2-24-18675/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-18675

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus Roosa Tank OÜ vastu

kahju väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roosa Tank OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Roosa Tank

OÜ (registrikood 12016472), lepinguline esindaja Reet

Rattur

Avaldaja

ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-18675

ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, mh eelmenetluse

ülesannete täitmiseks.

2. Rahuldada Roosa Tank OÜ määruskaebus osaliselt.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. ERGO Insurance SE (avaldaja) esitas 10. detsembril 2024 Viru Maakohtule avalduse

Roosa Tank OÜ (puudutatud isik) vastu kahju 3134 euro 30 sendi hüvitamiseks.

Avalduse kohaselt toimus 25. augustil 2024 Aseri alevikus, Kesk tn 14 asuvates ilusalongi

ruumides veekahjujuhtum. Avaldajale esitatud andmetel sai kahju alguse puudutatud isikule

kuuluvast korterist Kesk tn 14–3, kus pesumasin oli katki läinud. Ilusalongis asunud

kahjustada saanud kaup oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldajaga sõlmitud

ettevõttekindlustuslepinguga nr 26595397. Avaldaja kindlustusandjana on hüvitanud juhtumi

järgselt tekkinud kahju kogusummas 3134 eurot 30 senti, mille avaldaja palub puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult mõista välja

riigilõiv 50 eurot.

Korteris nr 3 pärast juhtumit tehtud videotest on näha, et vannitoas asunud pesumasinast on

välja voolanud suurel hulgal vett, mida on nii vannitoas kui ka muudes ruumides.

Teadaolevalt võib töötavast pesumasinast välja joosta üsna palju vett, kuna see sõltub

pesutsükli tüübist ja masinate suurusest. Üldiselt tarbib tavaline pesumasin ühe pesu jooksul

umbes 40–80 liitrit vett, sõltuvalt pesu laadist ja masina tüübist. Kui pesumasin töötab, võib

masin vett kasutada pesutsükli erinevates etappides: eelpesu, põhipesu, loputus jne. Seega

võib pesumasina töö käigus (nt lekke korral) joosta masinast vett välja ka palju rohkem, eriti

kui masin on vigastatud või lekkimise probleem on olemas.

Puudutatud isiku väited hoonest kahju tekkimise kohta on väljamõeldis ning suunatud

vastutusest vabanemiseks. Puudutatud isiku vastuväited kauba omandi ja kahjustumise osas

on samuti alusetud. Fotodelt ja videotest on näha, kuidas vesi on pakenditel ja muudel

kaupadel, samuti põrandal, riiulitel ja seinal. Asjaolu, et avaldaja hüvitas kauba

soetusmaksumuse, ei tähenda, et kaup oleks pidanud olema kinnistes pakendites. Videotest on

näha, et roosad pakendid on kasutamata, seega ongi kauba hüvitamise aluseks

soetusmaksumus. Enne kohtumenetlust andis avaldaja 6. septembril 2024 e-kirjaga

puudutatud isikule edasi info, et ta läheks vaataks kahjustatud kauba üle, kuid puudutatud isik

ei teinud seda. Seega on puudutatud isik loobunud igasugusest koostööst nõude menetlusel.

2. Puudutatud isik ei nõustu tema vastu esitatud nõudega. Väidetava kindlustusjuhtumi kohta

puudub erapooletu eksperdi-kahjukäsitleja ekspertiisiakt, mis kahju toimumist ja kahjude

suurust tõendaks. Esitatud dokumentide alusel on põhjust kahtlustada, et kindlustusvõtja on

teadlikult loonud tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil.

Puudutatud isiku korteris ei ole uputust olnud ja kohtule esitatud pildid ja videod ka uputuse

toimumist ei tõenda. Tõendite järgi oli tegemist ühest laenurgast immitsenud hinnanguliselt

poole liitri veega. Väide, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, põhineb vaid MY

Magic OÜ esindaja arvamusel. Puudutatud isiku korteri põrandal puuduvad igasugused

veekahjustused. Kuna Aseris Kesktänav 14 asuva maja fassaad ja katus on väga halvas

seisukorras, siis on tõenäoline, et niiskus imbus lae vahele maja konstruktsioonide vahelt.

Avaldaja

poolt

puudutatud

isikule

esitatud

nõude

aluseks

olevate

raamatupidamisdokumentide järgi ei kuulunud osa kaupa kindlustusvõtjale, vaid

kolmandatele isikutele. Kindlustuslepingut nende kolmandate isikutega puudutatud isikule

esitatud pole. Kuna kaup kuulus kolmandatele isikutele ja puuduvad pildid antud kauba

olemasolust ja kahjustustest, siis võib kahtlustada, et neid kaubaartikleid polnudki ja

kindlustusvõtja lisas need nimekirja teadlikult varalise kasu saamise eesmärgil.

Raamatupidamisdokumentidest esitas avaldaja ainult ettemaksu arved. Puudu on arved ja

maksekorraldused, et kaup üldse on ostetud. Avaldaja esindaja ei osanud põhjendada, kuidas

sai nii väike kogus vett kahjustada kinnistes ja avamata plastiknõudes oletavat kaupa. Kuna

kaup hüvitati soetusmaksumuses, siis järelikult pidid pakendid olema kinnised ja avamata.

Pildilt on näha, et tegemist on juba avatud ja kasutatud toodetega ja need ei saa olla

kahjunõude nimekirjas olevad tooted. Nimekirja järgi on saanud väidetava veekahjustuse ka

440 pakendit, kuid pildilt ja videolt on näha tunduvalt vähem pakendeid ja pole aru saada, kas

ja kui paljudel pakenditel on veekahjustus.

Avaldaja on jätnud välja selgitamata kõik juhtumi asjaolud – jätnud kohapeale saatmata

sõltumatu eksperdi-kahjukäsitleja, pole esitanud sõltumatu isiku poolt koostatud akti kõigi

väidetavate kahjustuste kohta koos piltide ja selgitustega. Ilma erapooletu eksperdi hinnanguta

pole võimalik avaldajal tõendada, et kohtule esitatud pildid, videod ja dokumendid vastavad

tõele. Puudutatud isikul on alust kahtlustada, et avaldaja on oma tahtliku tegevusetusega

aidanud kaasa kindlustuskelmuse toimepanemisele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. veebruari 2025. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 3134 eurot 30 senti. Maakohus jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 50

eurot.

Määruse kohaselt on asjas esitatud tõenditega tõendatud, et puudutatud isiku korteris

toimunud pesumasina rikkest sai alguse veeleke, mis tekitas kahju kindlustusvõtja ruumides

olnud varale. Veeleke on tõendatud avaldaja esitatud piltide ja videotega. Selle kohta, et kahju

sai alguse puudutatud isiku korterist, on kindlustusvõtja selgitused. Asjaolu, et puudutatud

isiku korteris oli pesumasina rike ja veeleke, ei ole puudutatud isik eitanud. Puudutatud isik

esitas veelekkele alternatiivse seletuse, kuid ei ole asjas esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

veeleke võis alguse saada maja konstruktsioonide vahelt. Seega ei pidanud maakohus neid

selgitusi usutavaks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et piltidelt ja videotest nähtuv veehulk on

pool liitrit või mõnisada milliliitrit. Näha olev veehulk on tunduvalt suurem ning on usutav, et

see sai alguse pesumasina rikkest.

Kahjustatud kauba kogus ja maksumus nähtuvad kahjustatud kauba loetelust ja

raamatupidamiskandest. Kohtule esitatud piltidelt ja videotest on näha, et kahjustada on

saanud pakendid ja muud kaubad. Seega on veelekke ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

Maakohus nõustus avaldajaga, et asjaolu, et avaldaja hüvitas kauba soetusmaksumuse, ei

tähenda, et kaup oleks pidanud olema kinnistes pakendites. Lisaks on avaldaja selgitanud, et

enne kohtumenetlust oli puudutatud isikul võimalus vaadata üle kahjustatud kaup, kuid

puudutatud isik seda ei teinud. Puudutatud isik ei vaielnud kohtumenetluses vastu, et selline

võimalus talle anti. Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku väited, et tõenditelt nähtuv vara

ei vasta nimekirjas esitatud varale. Maakohus leidis, et iga üksik toode ei saagi nähtuda

piltidelt ja videost, vaid nimekirjast, mille koostamise aluseks olnud kauba ülevaatamiseks

puudutatud isikule võimalus anti. Maakohtule jäi ebaselgeks, mida soovis puudutatud isik 11.

jaanuaril 2025 esitatud lisadega tõendada (dtl 36 jj). Puudutatud isik ei ole esitanud seisukohta

selles osas, kui suur kahju tema hinnangul olla võis.

Maakohus selgitas, et käesolevas tsiviilkohtumenetluses antakse asjaoludele tsiviilõiguslik

hinnang. Kindlustuskelmuse või muu süüteo toimepanemist saab hinnata

kriminaalmenetluses.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatult isikult avaldaja

kasuks põhjendatud menetluskuluna välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27. veebruari 2025. a

määruse tühistamist ning palub teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt materiaal- ja

menetlusõigust. Maakohus on jätnud asja lahendamisel välja selgitamata kohtulahendi

tegemiseks olulised asjaolud. Maakohus ei ole tuvastanud kahju hüvitamise eelduseid, on

ebaõigesti hinnanud tõendeid ning jaganud vääralt tõendamiskoormuse. Sellega on maakohus

rikkunud hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Maakohus on rikkunud lahendi

põhjendamise kohustust.

Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kindlustusvõtjale kahju tekkimist ning

maakohus ei ole lahendis tekkinud kahju kindlaks teinud ega tuvastanud. Puudub põhjuslik

seos kahju väidetavalt põhjustanud sündmuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Menetluses

on tuvastatud vaid see, et avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale 3134

eurot 30 senti. Puudutatud isiku kohustus hüvitada kahju peab olema kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127, 128 ja 132.

Puudutatud isik on menetluses läbivalt ja järjepidevalt vastu vaielnud kindlustusvõtjale

väidetavalt tekkinud kahjule ja selle suurusele. Avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt

kahjustada saanud kaup asus üldse vaidlusaluses korteris. Avaldaja ei ole tõendanud kahju

tekkimist kohtule esitatud nimekirjas märgitud kaubale. Kohtule esitatud piltidelt ja videotelt

ei ole võimalik tuvastada kahju tekkimist konkreetsetele kaubaartiklitele. Avaldaja oma

menetlusdokumentides ega maakohus oma lahendis ei ole põhjendanud, milline pilt ja milline

ajatempel millises videos tõendab kahjustada saanud kauba nimekirjas konkreetsele

kaubaartiklile tekkinud kahju. Kohus on määruse punktis 12 viidanud vaid sellele, et kohtule

esitatud piltidelt ja videotest on näha, et kahjustada on saanud pakendid ja muud kaubad.

Seega ei ole kohus tuvastanud, kas kahjustada saanud kauba loetelus nimetatud kaup asus

aadressil Kesktänav 14, Aseri alevik ning kas kauba kahjustus ja kahjustuse aste on kajastatud

kohtule esitatud piltidel ja videotel.

Kui piltidelt ei ole võimalik kaubaartikleid eristada, siis on põhjendatud puudutatud isiku

kahtlus, et kahjustada saanud kaup ei pruukinud üldse asuda vaidlusaluses korteris. Kohtule

esitatud Pakenditööstus OÜ arve nr 230551 kohaselt on kindlustusvõtja asukohaks märgitud

Kooli tn 8, Aseri alevik, Viru-Nigula vald. Seega ei tõenda Pakenditööstus OÜ arve, et sellel

märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14. Chemical Partners arvel on kindlustusvõtja

asukohana märgitud Kesktänav 5. Seega ei tõenda ka see arve, et sellel märgitud kaup asus

aadressil Kesktänav 14. Proforma arvetel on kajastatud ostjana Glafira Nagel, kes ei ole

kindlustusvõtja seaduslik esindaja. Kaup on arve kohaselt tellitud aadressile Kesktänav 5.

Seega ei tõenda proforma arved, et nendel märgitud kaup asus aadressil Kesktänav 14 ning

kuulus kindlustusvõtjale.

Kahju tekkimist ei tõenda vaid kohtule esitatud nimekiri kaubast. Nimekirja on avaldajale

esitanud kindlustusvõtja. Kui kindlustusvõtjale tekkis nimekirjas nimetatud kauba osas

väidetavalt kahju, siis peab olema võimalik kontrollida, kuidas on tuvastatud nimekirjas

märgitud kaubale kahju tekkimine ja mis ulatuses kahju tekkis, st kas tegemist on osalise

kahjuga, asja kahjustumisega või asja hävinemisega. Kahju tekkimist saab tõendada

tavapärane ülevaatusakt, milles avaldaja oleks ise tutvunud kahjustada saanud kaubaga,

veendunud, et kaup paiknes kahju tekkimise asukohas ja kus täpselt kahjustada saanud kaup

korteriomandis paiknes. Aktis saab avaldaja kinnitada osaliselt kahjustada saanud või

täielikult mahakandmisele mineva kauba ning ülevaatusakti saab allkirjastada avaldaja

volitatud esindaja. Selline vaatlusakt on TsMS § 229 lg 2 järgi ka asjakohane tõend

tsiviilkohtumenetluses. Vaid kaubaarved ja kaubanimekiri ei saa tõendada kahju tekkimist.

Ettevõttekindlustuse tingimuste järgi on kindlustusvõtja kohustatud võimaldama

kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustustatud esemega (punkt 10.1), võimaluse korral

säilitama kindlustusjuhtumi toimumise kohta puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni

(punkt 10.3.4), esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused

kindlustusandjale ülevaatamiseks ning kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama

või hävinud eset utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta (punkt 10.3.5). Eelnevast

tulenevalt on avaldaja ise oma kindlustustingimustes ette näinud konkreetsed nõuded selleks,

et avaldaja saaks tuvastada kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Kahju kindlakstegemine on

avaldaja kohustus. Praegusel juhul on avaldaja kõik nimetatud võimalused kahju

kindlakstegemiseks ise mööda lasknud. Avaldaja on kirjavahetuses puudutatud isikuga

kinnitanud, et mingit ekspertiisi läbi ei viidud, mis annab alust jõuda järeldusele, et avaldaja

kahju kohapeal kindlaks tegemas ei käinud. Tegemist on täielikult avaldaja kontrolli all olnud

võimalustega. Kahju kindlakstegemine eelneb ka puudutatud isiku vastu eduka nõude

maksma panemisele.

Avaldaja esitatud kindlustusvõtja 6. septembri 2024. a kirjast saab järeldada, et kui

kahjujuhtum toimus 25. augustil 2024, siis juba 6. septembriks 2024 oli kindlustusvõtja ise

sisuliselt kõik väidetavalt kahjustada saanud kaubad ära visanud, mistõttu ei saanud ka

avaldaja ise tekkinud kahju kontrollida ega ülevaatust teostada. Kauba ära viskamine, ilma

eelnevalt vaatlust ega akte koostamata, on olnud täielikult kindlustusvõtja ja avaldaja

võimuses. Asjaolu, et kindlustusvõtja oli kauba ära visanud, ei tähenda, et avaldaja poleks

pidanud tekkinud kahju kindlaks tegema. VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju ja selle suuruse

kindlakstegemine avaldaja kohustus.

Puudutatud isik ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt iga kahjustunud või hävinud

üksik toode ei saa nähtuda piltidelt ja videost ning kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks

piisab vaid kohtule esitatud nimekirjast. Seejuures ei nõustu puudutatud isik kohtu

etteheidetega selle kohta, et puudutatud isik oleks pidanud minema enne kohtumenetlust

tutvuma väidetavalt kahjustunud kaubaga ja kontrollima, kas see on sama kaup, mis on

kajastatud kahjustada saanud kauba nimekirjas. Avaldaja 6. septembri 2024 kirjast, millega

avaldaja andis puudutatud isikule teada, et viimane mingu tutvugu kahjustatud kaubaga,

nähtub, et selleks ajaks oli kindlustusvõtja suure osa kaubast juba hävitanud. Seega ei oleks

saanud puudutatud isik kahjustatud kaubaga niikuinii tutvuda. Tegemist ei ole ka puudutatud

isiku kohustusega. Avaldaja peab kahju ja selle olemasolu tõendama.

Maakohus on ebaõigesti jaotanud asjas tõendamiskoormuse. Kui puudutatud isik vaidleb

kahju tekkimisele vastu, siis tuleb avaldajal kahju tekkimist TsMS § 230 lg 2 järgi

nõuetekohaselt tõendada. Tõendamiskoormuse jaotus kujutab endast tõendamata jätmise riski

jagamist: olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal kohus saaks asjaolu

esinemise või puudumise üle kindlalt otsustada, siis peab pool, kellel lasub

tõendamiskoormus, arvestama, et kui ta ei suuda kohut veenda enda kasuks otsustama, teeb

kohus otsuse tema kahjuks isegi siis, kui vastaspool samuti ühtki tõendit ei ole esitanud.

Praegusel juhul ei ole kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlaks tehtud, mistõttu ei saanud

kohus avaldust rahuldada.

Lisaks leidis puudutatud isik, et maakohus on lugenud kahjujuhtumi toimumise puudutatud

isiku korteris usutavaks ainuüksi kindlustusvõtja kahe video põhjal, mille puhul ei ole

tõendatud nende tegemise koht ja millele puudutatud isik on vastu vaielnud. Maakohus on

jätnud kõrvale avaldaja tõendamiskohustuse kohase täitmise ning teinud otsuse üksnes

usutavuse pinnalt. Avaldaja esitatud videotel on näha altlaetavat pesumasinat, aga puudutatud

isiku korterit kasutatava üürniku andmetel on puudutatud isiku korteris pealtlaetav pesumasin.

Ei ole teada, millises korteris on tehtud asjas esitatud video.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta määruskaebus täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud

isiku seisukohad ja tõendid asjassepuutuvad ja tõendid tuleks jätta kohtul asja juurde võtmata.

Puudutatud isik ei ole varasemalt väitnud, et avaldaja ei ole tõendanud, et väidetavalt

kahjustatud kaup asus vaidlusaluses korteriomandis. Alles määruskaebuses sellise vastuväite

esitamine on üllatuslik ega ole põhjendanud.

Pakenditööstus OÜ arvel toodud aadress Kooli tn 8, Aseri on ettevõtte My Magic OÜ

äriregistrijärgne aadress. Tegemist on ilusalongiga, mis tegutseb mh Tallinnas asukohaga

Rävala pst 19 ja Aseris, Kesk tn 14. Avaldaja on asjas esitatud tõenditega tõendanud

kahjustatud kauba olemasolu kindlustusvõtja ilusalongis. Avaldaja andis puudutatud isikule

võimaluse minna kahjustatud kaubaga tutvuma, kuid puudutatud isik loobus igasugusest

koostööst nõude menetlemisel.

Määruskaebuse täpsustus ja tõendid on arusaamatud ning eksitavad, samuti ei ole puudutatud

isik põhjendanud, miks neid pole esitatud varasemas menetluses. Suure tõenäosusega on

puudutatud isik oma korteris pesumasina pärast avariid välja vahetatud. Puudutatud isiku

esitatud pildil on nii põrandaplaat kui ka seinaviimistlus ja vannikardin samad, mis avaldaja

esitatud videos. Võib ka kahelda, kas esitatud pilt on tehtud üldse puudutatud isiku korteris

või on see tehtud pärast avariid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, mh

eelmenetluse ülesannete täitmiseks (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse osaliselt.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel jätnud välja selgitamata

kohtulahendi tegemiseks olulised asjaolud, rikkunud selgitamiskohustust ning jätnud määruse

olulises ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada

(TsMS § 656 lg 1 p 5 koosmõjus TsMS §-ga 659).

8. Avaldaja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude. VÕS § 492 lg 1

järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda

isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude

üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises

seisundis, nagu see on (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 23).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluses selgitanud välja kahju tekkimise

asjaolusid ja selgitanud pooltele tõendamiskoormuse jaotust. Maakohtu menetlus on

piirdunud poolte seisukohtade vahetusega.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise

korteriomandi eriomandi piirest, kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt

veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et

teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see

korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt

veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt

RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21, RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).

Arvestades puudutatud isiku vastuväiteid vaidlevad pooled muu hulgas selle üle, kas veeleke

lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest või mitte.

Olukorras, kus maakohus pidas avaldaja esitatut kahjustava asjaolu tõendamise seisukohalt

piisavaks, oleks maakohus pidanud selgitama puudutatud isikule tema väidete

tõendamiskoormust.

9. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi avaldaja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui

ka põhjusliku seose puudutatud isiku tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Nõude

omandamine VÕS § 492 lg 1 alusel ei mõjuta avaldaja kohustust oma nõuet puudutatud isiku

vastu tõendada.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud 3134 eurot 30 senti.

Samas asjaolu, et avaldajale läks hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle

kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu, ei tähenda, et

puudutatud isik vastutab avaldaja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses. Maakohus ei

ole tekkinud kahju suuruse kujunemist sisuliselt hinnanud, mistõttu on maakohtu määrus

selles osas põhjendamata.

Asjaolu, et avaldaja hüvitas väidetavalt tekkinud kahju kindlustusvõtja esitatud kahjustada

saanud kauba loetelu alusel ja raamatupidamiskandest lähtuvalt, ei tähenda, et nimetatud

asjaolud on piisavad kohtumenetluses kahju ja selle suuruse kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku

vastuväidetega tekkinud kahjule ja selle suurusele, samuti puudutatud isiku 11. jaanuaril 2025

esitatud tõenditega, millega avaldaja põhjendas nõude suurust kohtueelse nõude esitamisel

puudutatud isikule. Toimikust nähtuvalt ei ole avaldaja pidanud vajalikuks neid tõendeid

kohtumenetluses ise esitada. Asja lahendamise seisukohalt ei ole oluline, kas puudutatud

isikule anti võimalus väidetavalt kahju saanud kaup üle vaadata või mitte ja kas ta seda ka

tegi. Avaldaja peab esitama kahju kujunemise asjaolud ja tõendama kahju suurust. Kahju

suuruse tõendamatuse korral tuleb jätta avaldus vastavas osas rahuldamata.

10. Maakohus on lahendanud asja kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et

olukorras, kus poolte seisukohad kahju tekkimise ning suuruse suhtes on nii erinevad, võib

poolte vahetu ärakuulamine olla põhjendatud.

11. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse

ülesanded, jättes piisavas ulatuses välja selgitamata poolte seisukohad oluliste asjaolude kohta

(TsMS § 392). Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul selgitada välja kahju tekkimise

asjaolud ja selgitada pooltele tõendamiskoormuse jaotust, samuti anda avaldajale võimalus

kahju suuruse kujunemise aluseks olevate asjaolude esitamiseks ja puudutatud isikule

vastuväidete esitamiseks. Samuti tuleb anda võimalus täiendavate tõendite esitamiseks.

12. Puudutatud isik on määruskaebusele ja selle täiendusele lisanud uusi tõendeid. Maakohus

otsustab määruskaebemenetluses esitatud tõendite asjakohasuse ja vastuvõtmise üle asja uuel

läbivaatamisel.

13. Puudutatud isik taotles määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue

määrusega avalduse rahuldamata jätmist. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt.

14. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks lahendamiseks, jääb TsMS § 173 lg

3 teise lause järgi menetluskulude jaotus ja § 174 lg 6 järgi menetluskulude suuruse

kindlaksmääramine maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)