2-24-16152/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16152

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X hagi Y vastu elatise nõudes

2454,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja: X (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

20.01.2026 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi Y vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Yilt (isikukood XXX) igakuine elatis Xi (isikukood XXX)

kasuks alates 23.10.2024 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot) + 3%

brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja

täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.

3. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise C pangakontole.

Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks

kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

4. Jätta rahuldamata hageja elatisvõla nõue kostja vastu summas 4635 (neli tuhat

kuussada kolmkümmend viis) eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi asjaolud ja nõue

1. X esitas Harju Maakohtule 23.10.2024 hagi Y vastu elatise nõudes. Asjaolude kohaselt

lapse isa veedab lapsega vaid mõned tunnid nädalas, mistõttu lasub kogu igapäevane

hooldus- ja kasvatuskoormus täielikult lapse ema kanda. Isa ei ole panustanud lapse

ülalpidamisse ega tasunud lapse igapäevaste vajaduste eest, sealhulgas toidu, riiete,

tervishoiu ja teiste vältimatute kulude katmiseks.

2. Kohus jättis hagi käiguta 19.11.2024 ja andis hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et hagejal oleks mõistlik esitada uus hagiavalduste

terviktekst, kus on kohtu osundatud hagiavalduse puudused kõrvaldatud.

3. Hageja esitas 24.11.2024 lapse igakuise keskmise kulude nimekirja. Igakuised kulud

lapsele on 1175 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 2610 eurot (6

kuu eest) ehk 435 eurot kuus. Lapsetoetus 80 eurot laekub lapse emale. Edaspidise elatise

palub hageja kostjalt välja mõista 435 eurot kuus.

4. 26.01.2026 hageja täiendas hagiavaldust, esitas lõpliku kulunimekirja ja lisas juurde

tõendid.

Kostja vastus

5. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult

ja põhineb täiesti eksitatavatel väidetel. Hagi alusena toob hageja seaduslik esindaja

välja, et „isa veedab lapsega mõned tunnid nädalas, mille tõttu langeb kogu igapäevane

hooldus ja kasvatamise koormus täielikult hageja seaduslikule esindajale. Isa ei paku

rahalist toetust, et katta lapse igapäevased kuulutused ja vajadused, sealhulgas toit,

riided, tervisehoid ja muud vältimatud kulud“. See aga ei vasta tõele. Kostja elab koos

hagejaga aadressil xxx. Asjaolu, et lapse isa teeb tööd, et hankida hagejale ülalpidamist,

ei saa käsitleda rahalise toetuse mitte andmisena. Samuti on põhjendamatu hageja

seadusliku esindaja väide, et isa veedab lapsega mõned tunnid nädalas. Vaidlust ei ole

2

selles, et hageja X on kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine laps, kelle

suhtes on mõlemal vanemal võrdne perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

6. Hageja ja kostja elavad samal aadressil xxx. Nimetatud elukohaks on mõlemale

lapsevanemale 50/50 kuuluv korter. Hageja seaduslik esindaja küll esitas hagiavalduse

lisana eluasemelaenu lepingu maksegraafiku, kuid jättis millegipärast mainimata, et

laenuvõtjateks on samuti mõlemad lapsevanemad. Kuigi laenumakseid võtab pank lapse

ema kontolt, kostja igakuiselt kannab hageja seaduslikule esindajale ½ laenumaksete

summast millele lisandub ka ½ kommunaalkuludest (pangakonto väljavõte, dtl 81).

Igakuiselt lapse emale laekuv summa on 450,00 eurot. Seega on kostja kohustus hageja

ülalpidamisel eluaseme kulude (s.o kodulaen ja kommunaalkulud) osas on täidetud täies

ulatuses.

7. Kostja vaidleb ka vastu hageja seadusliku esindaja etteheidele, et isa ei kata lapse

igapäevased kuulutused ja vajadused, sealhulgas toit, riided, tervisehoid ja muud

vältimatud kulud. Nagu tavalises peres kombeks on, käivad nii lapse isa kui ka ema poes

ja ostavad sööki. Loomulikult ei säilitata igapäevaste toiduostudest tšekke, kuid

olukorras, kus laps elab koos vanemaga on toidu vahetu ostmine kostja poolt on

iseenesest mõistetav.

8. Samuti võib kohus kostja pangakonto väljavõttest näha, et lisaks laenu ja

kommunaalkulude ülekannetele, teeb kostja lapse emale ka muid ülekandeid, mis on

seotud nii lapse riiete ostudega (nt 07.10.2024, 30.11.2024 ülekanded summas 190,00

eurot), huviringidega seotud maksed (s.o 01.07.2024 – joonistamine – 96,00 eurot), kui

ka muude kuludega nagu sünnipäev, meelelahutus jm. seotud ülekanded (03.08.2024 –

35,00 eurot; 18.10.2024 – 160 eurot; 18.11.2024 – 100,00 eurot; 17.12.2024 – 60,00

eurot. Kokku 355,00 eurot). Siinkohal märgib kostja, et käesoleval ajal ei ole lapsel nii

palju huviringe, nagu lapse ema väidab. Laps küll käis sügisel üks kuu vehklemistrennil,

kuid loobus sellest. Joonistusringil ei käi laps alates novembrist 2024.

