2-25-102306/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2026.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102306

Tsiviilasi

Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse hagi X vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlustoimingu tegemise viis

808,57 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus (registrikood

75000064; asukoht Suur-Sepa tn 16 Pärnu linn, 80098

Pärnu maakond; e-post linnavalitsus@parnu.ee)

Kostja: X (isikukood XXX; registrijärgne elukoht xxx; e-

post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

2. Mõista kostjalt X hageja Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus kasuks välja lasteaia

kohakasutusest tulenev põhivõlgnevus 563,19 eurot ja viivis 182,68 eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus kasuks välja veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 563,19 eurot alates 22.05.2025.a. kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt X hageja Pärnu linn Pärnu Linnavalitsus kasuks välja menetluskulud

summas 245 eurot, so riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Kostja ei ole

kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

Hageja on käesolevas menetluses tasunud riigilõivu 245 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on

kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud

kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 245 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik