1-25-2480/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

30. jaanuar 2026

Kohtuasja number

1-25-2480

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Marina

Ninaste

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Igor Mihhailovi süüdistuses karistusseadustiku §

199 lg 2 p 9 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsus

Apellandid

Igor Mihhailov ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Igor Mihhailov, isikukood 38007222270, elukoht XXX, ei

tööta, varem kriminaalkorras karistatud, vahi all alates 25.

märtsist 2025

Kaitsja

-

vandeadvokaat Irina Žurina (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Paul Pikma

Kannatanud

-

Maxima Eesti OÜ, AS OG Elektra, A1M OÜ ja KPG

Kaubanduse OÜ

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 133 eurot 92 senti (sealhulgas käibemaks 25 eurot 92 senti).

Jätta see menetluskulu Igor Mihhailovi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Igor Mihhailovit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et ta varastas

7. mail, 28. juulil, 10., 16. ja 23. augustil, 27. septembril, 14. novembril ja 17. detsembril 2024

ning 22., 24., ja 25. märtsil 2025 erinevaid kaupu Kohtla-Järve ja Jõhvi kauplustest Maxima,

Grossi Toidukaubad, A1000 Market ja Magaziin. I. Mihhailovit on Viru Maakohtu 3. jaanuari

2023. a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 29 poevarguse eest. Ta vabanes karistuse

kandmiselt 22. detsembril 2023.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 16. septembri 2025. a otsusega tunnistati I. Mihhailov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ning teda karistati 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmise alguseks loeti

KarS § 68 lg 1 alusel 25. märts 2025. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

3. I. Mihhailovi süü on tõendatud ja selles osas pole vaidlust. Ta pani toime pisivargusi ega

tekitanud olulist kahju, mistõttu pole tema süü suur. Karistust kergendab KarS § 57 lg 1 p 3 järgi

süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.

Mihhailovit ei ole otstarbekas vangistuse kandmisest osaliselt vabastada ja elektroonilisele

valvele allutada, sest teda on varem korduvalt karistatud, kuid sellele vaatamata jätkas ta

kuritegudega.

Apellatsioonid

4. Maakohtu otsuse vaidlustasid I. Mihhailov ja tema kaitsja.

5. I. Mihhailov taotleb mõistetud vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist. Ta leiab, et tal on

võimalus asuda tööle ja teda on kodus vaja. I. Mihhailov pani kuriteod toime selleks, et ellu

jääda ja need polnud rasked teod. I. Mihhailov kahetseb tehtut.

6. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja kergema karistuse mõistmist või karistuse

täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist ja elektroonilise valve kohaldamist. Kaitsja

leiab, et maakohtu mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja I. Mihhailovi isikule, sest see

on liiga range. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille järgi saab I. Mihhailov asuda tööle ProkA1

Ehitus OÜ-s. See tagab sissetuleku ja vastutustunde. Pärast vanglakaristuse kandmist tal sellist

võimalust enam poleks. I. Mihhailov ei pannud 2017–2021 toime ühtegi kuritegu. Ta kahetseb

oma tegusid ega tekitanud vargustega olulist kahju, mistõttu tuleb karistust kergendada. I.

Mihhailov sai aru oma tegude tagajärgedest.

Prokuratuuri vastus apellatsioonidele

7. Prokuratuur leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooniväited ei

anna alust selle muutmiseks. Ajavahemikul 2017–2021 on I. Mihhailov kandnud

vanglakaristust. Ta pani toime uued kuriteod 4 kuud pärast vabanemist. Maakohus põhjendas

selgelt, miks ei saa vangistust jätta osaliselt täitmisele pööramata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Apellatsioonides on vaidlustatud üksnes I. Mihhailovile mõistetud karistust. Ringkonnakohus ei

tuvastanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsioonide

2(4)

piirest väljumiseks ja piirdub seetõttu üksnes karistamist puudutava osaga. Kolleegium leiab, et

maakohus ei teinud sellist kaalutlusviga, mis tooks kaasa I. Mihhailovile mõistetud karistuse

muutmise.

9. Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema

KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda

edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel

(üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud,

sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne

kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida

ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes.

Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra

kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26,

20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

10. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes,

saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige

siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on

teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel

kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises,

kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või

mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja

28 koos viidetega.)

11. I. Mihhailovile mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.

Maakohus leidis, et I. Mihhailovi süü pole suur, võttes arvesse varguste asjaolusid ja

kannatanutele tekitatud kahju. Lisaks arvestas kohus I. Mihhailovi puhtsüdamlikku kahetsust

KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ning tema varasemat 13 kriminaalkaristust (sh varavastaste kuritegude

eest) ja 3 kehtivat väärteokaristust, millest 2 on määratud KarS § 218 lg 1 järgi. Viimati

mõistetud vangistuse kandmiselt vabanes I. Mihhailov 22. detsembril 2023, kuid pani uue

varavastase kuriteo toime ligikaudu 4 kuud hiljem. Sellest järeldas maakohus õigesti, et

varasemad karistused pole suunanud I. Mihhailovit õiguskuulekalt käituma. (Vt maakohtu

otsuse lk 9.) Seega vastab mõistetud karistus I. Mihhailovi süü suurusele ja võimalusele

mõjutada teda kuritegudest hoiduma. Seda ei kummuta asjaolu, et I. Mihhailov ei pannud

aastatel 2017–2021 kuritegusid toime.

12. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et I. Mihhailovile mõistetud vangistust ei saa jätta

tingimisi täitmisele pööramata elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on pannud toime arvukalt

kuritegusid. Viru Maakohtu 26. jaanuari 2022. a otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1-aastase

katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Viru Maakohtu 3. jaanuari 2023. a otsusest nähtub,

et I. Mihhailov pani katseajal ja pärast seda toime kokku 29 uut vargust. Seega pole

kriminaalhooldusele allutamine ega vangistuse kandmine mõjutanud I. Mihhailovit kuritegudest

hoiduma. See annab aluse arvata, et tema katseaeg ei kulgeks praegugi edukalt, mistõttu pole

3(4)

talle mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine otstarbekas. Ka elektrooniline

valve ega võimalik töökoht ei hoiaks tõenäoliselt uusi kuritegusid ära.

13. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 16. septembri 2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

14. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

133,92 euro (sh käibemaks 25,92 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 60 minutit. Kolleegium peab

taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 185 lg 2 järgi I. Mihhailovi kanda. Kui

süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel

märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel

kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)