9. Lisaks eeltoodule kannab lapse isa ka kulud lapsele vahetult. Kostja toob kohtule tema

käsutuses olevaid tõendeid. Näiteks tasus kostja 08.09.2024 hageja teatri huviringi arve

summas 59,61 eurot (dtl 82) ja ostis lapsele uue telefoni jaanuaris 2025 Tele2 esindusest

119,00 euro eest (dtl 83). Tegelikult lapse isa osaleb lapse ülalpidamises vahetult palju

rohkem (kulud koolitarvetele, kingitused, riided, meelelahutus jm.), kuid

dokumentaalseid tõendeid selle kohta kostjal esitada ei ole võimalik, kuna kostja ei

saanudki arvata, et lapse emal tekkib mõte pöörduda lapse nimel kohtusse. Kostja leiab,

et reisikulud (s.o hotellide broneerimised ja lennupiletid) ei vasta seadusandja mõeldud

elatise eesmärkidele.

10. Kostja on seisukohal, et tema ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse X ees rikkunud,

mille tõttu on hageja elatise võlgnevuse nõue kostja vastu on alusetu.

Kohtu põhjendused

3

11. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab,

hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

13. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja isa on Y ja ema on C. Selles osas pooltel

vaidlus puudub.

14. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud

saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS §

101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6

sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

15. Alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) + 3%

brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot). Alates 01.04.2025 summas

301,74 eurot.

16. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10.

2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta

lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

17. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1

ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist

4

elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS

§ 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on

peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu

praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema

vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend

tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes.

18. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja

tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et

kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis

on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

19. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15).

20. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 435 eurot kuus (dtl 112). Hageja

ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 1592 eurot: toidukulu 200 eur; korteri üürikulu

800 eur; kommunaalmaksed 165 eur; elekter 40 eur; riided ja jalatsid 200 eur;

bensiinikulu 100 eur; hügieenitarbed ja ravimid 20 eur; telefonikulu 8 eur; huviringid 59

eur.

21. Kohtu hinnangul on korteri üürikulu 800 eurot põhjendamata ja tõendamata.

Kohtuistungil antud ema ütluste kohaselt elab ema koos lapsega aadressil xxx xx, korteris

nr xx. Nimetatud korteris elab ema koos lapsega kahekesi alates 12.02.2025. Vastuseks

kostja väitele, et korter on ka kostja elukoht, selgitab kohus, et isegi kui kohustatud

vanem elab lapsega samas korteris, siis ainuüksi ühine elukoht ei tähenda veel lapse

ülalpidamist. Lapse kuludeks on märgitud mh üürikulu, kuid ema sõnul tegemist ei ole

üürikorteriga, vaid see on laenuga ostetud ning kuulub lapsevanemate omandisse. Kostja

on tõendina esitanud Tallinna notar T. Sepa juures 24.05.2021 sõlmitud korteriomandi

müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 73). Omandi kohta on tehtud

kinnistusraamatusse kanne C ½ ja Y ½ mõttelises osas (dtl 79). Kohus märgib, et omanik

ei saa üldjuhul iseendale üüri maksta, sest üürisuhe eeldab kahe erineva isiku olemasolu:

üürileandjat ja üürnikku. Nimetatud korter on kaasomandis ja lapse ema omab ainult osa

korterist, ja kui teine kaasomanik annab oma osa talle kasutamiseks tasu eest, siis võib

seda pidada üürilaadseks suhteks. Sellist olukorda ei ole kumbki pool oma vastustes välja

toonud. Üürilepingut hageja ei ole kohtule esitanud. Ema selgitus, et ta kavatseb

tulevikus korterit üürida, ei anna alust seda kulu praegu elatisena arvestada. Elatis saab

tugineda ainult reaalselt toimuvale üürikulule, mida hageja ei ole tõendanud. Seega

üürikulu ei saa kohus lapse elatisena arvestada.

5

22. Kostja leiab, et tema kohustus hageja ülalpidamisel eluaseme kulude (s.o kodulaen ja

kommunaalkulud) osas on täidetud täies ulatuses. Kuigi laenumakseid võtab pank lapse

ema kontolt, siis kostja igakuiselt kannab hageja seaduslikule esindajale ½ laenumaksete

summast, millele lisandub ka ½ kommunaalkuludest. Kostja on esitanud enda

pangakonto väljavõtte, mille kohaselt igakuiselt lapse emale laekuv summa on 450,00

eurot (dtl 81).

23. Seoses kodulaenuga selgitas kohus 20.01.2026 toimunud kohtuistungil, et laenulepingu

pooleks ei ole laps ja seega ei saa laenulepingu makseid elatisena arvestada. Riigikohus

on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea

elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks

tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa

elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega

laenukindlustusmaksete hüvitamist…/Samas aga selgitas kõrgeim kohus, et vanemal on

kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna

lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada./ …/Seetõttu tuleb

ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda

sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse

alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil

neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust/.

