigi

avaldaja ei ole maakohtule esitatud kaebusele lisanud vaidlustatavat kohtutäituri otsust, on ta

sellele avalduses viidanud. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse koos 16. septembri 2025

määruskaebusega. Samuti ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks see, et

riigilõiv oli tasumata. Kohus sai TsMS § 3401 lg 1 alusel määrata tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks.

8. Seega on maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 3

alusel põhjendamatult ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ennatlikult.

9. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata taotluse

tähtaja ennistamiseks tsiviilasjas nr 2-17-100839. Määruskaebuse lisadest nähtuvalt on Pärnu

Maakohus 16. septembri 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-100839 samasisulise taotluse

tähtaja ennistamiseks rahuldanud.

10. Avaldaja on esitanud 24. septembri 2025 määruskaebuse täiendustes ka taotlused

tuvastada, et täitedokument on tühistatud ja täitemenetlust nr 042/2017/701 ei saa jätkata,

kohustada kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama ja oksjoniteated tühistama. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist puudustega esialgse õiguskaitse taotlustega. Esialgse õiguskaitse

kohaldamise soovile on viidatud ka 16. septembri 2025 määruskaebuses. Kuna avaldaja on

26. jaanuaril 2026 esitanud taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr

042/2017/701 peatamiseks ka otse ringkonnakohtule, käsitleb kohus taotlusi üheskoos.

11. Avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse lõpetamist või peatamist.

Täitemenetluse peatamise kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine oleks TMS § 218 lg 2

teise lause ja TsMS § 4771 lg 1 koosmõjus sellises menetluses põhimõtteliselt võimalik, ent

kaebuses toodud asjaolusid arvestades ei ole see vajalik. Kuna kaebuse järgi on Pärnu

Maakohus 18. septembri 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-100389 tühistanud

täitemenetluse nr 042/2017/701 aluseks oleva täitedokumendi (s.o Pärnu Maakohtu 27. aprilli

2017 kohtumäärus), esineb TMS § 48 lg 1 p-s 4 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks.

Sellist toimingut ei tee kohus esialgse õiguskaitse korras, vaid avaldajal on võimalik oma

eesmärk saavutada esitades täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile jõustumismärkega

kohtulahendi, millega täitedokument tühistati. Sellise dokumendi saab avaldaja alla laadida e-

toimikust tsiviilasja materjalide juurest või pöördudes Pärnu Maakohtu kantseleisse. Seetõttu

jätab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Kuna määruskaebus rahuldatakse, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause

kohaselt maakohtu otsustada.

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (TsMS § 372 lg

5, § 696 lg 1). Samuti ei näe seadus ette võimalust esitada määruskaebust määrusele, millega

kohus jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (TsMS § 4771 lg 4, § 696 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)