24. Kohus selgitas 20.01.2026 ärakuulamisel, et tšekkidel, millel ei ole lapse nime, ei saa

automaatselt tõendada, et kulu on seotud lapsega. Kohtud on praktikas rõhutanud, et

elatise suurendamise või lisakulude tõendamisel peab olema selge seos lapse vajadustega.

Kui tšekk on anonüümne (nt toidupoe ostukorv), ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et see

kulu on tehtud lapse tarbeks. Lapse ema oste (dtl 5-6, 10-15, 17-19, 27-31) ei saa

seostada hageja kuludega. Miinimumelatis on seadusandja poolt kehtestatud summa, mis

eelduslikult katab lapse põhilised ja vältimatud esmavajadused (toit, riided, eluasemega

seotud kulud, haridus ja tervishoid). Seetõttu ei pea miinimumelatise ulatuses lapse

konkreetseid kulusid üksikasjalikult tõendama. Miinimumist suurema elatise nõudmisel

tuleb aga tõendada, et lapse tegelikud ja põhjendatud vajadused on seaduses sätestatud

miinimumist kõrgemad.

25. Kuna hageja kulud on osaliselt tõendamata, siis lähtub kohus kohtupraktikast, et hageja

ülalpidamiseks kulub arvestades vanemate võrdset kohustust kahekordne elatise

miinimummäär (Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05, p 20), alates

01.04.2024 on elatis 287,72 eurot, alates 01.04.2025 on 301,74 eurot.

26. Erandina saab miinimumist väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval

põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja.

Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema

piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesolevas asjas kostja ei

taotle miinimumelatise vähendamist, mistõttu ei kohaldu PKS § 102 lg 2.

6

27. Kostja palub elatise võla nõudel arvestada, et lapse isa kannab kulud lapsele vahetult.

PKS § 101 lg 6 alusel saab kohus vähendada elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema

suhtluskorda reguleerib kohtulahend, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures

suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis märgitud ulatuses (RKTKo 29.10.2025, 2-21-

16454/58, p 16). Ema ütluste kohaselt kohtub laps isaga üks kord kuus tund aega ja

kehtivat suhtluskorda kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks

alust.

28. Kohtu hinnangul kostja poolt tasutud üksikute kulude kandmine (koolitarvetele,

kingitused, riided, meelelahutus jm) ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu ette pole

toodud asjaolu, et hagejal on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise

osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise

lapsest lahus elava vanema poolt. Kuivõrd laps elab emaga, siis kannab lapse ema

suurema osa lapse kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hageja sunnitud pöörduma elatise

nõudega kohtu poole.

29. Kohus selgitab, et lapse kasvatamiseks tehtavad suuremad ja kallimad ühekordsed ostud

(nt mobiiltelefoni ost) tuleb vanematel enne ostu sooritamist omavahel läbi rääkida: kas

ost on lapsele vajalik ning millises ulatuses on kumbki vanem valmis sellesse panustama.

Elatise eesmärk ei ole tekitada olukordi, kus üks vanem teeb kalli ostu ja seab seejärel

teise vanema fakti ette, nõudes kulude hilisemat hüvitamist. Selline praktika ei tagaks

teisele vanemale ülevaadet raha mõistlikust ja põhjendatud kasutamisest ega oleks

kooskõlas lapse huvidega. Vanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja

teha täiendavaid kulutusi, kuid see ei anna automaatselt alust nende kulude hilisemaks

väljamõistmiseks.

30. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust

alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et

lapsetoetus laekub tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud

lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.

31. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud enda kulusid hagis küsitud ulatuses, siis

on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) +

3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot), mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

32. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus PKS § 108 alusel. Hageja on teinud

arvutused (dtl 112): igakuine elatis 435 eurot, millest on maha võetud laenumaksed 126

eurot, seega elatisvõlg on 309 eurot ühes kuus. Elatise võlgnevuse 15 kuu eest on

7

summas 4635 eurot (15 k x 309 eur).

29. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

30. Kohus leiab, et elatise võla nõue tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.

Hagi on kohtusse esitatud 23.10.2024 ja hageja palub kostjalt välja mõista elatise

võlgnevuse tagantjärgi 15 kuu eest ehk alates 23.07.2023. Tagasiulatuva

ülalpidamisnõude all peab PKS § 108 silmas ülalpidamisnõuet kuni aasta enne hagi

esitamist, so praegusel juhul saab elatisvõlga nõuda alates 23.10.2023.a. Hageja ei ole

tõendanud, et hageja igakuiste kulude kandmise osas on hageja seaduslik esindaja kostja

poole pöördunud perioodil 23.10.2023 - 23.10.2024. Kohtule ei ole tõendatud, et lapse

vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui

hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi

ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem ja mitte oodata kuni 23.10.2024 aastani. Üksnes

sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste

tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.

31. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate

taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi

elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma

8

väljamõistetud elatise C pangakontole nr XXXXXXXX pank. Väljamõistetud elatis tuleb

kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

32. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2454,84 eurot (9 x 272,76).

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS

§ 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud

poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

35. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik

9